) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 08.06.2023 suuliselt müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale üle andma kasutatud sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ning hageja kohustus kostjale tasuma ostuhinna 6500 eurot. Pooled lepingu sõlmimise ja selle põhitingimuste üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on kostja sõiduauto hagejale üle andnud 08.06.2023 ning hageja on ostuhinna 08.06.2023 kostjale tasunud. Pooled ei vaidle asja üleandmise kohustuse ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmise üle. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli sõiduauto odomeetri näit hagejale üleandmise ajal 163 050 kilomeetrit. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (dtl 190) (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Hageja peab lepingutingimustele mittevastavuseks sõiduauto mootori suurt õlikulu, mis on tingitud mootori rikkest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud õlikulu ja mootori riket. Hageja on soovinud sõiduauto õlikulu ja mootori riket tõendada dokumentaalsete tõenditega, milleks on asjatundja R P kaks arvamust: 11.12.2023 arvamus (dtl-d 48-130) ja 30.05.2024 arvamus (dtl-d 196-212). Asjatundja on registreeritud eraekspert, kelle valdkonnaks on maismaasõidukite tehnilise seisukorra tuvastamine, tehniliste parameetrite määramine, kahjustuste tuvastamine, kahju suuruse määramine. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu eeldada asjatundjal vastava valdkonna kohta eriteadmiste olemasolu. Asjatundja arvamustest nähtub, et ta on nende andmisel kasutanud oma valdkonnaalaseid eriteadmisi. Arvamuste kujunemine selgesti jälgitav ja põhjendused sisemiste vastuoludeta. Arvamuste põhjendustest nähtub, millistele andmetele on asjatundja tuginenud ning 3
lg-st 2 lähtuvalt hinnata, kas sõiduauto vastas lepingutingimustele.
lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Sõiduauto otstarve on igapäevane sõitmiseks kasutamine. Sõiduauto kasutamise otstarve ei sõltu sellest, kas sõiduauto on uus või kasutatud. Nii uut kui ka kasutatud sõiduautot, mille mootor vajab remonti, ei saa kasutada igapäevaseks sõitmiseks. Kui sõiduauto on kasutatud, ei saa ostja ootused sõiduauto kvaliteedile ja eeldatavale kasutuseale olla sama kõrged kui uue auto puhul, kuid ostja ei saa ega pea eeldama, et kasutatud sõiduauto ostmise korral on selle kasutamine takistatud. Kui müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda sõiduauto otstarbekohast kasutamist takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik otstarbekohaselt kasutada. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sõiduauto mootori tüüpveaks normist suurem õlikulu, mis tekib kolvil paiknevate õlirõngaste ebaõnnestunud konstruktsioonist (dtl 60). Kohtu hinnangul ei saa tüüpvea esinemisest sarnaste mootorite puhul, et konkreetse sõiduauto mootoris esineb tüüpveast tingitud suurem õlikulu. Seega ei muuda üksnes tüüpvea esinemise võimalikkus normist suuremat 4
lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asja lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta teavitas kostjat suuremast õlikulust 06.08.
lg 1 järgse teate esitamist selgitab ostja võimalusel kirjeldatava probleemi välja, et seda müüjale kirjeldada, kui probleemi väljaselgitamine ei ole liigselt ajamahukas. Eeltoodut arvestades on hageja kostjale sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul.
Arvestades sõiduauto puuduste kõrvaldamiseks vajaliku remondi võimalikku kestust, on mõistlikuks tähtajaks vähemalt üks kuu. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse 13.09.2023 ning kostja sai selle kätte 15.09.2023, see on 38 päeva pärast asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemise aega ning kostjale sellest teatamise aega. Kostjal oli pärast hagejalt 06.08.2023 teate saamist vähemalt kuu aja jooksul võimalik oma kohustus täita. Kuivõrd kostja ei olnud asunud hiljemalt 06.09.2023 kohustust täitma, tekkis hagejal õigus lepingust taganeda (
Hageja on lepingust taganenud seitse päeva pärast ega ole seega viivitanud taganemise avalduse esitamisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul alates asja lepingutingimustele mittevastavusest ja kostjale antud kohustuste täitmise täiendava tähtaja möödumisest. 11. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja on tõendanud lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemise. Seetõttu omas lepingust taganemise avaldust õiguslikke tagajärgi. Hageja on seega alates 15.09.2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud. 12.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja esitas kostjale ostuhinna tagastamise nõude lepingust taganemise avalduses ning andis kostjale tähtaja ostuhinna 6500 eurot tagastamiseks kuni 22.09.2023. Kohtu hinnangul on ostuhinna tagastamise nõue
Kohus rahuldab hagiavalduse ostuhinna tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6500 eurot. 13. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja on hagejale põhjustanud lepingutingimustele mittevastava sõiduauto müümisega.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on mootoriõli soetamiseks tehtud kulutus 45 eurot tingitud sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamusega tõendatud sõiduauto mootori normist suurem õlikulu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja pärast sõiduauto valduse saamist sõiduautot kasutama asus. Seetõttu on usutav, et hageja kasutas 11.07.2023 ostetud õli (dtl-d 85-86) sõiduautole lisamiseks. Ilma suurema õlikuluta ei oleks see vajalik olnud. Auto diagnostikale tehtud kulud, autotreileri kulud ja asjatundjalt arvamuse saamise kulud on
lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused
Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)
MS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka
lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30).
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses müügilepingu rikkumise üle pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud ei oleks hagejale tekkinud, kui kostja oleks müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades on õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusteenust väiksemas mahus kui 3 tundi. Tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tavalist tasu. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõue 549,36 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise 549,36 eurot tasumise nõudes. 16. Hageja kulud lepingust taganemise avalduse kättetoimetamiseks kostjale on
Hageja toimetas avalduse kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ja tasus täiturile seadusega kindlaksmääratud tasu 120 eurot. Kulu tekkimine on tõendatud kohtutäituri 20.09.2023 arvega (dtl 138). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 120 eurot. 17.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7
lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär, mille kohaldamist on hageja piiranud 12% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 7857,91 eurot
lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise tasumist, kuid mitte suuremas ulatuses määraga kui 12% aastas. Põhinõudelt 7857,91 eurot ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 (113 päeva) eest
lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses, kuid mitte suuremas määras kui 12% aastas arvestatud viivise suurus on 291,83 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 291,83 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 2,79 eurot (294,62-291,83=2,79) tasumise nõudes.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.