Obsah (5)

§ 175§ 2§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Keith Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-12802 (menetlus nr 3) Tsiviilasi L.U kohustus

) alusel. 12.

§ 175lg 1 (kuni 30.

juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 13. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-19-16, p 14; 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 ) selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

14.

§ 173

järgi on võlgnik menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Ka juhul, kui võlgnik elab välisriigis, on arvestuse aluseks Eesti Vabariigis kehtiv palga alammäär. 3 Tsiviilasi nr 2-18-12802 15. L.U pankrotimenetlus lõpetati Pärnu 3. aprilli 2019 kohtumäärusega raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, usaldusisik jäeti määramata ning kohustati L.U-d ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

§ 175

lg-s 1 märgitud kohustustest vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes

1. aprillil
3. L.U pankrotimenetluses jäid võlausaldajate II rahuldamisjärgu tunnustatud nõuded rahuldamata 4175,76 euro ulatuses. Kohus võlgniku aruannetega ja neile lisatud tõenditega ning kohtu poolt kogutud tõenditega tutvumise järel leiab, et L.U tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus on võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud, sh pankrotimenetluses toimunud istungitel ja kohustustest vabastamise algatamise määruses. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõuetele esitanud menetluse käigus korrektselt aruandeid ega vajalikke tõendeid. Võlgnik on esitanud kaks aruannet:
4. aprillil 2020 ja
5. juulil
6. Kohus
7. mail 2020 ärakuulamisel selgitas taaskord võlgniku kohustusi.
8. oktoobri 2023 ja hiljem esitatud kohtunõuetele võlgnik ei reageerinud, puuduvad aruanded on siiani esitamata. Võlgnik on kohtule
9. oktoobril 2025 telefonikõnele vastates teatanud, et elab ja töötab Tallinnas. Varem võlgnik kohut elu- ja töökoha vahetusest teavitanud ei ole, see on samuti võlgniku kohustuse rikkumine. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid ega esitanud aruandeid, sisuliselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale hoidnud. Kohus leiab, et L.U-d kohustustest vabastada ei saa, sest võlgnik on süüliselt oma kohustusi järjepidevalt rikkunud ja kahjustanud võlausaldajate huve, võlgnik ei tulnud vande all selgitusi andma.
10. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku peamine kohustus teha kõik endast olenev, et täita pankrotimenetluses täitmata jäänud võlausaldajate nõudeid. Selleks on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, saadud sissetulekutest on võlgnik kohustatud tegema võlausaldajatele väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus on korduvalt selgitanud võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste summa 4175,76 eurot oleks täielikult tasutud, kui võlgnik kohustustest vabastamise menetluse 5 aastase (60 kuud) perioodi jooksul oleks tasunud 69,57 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. L.U käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita ei nähtu.
11. Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks on kohustuste rikkumine süüliselt. Kohtu hinnangul praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud. Pankrotiseadus süü mõistet ei defineeri, seda teeb võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Kohus on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel
12. aprilli 2019 määruses on ka resolutsioonis eraldi välja toodud enda usaldusisiku ülesannetes oleva võlgniku kohustused. Muuhulgas on märgitud, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Kohtunõuetes ning ka ärakuulamisel on kohus hoiatanud võlgnikku, et kohtu nõudmiste 4 Tsiviilasi nr 2-18-12802 täitmata jätmise tagajärjeks võib olla menetluse lõpetamisel võlgniku kohustustest vabastamata jätmine. Seega võlgnik ei saanud oma kohustusi jätta täitmata teadmatusest või kogemata. Kohtu hinnangul on võlgnik L.U olnud vähemalt raskelt hooletu: ta teadis oma kohustusi ning pidi teadma ka kohustuste rikkumise tagajärge, kuid ei hoolinud sellest. See tähendab, et L.U on rikkunud oma kohustusi süüliselt. Kohustustest vabastamise menetlust ei algatatud võlausaldajate nõudel, vaid võlgniku enda soovil, võlgnik oli teadlik, milliseid kohustusi tal menetluse lõpuks kohustustest vabanemise eeltingimusena täita tuleb.
13. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.U on kohustustest vabanemise võimaluse minetanud. Kohustustest vabastamise võimalus on ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, see peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKM 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik oma kohustusi kohaselt täitnud ei ole (seda vaatamata mitmetele tähelepanu juhtimistele) ja on hoidnud menetlusest kõrvale. Kohus jätab L.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab L.U-dema enda usaldusisiku ülesannetest.
14. Kohus selgitab, et

§ 168

kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks.

§ 174lg-s 1 (kuni 30.

juunini 2022 kehtinud redaktsioonis; alates 1. juulist 2022 kehtestab sama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FimS) § 48 lg 1) sätestatakse, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Pankrotimenetluse lõpetamise määrusest tulenevate nõuete täitmise aegumine on

§ 174lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 160 lg 3 ja § 162 koostoime alusel peatunud kuni kohustustest vabastamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 21. Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Teadaolevalt ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist võlgnikult nõuda ning TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 22.

§ 175

lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 5