Obsah (5)

§ 99§ 90§ 201§ 100§ 242

Väärteoasi nr 4-25-2738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2025. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-2738 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi

§ 99

lg 7 ja

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Väärteootsusega määrati K. J. H.le

§ 201

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot.

1. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada PPA 19.06.
2. a otsus ning lõpetada asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kus elas menetlusalune isik juhiloa väljastamise ajahetkel. Kaitsja on seisukohal, et juhiloa väljastamise ja juhtimisõiguse saamise ajal elas menetlusalune isik Suurbritannias. Alalist elukohta on võimalik tõendada ka muude tõenditega, mitte üksnes rahvastikuregistris oleva teabega. Objektiivset koosseisu ei moodusta rahvastikuregistris elukoha andmete ebaõigsus. Koos kaebusega on esitatud tõendid, mis kaebaja hinnangul kinnitavad, et menetlusalune isik viibis juhiloa väljastamise kalendriaastal Suurbritannias enam kui 185 päeva. Eeltoodust tulenevalt leitakse kaebuses, et 19.06.
3. a otsus on alusetu ning puuduvad väärteokoosseisu tunnused.
4. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta jääb kaebuse juurde, väärteoetteheide on arusaadav, ta ei tunnista oma süüd väärteo toimepanemises, kuivõrd ta elas alaliselt Suurbritannias.
5. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde ning märkis täiendavalt, et väärteo objektiivne koosseis on seotud isiku faktilise elukohaga ning ümberlükkamatult on tõendatud, et menetlusaluse isiku alaline elukoht ei olnud Eestis. Kaitsja palub kaebus rahuldada ja menetlus lõpetada süüteo aluse puudumise tõttu ning hüvitada ka menetluskulud. 2
6. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et viibimine ei ole alaline elukoht. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli juhiloa saamise ajal K. J. H. elukoht Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule Suurbritannias väljastatud juhiluba ei kehti Eesti Vabariigis. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et tema alaline elukoht oleks olnud Ühendkuningriigis. Samuti väitis K. J. H. ise, et tema alaline elukoht on Eestis. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
7. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü väärteo toimepanemises ei ole kinnitust leidnud.
8. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda tõendite usaldusvääruses ning need on ka valdavalt asjakohased. Poole konkreetseid vastuväiteid tõenditele käsitab kohus jooksvalt.
9. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et K. J. H. juhtis 30.05.
10. a kella 12:20 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja pst-l mootorsõidukit Mercedes-Benz GLC 220d 4MATIC registreerimismärgiga XXX ning esitas politseiametnikele Suurbritannia juhiloa nr XXX kehtivusajaga 19.09.2021 – 27.02.
11. K. J. H. poolt mootorsõiduki juhtimine on fikseeritud 30.05.
12. a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav K. J. H. viibimine sündmuskohal antud rikkumisega seonduvalt (väärteotoimik lk 1). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati K. J. H. sõiduki juhtimiselt 30.05.
13. a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (lk 6). Kooskõlas nende tõenditega on K. J. H. kohtus ka ise kinnitanud, et ta juhtis sel ajal nimetatud asukohas seda mootorsõidukit (kohtutoimik tl 199pö). Seetõttu saab asuda seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX K. J. H. ning ta esitas politseiametnikele Suurbritannia juhiloa, mille andmed nähtuvad juhiloa koopialt (väärteotoimik lk 5-5a).
14. Väärteoprotokolli järgi heidetakse K. J. H.le ette mootorsõiduki juhtimist B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, täpsemalt seda, et tal oli esitada Suurbritannia juhiluba, mille saamise ajal elas ta alaliselt Eestis. Protokollis märgitu järgi on tegemist

§ 90

lg 1 p 1 ja § 99 lg 7 nõuete rikkumisega.

90 lg 1 p 1 keelab mootorsõidukit juhtida mh isikul, kellel ei ole vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust.

§ 99

lg 7 näeb ette, et väljaspool Eestit välja antud juhiluba (

§ 99

lg-te 2 või 3 tähenduses) ei kehti kui juhiloa esmakordse saamise või täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal isik elas alaliselt Eestis. Sel juhul saab nimetatud juhiloa Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väärteoetteheites on märgitud juhiloa kehtivusajaks 19.09.2021. a ja sellest kuupäevast tingituna on nii kaitsja kui ka kohtuvälise menetleja esindaja oma argumentatsioonis kohati mööda vaadanud sellest, et tegelikult tuleb

§ 99lg 7 sõnastusest lähtuvalt hinnata, milline oli K.

