← Eesti

2-24-101965/31

Obsah (6)§ 428§ 430§ 150§ 168§ 174§ 661

act OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad hagi V.G vastu võlgnevuse ja tsiviilasja menetluse Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esin

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Hageja palub tagastada menetluses tasutud riigilõivust 280 eurot. KOHTU SEISUKOHT 3

(5)3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus märgib, et hagis toodu kohaselt oli laenulimiidi laenulepingu osas krediidi kulukuse määraks 50,8% aastas. Laenusumma oli 4000 eurot, intressimäär 41,7925% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 12 osamaksega. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 20.01.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 kuni 30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet ja pooled on kompromissis kokku leppinud, et võlg on summas 3000 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle rikkumise tagajärgi on kohus pooltele selgitanud 08.12.2025 kohtumääruses, mis on pooltele kätte toimetatud. Kostja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta saab aru, et kui ta sõlmib kompromissi, siis ta loobub kõikidest seaduslikest õigustest, mis tulenevad võlaõigusseadusest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kinnitatavas osas vastuolus seadusega. Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi ning veendunud, et kompromissi tingimused on pooltele arusaadavad ja vastavad nende tegelikule tahtele. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga 4

(5)lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6. Hagilt hinnaga 4618,52 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 560 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 173,84 eurot ja hagi esitamisel kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 386,16 eurot. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 280 eurot.

Alates 1. veebruarist 2023 jõustus

§ 150

lg 3 muudatus.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kompromissi kinnitamisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 193,08 eurot tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata 86,92 euro ulatuses. 7. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Pooled on lühendanud tulenevalt

§ 661

lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.