Obsah (7)

§ 38§ 132§ 120§ 123§ 31§ 15§ 30

4-25-3876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2026, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-3876 (2302,25,011968) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi M

) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 06.10.2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,011968, millega Mark Ševtšenkot karistati LS § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Mark Ševtšenkot LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Jätta rahuldamata Mark Ševtšenko kaitsja esitatud kaebus. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta lepingulise kaitsja kulud Mark Ševtšenko enda kanda.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel on Mark Ševtšenko kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates 1 4-25-3876 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edastada kohtuotsus Mark Ševtšenkole, tema kaitsjale Aleksei Smelovile, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 06.10.2025 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,011968 karistati Mark Ševtšenkot LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel (SuurSõjamäe ja Tala tänava vahel), s.o asulasisesel teel, kiirusega 133 +/- 7 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 76 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.
3. 24.10.2025 esitas menetlusalune isiku Mark Ševtšenko lepinguline kaitsja Aleksei Smelov väärteoasjas nr 2302,25,011968 06.10.2025 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb selle otsuse tühistamist, karistusena rahatrahvi kohaldamist LS § 227 lg 4 sätestatud määras ja kaebuse rahuldamisel menetlusalusele isikule lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2.1 Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus ebaproportsionaalselt range ega arvesta piisavalt isiku majandusliku olukorra ega võimaliku töökoha kaotusega. Menetlusalune isik on esitanud kohtuvälisele menetlejale selgitused, et ta alustas 04.09.2025 tööd uues töökohas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kandele töötab Mark Ševtšenko OÜ-s W (registrikood XXX) halduse abilisena. Tema tööleping on kehtiv. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt nõuab tema töö igapäevast sõiduki juhtimist. Juhiloa äravõtmine 12 kuuks tooks kaasa töölepingu ülesütlemise, kuna ta ei saaks täita oma tööülesandeid. Kaebuse esitaja möönab, et menetlusalune isik on varasemalt kohtulikult karistatud, mis raskendab oluliselt tema võimalusi leida uus töökoht, eriti praeguses majandusolukorras. See ei ole pelgalt oletus, vaid reaalne takistus, mille tõttu on praeguse töökoha säilitamine tema ja tema leibkonna toimetulekuks kriitilise tähtsusega. Seega tooks kaebaja hinnangul juhtimisõiguse äravõtmine kaasa menetlusalusele isikule ebaproportsionaalselt raske tagajärje – pikaajalise töötuse ja sissetuleku kaotuse – mis ületab tunduvalt karistuse eesmärgiga taotletavat mõju. 2.2 Kaebaja märgib, et vaidlustatud otsuses ei ole kohtuväline menetleja piisavalt põhjendanud, miks antud juhul ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav kohaldada rahatrahvi ja, miks on vältimatult vajalik kohaldada rangemat meedet – juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on oma tegu siiralt kahetsenud ja mõistnud selle raskust. Ta on andnud lubaduse edaspidi seadusekuulekalt käituda. Menetlusalune isik on maksevõimeline. Rahatrahv on samuti tuntav karistus, mis täidab nii eripreventiivset (mõjutab rikkujat edaspidi hoiduma rikkumistest) kui ka üldpreventiivset eesmärki. Proportsionaalsuse põhimõttest (KarS § 56 lg 2) tulenevalt tuleb mitme alternatiivse karistuse olemasolul eelistada seda, mis on isiku jaoks leebem, kuid saavutab siiski karistuse eesmärgi. Kaebaja hinnangul on antud 2 4-25-3876 juhul selleks rahatrahv, mis ei võtaks menetlusaluselt isikult tema ainukest sissetulekuallikat. Kohtuväline menetleja on ka ise otsuses tuvastanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse. Lisaks puudusid rikkumisel raskendavad tagajärjed (nt kahju tekitamine kolmandatele isikutele, liiklusõnnetuse põhjustamine), mistõttu peab kaebaja esitatud ettepanekut karistuse osas põhjendatuks.
4. 24.11.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi, alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. 3.1 Kohtuväline menetleja selgitas, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav, see ei saanud talle märkamatuks jääda. 3.2 Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebajale mõistetud karistuse kergendamine põhjendatud. Karistusregistri andmete kohaselt oli viimasel käesoleva õigusrikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistatud on teda rahatrahviga. Kuna menetlusalune isik ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohtuvälise menetleja hinnangul vajalik juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Selle seisukoha esitamise juures on oluline ka fakt, et rikkumine leidis aset Tallinna linnas sellisel teelõigul, kus olenemata kuupäevast ja kellajast on liiklus alati aktiivne. Sellest tulenevalt saab asuda järeldusele, et kaebaja seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. 3.3 Kohtuväline menetleja ei pidanud usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus ei olnud menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. See ei takistanud teda väärtegu toimepanemast. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud menetlusalusele isikule elustiiliks. Seega leidis kohtuväline menetleja, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud tema karistamine karistusega, mis eemaldaks ta juhina liiklusest. Üksnes rahatrahvi kohaldamine oleks siinkohal perspektiivitu. Menetlusalune isik oli kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse vajalikkust seoses igapäevaste vajadustega (säilitada töökoht ja pere majanduslik kindlustatus). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. 3.4 Kohtuväline menetleja hindas kaebaja süüd suureks. Vastulauses ja kaebuses avaldatud kaebaja kahetsust pidas kohtuväline menetleja paljasõnaliseks, ebasiiraks. 3.5 Seega kokkuvõttes oli kohtuväline menetleja seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärkidega ja on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Seega palus kohtuväline menetleja jätta

