4-25-3704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3704 (410125013044) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi T V k

§ 241lg 1 järgi.

3. Lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlus T V väärteoasjas

§ 241

lg 1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Edastada kohtuotsus T Vle ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 4-25-3704 1. 16.06.2025 määras kohtuvälise menetleja menetlussektori vaneminspektor Indrek Talak mootorsõiduki registreerimismärgiga xxx eest vastutavale isikule, T Vle väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lg 1 ja liiklusseaduse (

) § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 40 eurot (trahviteade nr 410125013044). 2. 16.06.2025 esitas T V kaebuse trahviteatele nr 410125013044, soovides trahvi tühistamist. Kaebaja selgitab, et on invaliid ja invamärk oli autos nähtaval.

§ 68lubab parkida selles kohas.

3. 20.06.2025 määrusega jättis kohtuvälise menetleja menetlussektori vaneminspektor Marju Võitra T V 16.06.2025 kaebuse trahviteatele nr 410125013044 läbi vaatamata. M. Võitra selgitas, et kohtuvälise menetleja on kindlaks teinud, et T V on rikkunud

§ 21

lg 4 p 2 (parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab) nõudeid.

1. 25.06.2025, 26.06.2025 ja 30.06.2025 esitas T V kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ta vaidlustas kohtuvälise menetleja 20.06.2025 ,,kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse“ täielikult, sest see oli koostatud ilma, et oleks arvestatud kaebaja esitatud põhjendusi. T V taotles määruse tühistamist ja vaide sisulist läbivaatamist, võttes arvesse kõiki avalduses/kaebuses väljatoodud asjaolusid.
2. 01.07.2025 koostatud määrusest nähtub, et kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et kohtuvälise menetleja tegevus hoiatustrahvi nr 410125013044 määramisel ja T V 16.06.2025, 25.06.2025, 26.06.2025 ja 30.06.2025 kaebuste menetlemisel on seadusega kooskõlas ja õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. 08.07.2025 edastas T V lähtudes VTMS §-st 78 kaebuse Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja juhi 01.07.2025 määruse nr 5.3-1/5921-12 peale. Kohtuväline menetleja edastas kaebuse ja trahviteate nr 410125013044 koos toimiku materjalidega Harju Maakohtule.
4. 13.07.2025 määrusega tühistas Harju Maakohus kohtuasjas nr 4-25-2658 Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2025 ja 01.07.2025 määrused, millega jäeti T V kaebused läbi vaatamata ja rahuldamata. Harju Maakohus kohustas Tallinna Linnavalitsust uuendama kaebaja suhtes kiir- või üldmenetluse korras väärteomenetluse.
5. 13.07.2025 uuendati T V suhtes väärteomenetlus üldmenetluse korras.
6. 10.10.2025 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) otsusega väärteoasjas nr 4101,25,013044 üldmenetluses karistati T V

§ 241lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Väärteoprotokollis kajastatud teokirjelduse kohaselt oli 15.06.2025 kell 15.38 T Vle kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx pargitud aadressile Tallinn, Paljasaare tee 46 juures liikluskorraldusvahendi 38

§ 21

lg 4 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 12.10.2025 esitas menetlusalune isik T V kohtuvälise menetleja 10.10.2025 otsuse peale kaebuse, millega taotleb väärteoasjas nr 4101,25,013044 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja tõlgendanud seadust valesti, kaebaja on invaliid ja märk oli armatuurlauapeal nähtav. 01.12.2025 määrusega jättis Harju Maakohus T V kaebuse väärteoasjas nr 4101,25,013044 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.10.2025 otsusele käiguta ja määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
3. 01.12.2025 esitas T V kohtule kaebuse täiendused, milles märkis muuhulgas, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 2 4-25-3704
4. 10.12.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 241lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja märkis, et menetluses kogutud fotodega on tõendatud, et mootorsõiduk xxx, registreerimisnumbriga xxx, oli pargitud 15.06.2025 kell 15.38 Tallinnas, Paljassaare tee 46 juures liikluskorraldusvahendi 28

