Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi M.U. ja T.U. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 49lg 14 alusel teated M.U.

ja T.U. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 25.10.
2. a määrusega välja M.U. ja T.U. pankroti, algatas võlgnike suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks T.U. Kalause. Tartu Maakohtu 01.06.
3. a määrusega lõpetati M.U. ja T.U. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgnike suhtes 25.10.
4. a algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuks määrati Annika Rau. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (
5. oktoobril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
6. oktoobril. Määruse kohaselt moodustasid M.U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 40 795,49 eurot (kõik II järgu nõuded) ning T.U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 21 025,12 eurot (kõik II järgu nõuded).
7. Usaldusisik on menetluses esitanud aruandeid 30.11.2023, 08.11.2024 ja lõpparuande 14.11.
8. Kohustustest vabastamise menetluse algul oli M.U. töötuna registreeritud Eesti Töötukassas ja otsis aktiivselt tööd. Alates 26.02.2024 töötab M.U. operaatorina xxxxxxx Farmid AS. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, osalise töövõime toetus ja tulumaksutagastus. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole T.U. töötanud kuna võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja tervislikel põhjustel on raske sobivat tööd leida. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud puuduva töövõime toetus.
9. Koos lõpparuandega edastas usaldusisik kohtule ka M.U. ja T.U. taotlused menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud täitnud seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt ja olnud motiveeritud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et võlgnike taotlused on põhjendatud ja kohtul tuleks taotlused rahuldada.
10. Usaldusisiku 10.12.2025 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 3 tundi järgnevalt: võlausaldajatele väljamaksete arvutamisele ja teostamisele 45 minutit ning võlgnikega suhtlemisele ja nende nõustamisele, kohtule aruande 2/6 koostamisele ja esitamisele, usaldusisiku tasu aruande koostamisele ja esitamisele 2 tundi 15 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 255 eurot (3 tundi x 85 eurot). Usaldusisik palub mõista tasu usaldusisiku ametikontodele käesolevaks ajaks kogunenud vahenditest. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgnike kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnikud on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

5.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.U. ja T.U. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse algul oli M.U. töötuna registreeritud Eesti Töötukassas ja otsis aktiivselt tööd. M.U.-le oli määratud osaline töövõime perioodiks 18.11.2022 – 17.11.2025. Alates 26.02.2024 töötab M.U. operaatorinaxxxxxxxx Farmid AS. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole T.U. menetluse ajal töötanud kuna võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja tervislikel põhjustel on raske sobivat tööd leida. Kohus leiab, et võlgnikud ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega. 7.2.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti 3/6 andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgnike tegevustest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnike vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnikud oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikud rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

7.3.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

M.U. sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, osalise töövõime toetus ja tulumaksutagastus. Aruannete kohaselt on M.U. usaldusisikule loovutanud kokku 5283 eurot, millest 360,86 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks ning võlausaldajate nõuete katteks on kolmel korral tasutud kokku 4922,14 eurot. T.U. sissetulekuks on menetluse kestel olnud puuduva töövõime toetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on T.U. menetluse jooksul vabatahtlikult loovutanud usaldusisiku ametikontole kokku 567 eurot, millest 48,65 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks ning võlausaldajate nõuete katteks on kolmel korral tasutud kokku 518,35 eurot. Kohus leiab, et võlgnikud ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnikud menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnikud rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

7.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnikud avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnikud kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnikud on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikud rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnikud on täitnud

§-st 47 tulenevad kohustused. 10.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 4/6 Võlgnikud on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnikud on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 47

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 49

lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.U. ja T.U. tuleb juhindudes

§ 49lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

12.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. 13. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded M.U. ja T.U. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.U. ja T.U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.U. ja T.U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15. Kuna kohus lõpetab Maret Jürna kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada

§ 55lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.U.

ja T.U. kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 16.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab 5/6 ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (

1. aastal 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 255 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Annika Rau tasuks määrata 255 eurot.
4. Usaldusisiku tasu summas 232,05 eurot tuleb hüvitada võlgniku M.U. usaldusisikule loovutatud raha arvel. poolt
5. Usaldusisiku tasu summas 22,95 eurot tuleb hüvitada võlgniku T.U. poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 6/6