J. H. alaline elukoht 26.02.2020. a ehk ajal kui ta sai esmakordselt juhiloa ja B-kategooria juhtimisõiguse (lk 5a). Olgu lisatud, et väärteoprotokollis esitatud teokirjeldus on selles osas ka mõnevõrra ebatäpne, kuid võimaldab siiski hinnata põhimõtteliselt

§ 99lg 7 nõude rikkumist.

11. Liiklusseaduse § 99 lg 1 järgi Suurbritannia juhiload Eestis automaatselt ei kehti, sest Suurbritannia pole Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega kuulu ka sättes viidatud riikide loetellu. Asjas omab tähtsust ka

§ 100

lg 2, mis määratleb selle, et 3 alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses on „koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. /…/ Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.“ Praeguse asja lahendamisel on seega keskse tähtsusega küsimused sellest, kus elas K. J. H. alaliselt esmakordselt juhiloa ja B-kategooria juhtimisõiguse saamisel ning kuidas saab sellist asjaolu tõendada.

1. Siinsel juhul on tuvastamist leidnud, et K. J. H. sai juhiloa esmakordselt Suurbritannias 26.02.
2. a (foto juhiloast, väärteotoimik lk 5a). Ka pole vaidlust selles, et K. J. H. elukoha aadressidena olid rahvastikuregistri järgi perioodil 01.07.
3. a kuni 30.05.
4. a ning alates 31.05.
5. a märgitud kaks erinevat Eestis asuvat aadressi (lk 8-9). Seega võiks kohtuvälise menetleja kitsas tõlgenduses 30.05.
6. a kehtinud rahvastikuregistri kande pinnalt lugeda Eestit tema alaliseks elukohaks mh perioodil 2019–
7. a. Kaebusega koos on esitatud aga uuem rahvastikuregistri kanne, kus K. J. H. endiseks elukohaks perioodil 03.12.
8. a kuni 30.05.
9. a on märgitud Suurbritannia (tl 103). Lähtudes kirjavahetusest (tl 11-13pö) ja K. J. H. ütlustest (tl 200), on tegu kandega, mida parandati tema palvel pärast vaidlusalust 30.05.
10. a sündmust.
11. Kohtuväline menetleja on jäänud seisukohale, et välismaal juhiloa saanud isiku alalist elukohta saab tõendada üksnes rahvastikuregistri kandega, sh tuli siinsel juhtumil lähtuda sellest väljatrükist, mille kohtuvälise menetleja ametnik on teinud 30.05.
12. a. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Isegi kui lähtuda kohtuvälise menetleja tõlgendusest, et Eestis alaliselt elamine

§ 99

lg 7 mõttes on

§ 100

lg-st 2 tõendatav üksnes rahvastikuregistri kandega, siis eirab selline käsitlus tõsiasja, et uuema rahvastikuregistri väljatrüki põhjal K. J. H. juhiloa esmakordse saamise ajal (26.02.2020. a) enam Eestis alaliselt ei elanud. Väärteoostus pole jõustunud ja väärteoasja kaebemenetluses kehtib uurimispõhimõte. Seega tuleks kohtuvälise menetleja kitsa tõlgenduse korral juba siinkohal tõdeda, et rahvastikuregistri kehtiva väljatrüki andmetel K. J. H. siiski juhiloa esmakordse väljastamise ajal Eestis ei elanud ehk ta pole

§ 99lg-s 7 nimetatud isikuks.

14. Samas ei nõustu kohus ka käsitlusega, et määratlemaks seda, kas isiku alaline elukoht

§ 99

lg 7 tähenduses on Eesti, saab

§ 100lg-st 2 lähtuvalt juhinduda üksnes rahvastikuregistri andmetest.