§-s 68 on sätestatud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused. Kohtuväline menetleja märkis, et kuigi eriõiguste kehtestamise eesmärk on puuetega inimeste elukorralduse lihtsustamine, tuleb tagada üldine liiklusohutus. Nii ei anna kohtuvälise menetleja hinnangul liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi omamine ja selle paigutamine sõidukis nähtavale kohale õigust sõidukit parkida mis tahes kohas ja viisil. Ka leidis kohtuväline menetleja, et kaebajale väärteootsusega määratud

§ 241lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühikut, s.o.

40 eurot, on õiguspärane ja proportsionaalselt määratud vastavalt toime pandud süüteole ja kehtivale seadusele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud kaebuse osas teatasid nii kaebaja T V kui ka kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Nii leiab kohus, olles tutvunud nii T V kaebuse, väärteoasja nr 410125013044 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 10.12.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, et T V kaebust väärteoasjas nr 4101,25,013044 10.10.2025 tehtud üldmenetluse otsusele on võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses. 3 4-25-3704
2. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Menetlusalusele isikule T Vle omistatakse väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses

§ 21

lg 4 p-s 2 sätestatud kohustuse eiramist, millega ta pani toime

§ 241

lg -s 1 ettenähtud süüteo, s.o sõidukiga parkides liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorra rikkumise.

§ 21

lg 4 p 2 kohaselt ei tohi sõidukit parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. 17. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T Vle ette parkimist aadressil Tallinn, Paljasaare tee 46 liikluskorraldusvahendi 38

§ 6

lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 22.02.2011 kehtestanud määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 9 lg 1 p 35 kohaselt on märk 361 „Peatumiskeeld”, mis keelab peatumise ja parkimise. Lisateabetahvel 891b tähendab sama määruse § 21 lg 29 kohaselt „välja arvatud”, st teatab, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel.

1. Väärteoprotokolli ja fototabeliga on tõendatud, et 15.06.2025 kell 15.38 ajal aadressil Tallinn, Paljasaare tee 46 oli pargitud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Nimetatud tabeli fotodelt nr 1-9 nähtub asjaolu, et mootorsõiduk on pargitud märgi 361 (peatumiskeeld) lisatahvel 891b (v. a haagisega sõiduk) mõjualas. T V ei vaidlusta, et ta eelnimetatud kuupäeval parkis oma sõiduki Paljasaare tee 46, Tallinn asuvale alale, kus kehtis eeltoodud liiklusmärkide mõjuala. Vaidlus on selles, et T V arvates (seisukohad nähtavad kohtuvälise menetleja hoiatustrahvile esitatud vaietes, millise seisukoha juurde jäi ta ka 11.09.2025 ülekuulamisel) oli tal õigus nimetatud kohas parkida, kuivõrd tema autol oli nõuetekohaselt paigaldatud liikumispuudega juhi parkimiskaart.
3. Kohus märgib, et

§ 68

lg 1 kohaselt tohib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijatele sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib liikumispuudega juht parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. 22. Kohus pöörab esmalt tähelepanu, et Paljasaare tee 46, Tallinn asuva ala puhul on tegemist avaliku veesõidukite veeskamiskohaga. Väärteoasja materjalide juures olevast fototabelist nähtub, et Paljasaare tee 46, Tallinn asuval alal on parkimine lubatud liikluskorraldusvahenditega tähistatud tingimusel, s.o ainult haagisega sõidukitel ja, selleks on alal märgitud ka jooned, kuhu haagisega sõidukid võivad parkida. Nii ei ole kohtu hinnangul vaidlusalune ala käsitatav tavapärase parkimisalana ega üldise parkimiskeelu alana, vaid liikluskorraldusvahenditega konkreetseks otstarbeks – veesõidukite vette laskmiseks ja selleks vajaliku haagisega sõidukite teenindamiseks määratud alana. Sellise funktsionaalse kasutusotstarbega ala puhul ei kohaldu