§ 132lg 1 alusel otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Vastavalt

§ 120

lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist 3 4-25-3876 kohtuistungil. Käesoleval juhul teatasid kaebaja ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Seega kohus, olles tutvunud nii Mark Ševtšenko kaitsja esitatud kaebuse, väärteoasja nr 2302,25,011968 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 24.11.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr 2302,25,011968 06.10.2025 tehtud üldmenetluse otsusele esitatud Mark Ševtšenko kaitsja kaebus lahendada kirjalikus menetluses. 5.

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Mark Ševtšenkole heideti väärteoprotokolli kohaselt ette lubatud sõidukiiruse ületamist (LS § 227 lg 4). Vaidlus puudub selles, et Mark Ševtšenko juhtis 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel) mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX kiirusega 133 +/- 7 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 76 km/h. Nimetatud väärteo asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2302,25,011968 kogutud tõenditega.
2. Kohtu hinnangul tõendavad Mark Ševtšenkole etteheidetavat kiiruseületust ennekõike videosalvestistes kajastatu (kokku 4 tk) ja tunnistaja patrullpolitseinik M. L. ütlused.
3. Tunnistaja M. L. ütlustest nähtub, et ta täitis 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel) koos patrullpolitseinik L. V. teenistusülesandeid ja täpsemalt kasutades mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009657, mõõtis Tala tänava suunas liikuva mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruseks 133 km/h. Lubatud sõidukiiruseks sellel alal on 50 km/h. Tunnistaja andis sõidukile peatamismärguande. Sõidukijuhiks osutus Mark Ševtšenko.
4. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Eesti Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

