4-26-5 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine Harju Maakohus 14.01.2026, Tallinn 4-26-5 (2317,25,008849) Katrin Mikenberg Kertu Heinmaa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.12.2025 otsusele väärteoasjas nr 2317,25,008849, millega Kertu Heinmaad karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot Kertu Heinmaa ‒ isikukood 49707200220; XXX kodanik; elukoht XXX; e-post XXX; kehtivad karistused puuduvad Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post ppa@politsei.ee kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus otsustas:
- Rahuldada Kertu Heinmaa kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.12.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,008849 määratud karistuse osas.
- Teha selles osas uus lahend ning karistada Kertu Heinmaad LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Otsuse koopia saata Kertu Heinmaale ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 1 4-26-5 Kertu Heinmaa juhtis 18.11.2025 kella 00.28 ajal Tallinnas XXX juures suunaga Sõpruse pstle mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l. Oma tegevusega rikkus Kertu Heinmaa LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.12.2025 otsusega nr 2317,25,008849 karistati Kertu Heinmaad LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (1200 eurot).
- Kertu Heinmaa esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles talle määratud rahatrahvi vähendamist 80–100 trahviühikuni. Ta leiab, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm, karistuse eesmärgid on võimalik saavutada väiksema trahviga. Tegemist on esmakordse rikkumisega, millest ta on õppinud. Ta tegi ametnikega koostööd ning kahetses juhtunut. Otsuses arvestatud mõõtmistulemus jääb LS § 224 lg 2 vahemiku alumisse ossa. Otsuse põhjenduses viitatud väited kõrgendatud ohu kohta vajavad ettevaatlikku käsitlemist, need on hinnangulised ning nende tõendusväärtus karistuse raskendamisel on piiratud. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
- Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta asus seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja süüteo toime pannud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Arvestades seda, et Kertu Heinmaa teadis, et on tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud. Arvestades alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus, pidi ta oma juhile keelatud seisundist olema teadlik. Mis puudutab määratud karistust, siis isik pani teo toime tahtlikult, mis viitab tema keskmisest suuremale süüle. Tegemist on ühe raskema liiklusalase rikkumisega. Kertu Heinmaa liiklusalane käitumine näitab, et ta võtab hetkeemotsioonide ajal liikluses vastu ohtlikke otsuseid. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Õigusrikkumisele järgnev karistus peab olema parajalt range, et hoida ohutase liikluses madalal. KOHTU SEISUKOHT
- Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. Kertu Heinmaa nõustus talle etteheidetud rikkumistega täielikult, tema väitel hindas ta oma seisukorda valesti, see oli tema jaoks esmakordne ja ta kahetseb. Ta lubas, et selline liiklusrikkumine jääb tema jaoks esimeseks ja viimaseks korraks.
- Seda, et Kertu Heinmaa juhtis 18.11.2025 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tõendavad lisaks isiku enda ütluste veel: - tunnistaja V. E. ütlused, kes politseiametnikuna märkas XXX juures sõidukit, mille juhiga oli varem kokkupuude seoses öörahu kutsega. Tunnistaja peatas Kertu Heinmaa juhitava sõiduki kella 00.30 ajal. Juhi joovet indikaatorvahendiga kontrollides oli alkoholisisaldus 0,46 mg/l. Politseiasutuses kontrollides näitas tõenduslik alkomeeter näitu 0,33 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Toodud tõendid näitavad, et 18.11.2025 kella 00.30 ja seejärel 01.00 ajal kontrolliti mõõtevahenditega alkoholisisaldust Kertu Heinmaa väljahingatavas õhus ning tulemus oli positiivne. Lõplikuks mõõtetulemuseks oli tõendusliku alkomeetri järgi 0,33 mg/l; - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE taatlustunnistus nr TTRC-25/00114, mille kohaselt on mõõteseade kontrollitud ning vastas mõõtmiste ajal esitatud 2 4-26-5 nõuetele. Mõõtmist teostanud politseiametnik O. O. on tõendi järgi läbinud mõõtealase koolituse; - Kertu Heinmaa suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on näha sõiduki juht, sõiduki mark, registreerimismärgi number, juhtimise aeg, koht ja põhjus (kattuvad väärteoprotokollides esitatuga).
- Kohus leiab, et Kertu Heinmaa on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Puudub info selle kohta, et Kertu Heinmaa oleks kontrollinud alkoholisisaldust oma hingeõhus alkomeetriga või ta oleks kasutanud teadaolevaid internetipõhiseid alkoholi kalkulaatoreid. Vastupidi, ta on ülekuulamisel selgitanud, et hindas enda olukorda joodud alkoholi koguse järgi ning arvas, et „joodud alkoholi kogus ei ole nii suur, kui hiljem välja tuli“. Olukorras, kus isik teab mootorsõidukit juhtima asudes, et on samal päeval tarvitanud alkoholi sisaldavaid jooke, peab ta ka võimalikuks, et joove ei ole juhtima asudes veel täielikult kadunud. Kui sellises olukorras sõidukit juhtima asuv isik ei võta ette midagi selleks, et veenduda organismis alkoholi puudumisest, siis ta sisuliselt möönab, et läheb rooli juhile keelatud seisundis.
- Tulenevalt LS § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed tõendavad aga otseselt, et Kertu Heinmaa hingeõhus oli alkoholi lubatust rohkem (0,33 mg/l). Isik ise on tunnistanud alkoholi tarvitamist. Seega on tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
- Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest. Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kertu Heinmaale etteheidetava teo eest LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi keskmine määr on 150 trahviühikut.
- Kohus leiab, et Kertu Heinmaa süü on keskmisest väiksem. Nimelt oli süüdlase väljahingatavas õhus alkoholi 0,33 mg/l kohta, s.o LS § 224 lg 2 sätestatud vahemiku (0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta) alammäära lähedane kogus. Isikut ei ole varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ning puuduvad muud asjaolud, mis lubaksid süü suurust hinnata keskmiseks. Süüdlase karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema puhtsüdamlikku kahetsust. Nimelt on Kertu Heinmaa juba ülekuulamisel tunnistanud, et olukord on vastuvõetamatu ja häbiväärne, ta kahetseb ja tal on kurb ning lubab taolist käitumisest edaspidi hoiduda.
- Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Kertu Heinmaale määratud põhikaristust 150 trahviühikut on tema süü suurust ning kergendavat asjaolu arvesse võttes võimalik vähendada. Kohus on veendunud, et ka 100 trahviühiku (s.o 800 euro) suurust rahatrahvi ei ole isikul mugav kanda ning aitab süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ja taoline hetkeemotsioonist lähtunud tegu ei tohi korduda. Seega rahuldab kohus Kertu Heinmaa kaebuse rahatrahvi vähendamise osas ning mõistab talle LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3 4-26-5 Katrin Mikenberg kohtunik 4