§ 68

lõigetes 1 ja 2 sätestatud liikumispuudega juhi eriõigused, kuna nimetatud säte ei anna liikumispuudega juhile õigust kasutada liikluskorraldusvahenditega kindlaks määratud eriotstarbelist ala parkimiseks. 4 4-25-3704

1. T V on hoiatustrahvi menetluses avaldanud, et kui parkimise keelumärk ei kehti, siis ka seal olev märk (koos lisateabetahvliga) on kehtetu. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, vaid märgib, et lisateabetahvel ei kehtesta iseseisvat parkimisõigust, vaid täpsustab põhimärgi kehtivust, määrates kindlaks sõidukite ringi, millele keeld ei laiene. Käesoleval juhul tähistas lisateabetahvel ala, kus parkimine oli lubatud üksnes haagisega sõidukitele, mistõttu allusid kõik teised sõidukid parkimiskeelule. Liikumispuudega juhi parkimiskaart ei muuda sellist ala üldiseks parkimisalaks ega kõrvalda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kasutuspiirangut (ainult haagisega sõidukid).
2. Kohus märgib, et oluline on, et veeskamiskohale oleks tagatud haagisega sõidukitega ligipääs ja piisav ruum manööverdamiseks. Fototabelist nähtub, et kaebaja sõiduk ei olnud pargitud haagisega sõidukitele tähistatud parkimiskohal, vaid veesõidukite vette laskmiseks vajaliku juurdepääsu- ja manööverdamisala osas, takistades seeläbi haagisega sõidukite liikumist ja veeskamiskoha kasutamist. Hoiatusmenetluses on T V selgitanud, et piltidelt on näha, et seal pole teisi sõidukeid, keda tema sõiduk oleks seganud või takistanud. Samas nähtub, et menetlus sai alguse väljakutsest, mis tehti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapidajale, et Pikakari rannas haagistele ettenähtud parklas pargivad tavaautod. Fototabeli piltidelt nähtub, et süüteo fikseerimise hetkel parkis antud peatumis- ja parkimiskeelu alal ka sõidukeid, millel oli haagis (lisaks hulgaliselt ilma haagiseta sõidukeid). Seega selliselt parkimine ilmselgelt takistas haagisega sõidukite manööverdamist ja veesõidukite vette laskmist.
3. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse väljatrükist nähtub, et antud ala kõrval asub avalik parkla, kus on ette nähtud ja nõuetekohaselt tähistatud vähemalt kaks liikumispuudega juhi või liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi parkimise kohta. Kohtul puuduvad andmed, miks menetlusalune isik ei oleks võinud sealseid parkimiskohti kasutada.
4. Kohus märgib, et õigusaktidest ei tulene liikumispuudega isiku õigust nõuda, et talle tagatakse mugav võimalus parkida oma sõidukit igal pool ja vastavalt enda tõlgendusele. Sõidukite peatamine ja parkimine on lubatud

§-des 20 ja 21 sätestatud tingimustel, mh ei ole parkimine lubatud, kui see on liikluskorraldusvahenditega keelatud (

§ 21lg 4 p 2).

Eeltoodud sätted ei loo üldist erandit liikumispuudega isikute suhtes. Sedasama erandit ei ole võimalik tuletada ka

§-st

1. Selle alusel ei saa eeldada liikumispuudega isik endal üldist õigust parkida ükskõik kus lihtsalt liikumispuude kaardi olemasolul. Ka liikumispuude kaardiga parkiv juht peab täitma liikluskorraldusvahenditest tulenevaid juhiseid.
2. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik T V pani talle etteheidetava teo toime hooletusest. Tal on juhtimisõigus ja talle on väljastatud liikumispuudega isiku kaart, mida ta kasutas sõiduki parkimisel parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas. T V on teadlik

§ 68sätestatud liikumispuudega sõiduki juhi eriõigustest.

