Süüdi tunnistada J.W kuriteo toimepanemises KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 1-3 alusel pöörata vangistus osaliselt 1 (ühe) kuu ulatuses täitmisele.
alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse reaalse osa kandmiseks ilmuma. Vangistuse reaalse osa (1 kuu) kandmise algus on alates J.W’i ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada J.W’i suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui 2 süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD J.W-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, nimelt karistati teda 20.09.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega KarS § 424 alusel (karistus on täidetud 20.03.2020), uuesti s.o korduvalt, juhtis 07.07.2020 kella 05.02 paiku Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Rakvere 40 mootorsõidukit xxx reg/nr xxx juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes. Vastavalt 15.07.2020 EKEI uuringuakti nr 1039T tulemusele, tuvastati J.W veres alkoholisisaldus mitte vähem, kui 2,50 mg/g +/- 0,06 mg/g kohta ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse J.W KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada J.W süüdi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 11 kuud jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui J.W ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada J.W käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel nõuab prokurör kohtus J.W-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. J.W-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud summas 1108,38 eurot tasumise tähtajaga 1 aasta. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT 3 Kohus leiab, et süüdistatav J.W on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb J.W süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-st 4, 9 tulenevalt menetluskulu on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Vastavalt kokkuleppele menetluskulud mõista välja J.W-lt . Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.