Esmalt tuleb siinkohal märkida, et lähtudes VTMS §-st 2 ja KrMS § 61 lg-st 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindaksmääratud jõudu. Seetõttu ei ole süüteomenetluses takistusi tuvastada faktilisi asjaolusid muude tõendite kaudu. Ka võib üldteadaolevalt mistahes registriandmetes esineda vigu ning (osaliselt) õiguslikku tähendust omavate andmete parandamiseks tuleb ette näha vastav võimalus. Seda on K. J. H. siin tegelikkuses teinud ning lasknud rahvastikuregistris oma elukoha andmeid tagantjärele täpsustada. Lisaks on ta esitanud kohtumenetluses ka teisi tõendeid, mis kinnitavad tema alalist elamist väljaspool Eestit.

§ 100

lg 2 kehtestamisel on seadusandja leidnud, et rahvastikuregistri kanne ei saa tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast olla ainus võimalus alalise elukoha tõendamiseks ning seda võib teha ka nt üürilepingute või arvetega (vt 281 SE liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri II lugemise juurde, lk 4). Kuigi seletuskirjas ja viidatud Euroopa Kohtu 25.06.2015. a otsuses C-664/13 (p 51) väljendatud seisukohad käsitavad juhiloa väljastamist või uuendamist liikmesriigis, siis tuleb

§ 100

lg 2 alusel võrdse kohtlemise tagamiseks neid põhimõtteid kohaldada ka vastupidisel juhtumil, s.o kui isik soovib tõendada, et ta Eestis alaliselt ei ela/ei elanud.