Seega oli ta teadlik ühelt poolt liiklusreeglitest ja teiselt poolt tuli tal teha endale selgeks liikumispuudega sõiduki juhi eriõigused. Seega oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud oma arusaamises selleni, et liikumispuudega sõiduki juht ei tohi parkimiskaardiga parkida igal pool,

§ 68

ei anna sellisele juhile üldist parkimisõigust, vaid sisaldab üksnes loetud tingimustel eriõigusi.

1. 5 4-25-3704
2. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 21

lg 4 p 2 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 241lg 1 kirjeldatud väärteo.

30. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. KARISTUS 31.

§ 241lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 12 trahviühikut.

32. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut T Vt

§ 241

lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o summas 40 eurot (st alla sanktsiooni keskmist määra). Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Neid ei tuvastanud ka kohus. 33. Kohtuväline menetleja leidis kohtule esitatud seisukohas, et kaebajale

§ 241

lg 1 määratud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne vastavalt toimepandud süüteole ja seadusele. 34. Kohus märgib, et kuigi on tuvastamist leidnud, et T V on toime pannud

§ 241

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, ei ole antud juhul põhjendatud ega ka vajalik tema karistamine selle toimepanemise eest. Kohtu hinnangul tuleb tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Praeguse juhtumi asjaolude pinnalt saab öelda, et T V süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Sedasama arvas ka kohtuväline menetleja, karistades teda alla sanktsiooni keskmist määra ning pidades T Vt hooletuks ja ettevaatamatuks.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja tõlgendusega ja märgib omalt poolt, millistest asjaoludest tulenevalt peab seda seisukohta õigeks, niisamuti miks ei pea T Vle karistuse määramist vajalikuks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
4. Nagu märgitud, seisneb T V süü selles, et ta ei ole endale selgeks teinud

§ 68

sätestatud liikumispuudega juhi eriõigusi (on neid tõlgendanud ülemäära laiendavalt). Vaadates juhtumi asjaolusid, selgub neist, et T V juhitud sõiduk polnud ainus ilma haagiseta sõiduk, kes nimetatud alal parkis. Seega hoolimata väljakutse alusel alustatud menetlusest, ei olnud menetlusaluse isiku pargitud sõiduk ainus, kes liiklusnõuete rikkumisega haagisega sõidukite liikumist takistamas oli. T V poolt toime pandud väärtegu ei ole tekitanud kahju. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et ajal, mil T V parkis oma sõidukit ebaõigesti veeskamiskoha lähedal eritingimustega parkimisalal, oleks selle tulemusena mingi haagisega auto, millelt sooviti veesõidukit vette lasta, jäänud parkimisalale parkimata ja soovitud toiming tegemata. T V on isikuks, keda ei ole varasemalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Seega on tema käitumine olnud seaduskuulekas.

1. Nii puudub kohtul väärteo asjaolusid ja T V isikut arvestades alus uskuda, et tema mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Kohtu arvates ei pea inimene, kelle süü ei ole suur ja kellel puuduvad kehtivad karistused, saama kohe esimese eksimuse eest karistada. Kohus usub, et T Vle on olnud praegune menetlus mõjus ja ta väldib edaspidi vähemalt samasuguse rikkumise toimepanemist.
2. Avaliku menetlushuvi puudumise osas märgib kohus, et ei usu, et avalikkus nõuaks T Vle omistatud parkimisalase rikkumise korral kindlasti tema karistamist. Kohtu hinnangul 6 4-25-3704 oodatakse pigem, et riik annab liikumispuudega sõidukijuhile teada, milline käitumine oleks õige olnud ja soovitab edaspidi õiguskuulekalt käituda.
3. Seega tühistab kohus väärteoasjas nr 4101,25,013044 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.10.2025 üldmenetluse otsuse T V süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 241

lg 1 järgi ning lõpetab tema suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse, kuna tema süü toimepandus ei ole suur ja menetlusega jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling Kohtunik 7