§ 31

lg 1¹ sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr nr 2302,25,011968 esitatud videosalvestised toime pandud rikkumise kohta vastavad eelpoolnimetatud nõuetele. 10.Kohus, uurides kohtuvälise menetleja esitatud salvestisi kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva. Patrullsõiduki kaamera salvestisel nr 20250912_185000_F on fikseeritud, et liiklusrikkumine leidis aset 12.09.2025 kella 18.50 ajal. Politseisõiduki mõõteseade mõõtis politsei suunas liikunud tumedat värvi sõiduki kiiruseks 133 km/h. Salvestiselt nr 20250912_185200_F, nr 20250912_185300_F ja patrullpolitseiniku vormikaamera nr U16216 salvestiselt nähtub, et kinni peeti mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Patrullpolitseinik L. V. teostas heli- ning videosalvestust ja märkis, et kiirust mõõtis 4 4-25-3876 patrullpolitseinik M. L., kiiruse mõõtmiseks kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009657, sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati mõõterežiimi vastutuleva tõkke kiiruse mõõtja liikuvast sõidukist, kiirust mõõdeti mootorsõidukil Audi A6 registreerimismärgiga XXX, mõõtmiskoht oli Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel), mõõdetava sõiduki liikumise suund oli Tala tänav, antud teelõigul maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Sõidukijuhiks osutus Mark Ševtšenko, kes esitas juhiloa nr XXX.

1. Eelnevalt osutatud Eesti Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 (punkt 3) sätestab liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatuse väärtuse. Arvestades politseisõiduki ja mõõdetava sõiduki kiirust on antud juhul mõõtemääramatust +- 7 km/h. Seega ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 76 km/h.
2. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist teostas pädev mõõtja M. L., kes oli läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 18.08.2025 tõend. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00063 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DP009657 taadeldud 07.04.
3. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.09.2025, teostas liikluskiiruse mõõtmise selleks pädev isik, kasutatud mõõteseadmel oli kehtiv taatlustunnistus.
4. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Mark Ševtšenko juhtis 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel, mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h, kiirusega 133 km/h +- 7 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 76 km/h. Järelikult on Mark Ševtšenko tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine enam kui 60 km/h. 14.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Väärteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Mark Ševtšenko on pannud väärteo toime kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtule esitatud salvestise põhjal on tuvastav, et Mark Ševtšenko juhitud sõiduki kiirus oli oma sõidureas mõõteseadme vaatevälja saabudes 133 km/h ja politseist vastassuunas möödununa jäi see samuti vähemalt 112 km/h piiresse. Arvestades seda, et kiiruse ületamine asulasisesel teel 76 km/h enam kui lubatud, ei olnud kahtlemata hetkeline ega saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis saab sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületada vaid teadlikult. 2016 aastast juhtimisõigust omava kogenud juhina (vt detailandmete päring isiku kohta politsei asutusele) oli ja on Mark Ševtšenko teadlik ka kehtivatest eeskirjadest, sh kohustusest jälgida asulasisesel teel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab seega järeldada, et tal oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (so lubatud sõidukiiruse ületamise). 15. Nii on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 4 kirjeldatud väärteo. 5 4-25-3876 16. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt.