1. Kaebuse esitaja on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et alates
2. aasta suvest ta treenis ja
3. aasta suvest töötas XXX Suurbritannias ning elas sel ajal Suurbritannias. Seal sai ta ka
4. aasta veebruari lõpus või märtsi alguses esmakordselt juhiloa, mille vahetas ringi 4 hiljem. Ka on ta saanud Suurbritannias alalise elaniku staatuse. Seoses K. J. H. Suurbritannias viibimise õiguslike alustega saabki välja tuua, et talle väljastati 03.12.
5. a esmalt ajutise elaniku staatus, mis kehtis kuni 04.12.
6. a (tl 113116pö) ning 29.11.
7. a püsielaniku staatus (tl 111-112). Seejuures on oluline märkida, et püsielaniku staatuse saamise eelduseks oli viieaastane pidev riigis viibimine, mille jooksul on lubatud kuni kuuekuune äraolek või üks kuni 12-kuune äraolek mõjuval põhjusel (tl 116). Viimast erandit ei ole siinsel juhul ilmselgelt kasutatud (vt edasiselt otsuse p 16). Staatuse saamine eeldab ka vastava taotluse esitamist, st toimub vajalike tingimuste kontroll, seejuures on üldteada, et Euroopa Liidust Suurbritanniasse reisides toimub piirikontroll. Seega võikski tavajuhtumil juba talle püsielaniku staatuse pinnalt tõdeda, et K. J. H. on elanud
8. aastast kuni
9. aasta novembrini alates Suurbritannias, seejuures on ta viibinud Suurbritannias igaaastaselt rohkem kui 6 kuud ja seal oli ka tema alaline elukoht. Siinsel juhul on aga kohtuväline menetleja kahtluse alla seadnud K. J. H. Suurbritannias elamise perioodi, seda tema kohta Eesti rahvastikuregistrist 30.05.
10. a seisuga nähtunud elukohaandmete ning tema pangakonto väljavõtete pinnalt ning seeläbi tekitanud küsimuse ka K. J. H. ütluste usaldusväärsusest.
11. Kohtul puudub alus K. J. H. ütluste paikapidavuses kahelda, sest need on oluliste vastuoludeta ja seostatavad ka teiste asjas esitatud tõenditega. Näiteks kinnitab tema ütlusi juhtimisõiguse saamise aja kohta väärteotoimikus olev juhiloast tehtud foto, mille põhjal on esmakordselt talle B-kategooria juhtimisõigus omistatud 26.02.
12. a (lk 5-5a). Mõned ebatäpsused nt Eestis lühemaajaliselt viibimise perioodides on seletatavad ilmselgelt sellega, et need sündmused toimusid aastatel 2019 kuni 2021 ja need on raskesti meeles peetavad. Samas on need ajaperioodid tuvastatavad siinse asja lahendamise tarbeks piisava täpsusega ja seda lisaks isiku ütlustele ka teiste tõendite põhjal. K. J. H. on oma ütlustes siiski küllalt täpselt seostanud enda Suurbritannias viibimise perioodid ning Eestisse jt riikidesse reisimised konkreetsete asjaoludega. Nii on ta kirjeldanud seda, milline oli tema treeninggraafik, mil ta viibis treeninglaagrites ja esindas Eesti jalgpallikoondist ning millised olid tema puhkuseperioodid. Seejuures
13. aasta suvest alates treenis ta 6 päeva nädalas,
14. aasta jõulude ja aastavahetuse ajal oli u 10 päevane puhkus.
15. aasta rutiinne töönädal oli sarnane eelmisele aastale.
16. aasta veebruaris ja märtsis käis Eestis kummalgi korral kuni 2 nädalat. Lisaks sellele käis ta Eestis
17. aastal Eesti laagrite ja koondisemängude ajal septembris, oktoobris ja novembris (need olid tavapärased 10päevased koondiseaknad),
18. a jõulude ajal viibis taas 10 päeva kuni 2 nädalat Eestis. Jaanuarist 2020 kuni COVID-19 puhanguni oli ta Suurbritannias ja Eestis ei käinud. Eestisse saabus ta samal päeval, kui Suurbritannia kehtestas nn lockdowni (s.o liikumis- ja reisimispiirangutega eriolukorra, mille täpne aeg on üldteada asjaoluna leitav internetist – 23.03.
19. a) ja lahkus siit jaanipäeva paiku tagasi Inglismaale.
20. aasta septembris, oktoobris ja novembris olid koondiselaagrid.
21. a detsembrist kehtisid uued piirangud kuni
22. a jaanuari veebruarini ja sel ajal oli tal palju mänge eri asukohtades välismaal.
23. aasta aprillist kuni mai keskpaigani viibis ainult Inglismaal, pärast seda tuli Eestisse, toimus Balti turniir ja järgnes puhkus juuni lõpuni.
24. K. J. H. töötamist XXX juures kinnitavad kohtule esitatud dokumendid, kust nähtub tema tööleasumise aeg (alates 01.07.2019, tl 119pö, 121121pö, 123-123pö) ja töötamise jätkumine
25. aasta augustis (tl 117, 119). Talle tagati elukoht Suurbritannias alates
26. aasta juunist (majutuse kinnitus, tl 125-126;
27. aasta septembrist kehtiv üürileping, tl 127-130). Tema ütlused Suurbritannias elamise kohta alates
28. aastast on kohtu hinnangul usaldusväärsed, võttes arvesse seda, et juba
29. aasta juunist majutati teda stipendiaadina ja hiljem sõlmis ta
30. aastal töölepingu ning
31. aastal seda ka uuendas. Ütlused
32. aasta kohta on üldjoontes ka kokkulangevad kohtule esitatud pangakontode väljavõtetega (tl 58-102). Olgu rõhutatud, et kuigi kohtuväline menetleja osundas kontoväljavõtete pinnalt mõningatele ebakõladele K. J. H. Eestis või välismaal viibitud perioodide osas, siis ei muuda 5 need K. J. H. ütlusi ebausaldusväärseteks ega võimalda öelda, et ta ei elanud sel ajal alaliselt Suurbritannias. Seda esiteks seetõttu, et need erinevused pole sellised, mis võimaldaks öelda, et K. J. H. oleks Suurbritannias elanud sel ajal vähem kui 185 päeva aastas. Ka pole K. J. H. oma ütlustes sedavõrd detailseid perioode nimetanud, tema käsitlus oli üldisem ja ei lähe vastuollu kontoväljavõtetest nähtuvaga. Konkreetsed perioodid on kontoväljavõtetes markeerinud kaitsja, kes möönis istungil ka enda võimalikku marginaalset eksimust. Kolmandaks ei ole
33. aasta viibimisperioodidel suurt sisulist tähendust, sest

§ 99

lg 7 mõttes on oluline just esmakordselt juhiloa või vastava kategooria juhtimisõiguse saamise aeg – K. J. H. sai juhiloa ja B-kategooria juhtimisõiguse esmakordselt

1. aastal.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul peaks kohtus tõendina esitatud intervjuu väljatrükk kinnitama, et K. J. H. on siiski
3. aastal pikemalt (üle 185 päeva) Eestis viibinud seoses vigastuspausiga ning seega on alus kahelda selles, et ta elas sel ajal alaliselt välismaal (tl 197pö, 200pö). Kohus leiab, et see tõend ei sea kuidagi kahtluse alla K. J. H. küllalt põhjalikke ütlusi Eestis viibimise aegade kohta, sh perioodil 2019–
4. a. Intervjuu pinnalt ei saa järeldada, et K. J. H. viibinuks
5. aastal Eestis pikemalt ja seoses vigastuspausiga. Intervjuust ei nähtu tema Eestis viibimise täpne aeg või konkreetsed sündmused, millega seda siduda ning vigastustest on juttu varasemate vigastuste kontekstis (tl 206 kolmas lõik). Artiklis kirjeldatu
6. aasta aprillis Eestis treenimise kohta on aga kokkulangev K. J. H. ütlustega selle kohta, et ta tuli Suurbritanniast Eestisse
7. a märtsis ja lahkus siit
8. a jaanipäeva paiku. Samuti on kooskõlas artiklis märgituga ta kohtus selgitanud, et vigastuspause oli tal just varem, sh
9. aastal ja siis ta käis kahel korral Eestis (tl 199), kuid
10. a vigastuspause tal ei olnud (tl 198pö). Intervjuu osas tuleb tõdeda, et ka selle tõendi põhjal ei saa pidada K. J. H. ütlusi ebausaldusväärseteks ning sel perioodil ei ole suuremat tähtsust, kuna selleks ajaks oli K. J. H.le juba juhtimisõigus esmakordselt väljastatud.
11. Eelneva kokkuvõtteks saab öelda, et K. J. H. alaline elukoht Suurbritannias on kinnitust leidnud. Seejuures erineb siinses asjas õiguslik olukord oluliselt mõnest varasemast vaidlusest välisriigis väljastatud juhiloa kehtivuse osas (nt kohtuvälise menetleja esindaja viidatud Harju Maakohtu otsus asjas nr 4-22-3492 või asjas nr 4-24-3070), kus isikud väidetavat alalist elukohta välisriigis tõendada ei suutnud. Praegusel juhul on kaebuse esitaja asunud aktiivsele kaitsele ja veenvalt tõendanud, et ta elas juhiloa ja B-kategooria juhtimisõiguse esmakordse saamise ajal (aga ka veel
12. a juhiloa vahetamise ajal) tööalaste sidemete tõttu alaliselt Suurbritannias, mitte Eestis. Seda kinnitavad vaadeldavat perioodi hõlmavalt nii muudetud rahvastikuregistri väljatrükk, K. J. H. ütlused kui ka talle Suurbritannias väljastatud püsielaniku staatus. Seega ei ole K. J. H. rikkunud

99 lg 7 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning täitmata on ka

§ 201lg 1 väärteo objektiivne koosseis.

Lisaks ei saa siinsel juhul rääkida liiklusnõuete muust rikkumisest

§ 242tähenduses.

Neil põhjustel kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 20. Kuivõrd K. J. H. on kohtus selgitanud, et mõistetud trahvisumma tasus ta igaks juhuks juba ette (tl 200pö), siis määrab kohus, et Rahandusministeeriumil tuleb tasutud rahatrahv summas 800 eurot tagastada kohtuotsuse jõustumisel, pärast K. J. H. või tema esindaja poolt selleks vajalike pangarekvisiitide teatamist. Lõpetuseks märgib kohus, et samalaadsetel asjaoludel saadud välisriigi juhiloa omanikul tuleb Eestisse alaliselt elama asudes see siiski 12 kuu jooksul ümber vahetada Eesti juhiloa vastu (

§ 99lg 10, 11).