KARISTUS

1. LS § 227 lg 4 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Niisamuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuust kuni 12 kuuni.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras.
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse süüteo asjaolusid, süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid, tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13) tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus (arvestades süüdistatava teoeelset ja -järgset käitumist jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saada konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda, kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
5. Mark Ševtšenko süü suurust hinnates arvestab kohus eeskätt sõidukiiruse ületamise ulatust (76 km/h) ehk teo raskust. Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Mark Ševtšenko ületas videomaterjali põhjal kiirust olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda, tema juhitud sõidukist möödusid teised vastutulevad sõidukid, ta ületas kiirust raudteid ületaval sillal, millel on kahel suunal liiklus ja mõlemal suunal üks rida. Sellisel teelõigul niivõrd suurel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees peatuma ega sellest mingil viisil ümber põikama. Kohtu hinnangul viitab ka Mark Ševtšenko poolt kiiruse ületamise toime panemine tahtlikult, täpsemalt kavatsetuse vormis, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, tema süü suurusele. Nii on kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul suur.
6. Kaebuses toodud väited, et menetlusaluse isiku teost lähtuv oht ei realiseerunud mingisugusegi kahjuliku tagajärjena, ei oma kohtu hinnangul tähtsust ei süü suuruse määratlemisel ega ka karistuse kohaldamisel. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga ja tagajärje saabumine ei ole süüteokoosseisus ette nähtud. Seega on kohtu hinnangul kaebuses märgitud selgitused tagajärje puudumise osas ainetud. Juhul, kui oleks süüteo tagajärjel põhjustatud tagajärg, oleks tegemist täiendavalt inkrimineeritud väärteo- või halvimal juhul juba kuriteokoosseisuga.
7. Kohus märgib, et tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Nii peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-11-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). 24.Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalust isikut Mark Ševtšenkot ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga. See karistusliik on oma eesmärgi ja mõju tema osas ammendanud. Mark Sevtšenkole oli antud süüteoga samalaadse liiklusalase 6 4-25-3876 rikkumise eest juba määratud rahatrahv. Nimelt karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2024 otsusega LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 900 eurot (karistus on täidetud 11.10.2024). Eeltoodu aga ei mõjutanud teda uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Uue samalaadse süüteo pani ta toime 12.09.
8. Nii on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja lähtunud Mark Sevtšenkole karistust määrates asjakohaselt tema süü suurusest ja sellele vastavast raskusastmelt järgmisest sanktsioonialternatiivist. Kohus arvestab selle karistusliigi valikul ka selle faktiga, et 27.08.2024 karistati Mark Ševtšenkot LS § 227 lg 3 järgi ehk rikkumise eest, mil kiiruseületus toimus vahemikus 41-60 km/h. Nüüd on aga tema poolt toimepandud rikkumine juba suurem (lubatust enam kui 76 km/h). Nii on Mark Sevtšenko poolt toime pandud liiklusalased väärteod muutunud ajas ka ohtlikumaks.
9. Mark Sevtšenko on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega (tema töö nõuab igapäevast sõiduki juhtimist). Töötamisregistri andmetel töötab Mark Ševtšenko äriühingus OÜ W (registrikood XXX) halduse abitöölisena. Juhiloa äravõtmine 12 kuuks tooks kaasa töölepingu ülesütlemise, kuna ta ei saaks täita oma tööülesandeid, mis omakorda mõjutaks tema majanduslikku toimetulekut. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei too kaasa kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi Mark Ševtšenko jaoks on ilmselgelt oluline tööl käimine ja sissetuleku hankimine, ei mõjutaks kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik ka varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi (sh LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo), siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Hinnates riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üles tema võimalikud ebamugavused. Niisamuti märgib kohus, et isik, kelle jaoks tema elatusallikad põhinevad juhtimisõiguse olemasolul, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb tal ka arvestada võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate tagajärgedega. Nii ei pea kohus menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise karistusliigi valiku osas.
10. Küll aga peab kohus võimalikuks vähendada kohtuvälise menetleja määratud karistuse määra arvestades kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust toimepandu suhtes. Menetlusalune isik avaldas 02.10.2025 oma vastulauses kahetsust. Ka esitatud kaebuses on märgitud, et Mark Ševtšenko mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist. Samas leiab kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse määramise santsiooni alammääras. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid Mark Ševtšenko puhul tuvastatud ei ole, neid ei tuvastanud ka kohus.
11. Arvestades süüteo asjaolusid ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol on kohtu hinnangul võimalik kohtuvälise menetleja määratud keskmises määras põhikaristust mõnevõrra vähendada, mõistes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on sellisel moel mõistetava karistusega võimalik täita selle nii eri- kui üldpreventiivsed eesmärgid. Määratav karistus annab nii menetlusalusele isikule Mark Ševtšenkole kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik ning reeglite rikkumise korral järgneb sellele vastutus. Mark Ševtšenkol on isiklikult võimalik juhtimisõiguse taastamisel teha oma teost vajalikud järeldused. 7 4-25-3876
12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas, kergendades seda, kuid ülejäänud osas jätab kaebuse rahuldamata. 29. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Mark Ševtšenkol loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Mark Ševtšenko tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. 30.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 8