Menetluskulud

1. K. J. H. kaitsja esitas 21.11.
2. a kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks kogusummas 5 367,90 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt on K. J. H.l 6 tekkinud Advokaadibüroo RASK ees selles summas maksekohustus ka tekkinud. Taotlusele on lisatud ka tõlkebüroo arve, mille kohaselt on advokaadibürool RASK tekkinud OÜ Luisa Tõlkebüroo ees maksekohustus summas 105,40 eurot (sh käibemaks). Õigusabi kulu hüvitamist taotletakse koos käibemaksuga. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt on kaitsja tunnitasu käesolevas menetluses olnud 245 eurot. Lisaks kaasas kaitsja õigusteenuse osutamisel juristi, kelle tunnitasu oli 130 eurot.
3. Kuivõrd kohus tühistas kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis esineb VTMS §-st 23 lähtudes alus valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamiseks. Taotlusele lisatud menetluskulude nimekirjast tulenevalt on valitud kaitsja Andrei Svištš ja teda abistanud jurist O. K. asjas tööd teinud 27,16 tunni ulatuses (sh kaitsja osalemine istungil). Seejuures nähtub esitatud taotlusest, et kummagi tööülesannete sisu on osalt välja toodud samade nimetustega. Taotluses on selle kohta märgitud, et advokaadi ja juristi tegevused ei ole dubleeritud. Selgitatud on, et juristi kaasamine oli vajalik materjali analüüsi tõhustamiseks ning kaitsja abistamiseks mh andmete töötlemisel, tõendite komplekteerimisel, menetlusdokumentide koostamisel. Kuivõrd kaitsja A. Svištšile omistatud ajaühikud on nt kaebuse koostamisel suhteliselt väikesed, kinnitab juba see asjaolu kohtu arvates taotluses märgitud tööjaotust ning sellist kaitsetegevuse korraldust saab pidada otstarbekaks.
4. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, peab mõistliku suurusega valitud kaitsjale makstud tasuks siiski mõnevõrra väiksemat summat, kui taotles seda kaitsja. Kohus liigitab kaebuse koostamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused (nt materjaliga tutvumine, selle analüüs, tõendite komplekteerimine jmt arvetelt nr 2506326 ja nr 2507160) üldnimetusena kaebuse koostamise mõiste alla. Kohtu hinnangul on kaebuse koostamisele ja esitamisele (sh ettevalmistav tegevus) kokku kulunud aeg (19,23 tundi) osalt põhjendamatu ning seda tuleb vähendada. Lisaks hinnangulisele ajamahu vähendamisele arvestab kohus nt sedagi, et nt
5. aasta pangakonto väljavõtete analüüsimine oli suuresti tarbetu, sest vaidlusalune periood jäi
6. aastasse. Arve nr 2506326 järgi on põhjendatud ajakulu kaitsjal 0,75 tundi ja teda abistanud juristil 2,28 tundi, arve nr 2507160 järgi on põhjendatud ajakulu kaitsjal 2,73 tundi ja teda abistanud juristil 11 tundi. Seoses arvega nr 2511102 on põhjendamatu kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotluse koostamisele kulunud aeg 5,38 tundi ning ka seda tuleb vähendada, lugedes selles oas kaitsja põhjendatud töömahuks 0,4 tundi ja juristil 2,5 tundi, ülejäänud tegevused loeb kohus põhjendatuks. Tõlkekulu, mis sisaldub ka arvel nr 2507160, saab pidada vajalikuks. Kokkuvõtvalt on põhjendatud kaitsjatasudeks arve nr 2506326 põhjal 480,15 eurot, arve 2511102 põhjal 967,25 eurot ja arve nr 2507160 põhjal 2183,85 eurot (sisaldab tõlkekulu), s.o kokku 3631,25 eurot, millele lisandub käibemaks vastavate arvete ajal kehtinud määrades.
7. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada osaliselt ja menetlusalusele isikule K. J. H.le tuleb tema valitud kaitsja ja juristi õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada osaliselt. Kokkuvõttes loeb kohus praeguses väärteoasjas valitud kaitsjale makstava tasu ja muude vajalike kulude (s.o tõlkekulu) mõistlikuks suuruseks kokku 4493,14 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib, et kohtulahendi kuulutamisel otsuse lõpposas märgitud summas (4581,33 eurot) oli summade liitmisel tekkinud ilmne ebatäpsus ja kohus parandab selle siinkohal otsuse terviktekstis. VTMS § 23 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 ja 2 alusel mõistab kohus riigilt K. J. H. kasuks välja 4493,14 eurot (sh käibemaks) kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ning tõlkekulu katteks. Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156; KrMS §
8. (allkirjastatud digitaalselt) 7 Kristjan Paluteder kohtunik 8