) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: F.L isikukood: XXX; xxxxxxxxxx xxx, xxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 132 p 3 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 29.06.2021.a otsus F.L väärteoasjas
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 ja § 14 lg 7 nõudeid tekitas varalise kahju, millega pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning rikkus
lg 4 p 5 nõuet liiklusõnnetusest mitteteatamine, millega pani toime
2. 31.05.2021.a koostati F.L suhtes täiendav väärteoprotokoll väärteoasjas nr 270021000279, mille kohaselt ta 20.03.2021.a kell 21.00 Välja tänaval, Raplas juhtis kaubikut Renault reg märgiga xxxxxx, sooritades parempööret Välja tänavale ja sattus külglibisemisse ning libises vasaku küljega pihta Välja tänava ohutussaarel olevale liiklusmärgile 421 „Ümberpõike suund“ põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja jättis sellest teatamata kui teatamine oli kohustuslik. Rikkudes
lg 1 nõudeid tekitas varalise kahju, millega pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning rikkus
lg 5 nõuet liiklusõnnetusest mitteteatamine, millega pani toime
3. Kohtuvälise menetleja 29.06.2021.a üldmenetluse otsusega tunnistati F.L süüdi
lg 1 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning
3.1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani 20.03.2021.a toime talle inkrimineeritavad
nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus on järgitud menetlusnorme, menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on arusaadav ja rikkumised on tõendatud tunnistajate ütluste, vaatlusprotokollide ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega.
kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju mistõttu esinevad asjas
Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et F.L on ettevaatamatusest põhjustanud liiklusõnnetuse, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toime pandud tegu kuulub karistamisele
lg 1 alusel.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o. 1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 2
lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kuivõrd F.L ei täitnud ülalkirjeldatud kohustusi, siis leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule
lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele
Seadusandja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 3.3. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel, muu hulgas, toime pandud tegusid, rikkumiste ohtlikkust, süü suurust, ning asjaolu, et menetlusalusel isikul on karistusregistri andmetel 1 kehtiv väärteokaristus (
Kuivõrd kõnealuses väärteoasjas on F.L taotlenud rahatrahvi ajatamist maksimaalse võimaliku aja peale, kuna F.L sissetulekud jäävad 300 euro kanti kuus (töövõimetuspension), siis ei ole otstarbekas panna menetlusalust isikut majanduslikult raskesse olukorda ning karistada F.L-i mõlemas talle etteheidetavas väärteos rahatrahviga. Tulenevalt kõigest eeltoodust asus menetleja seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ja teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahv ning juhtimisõiguse äravõtmine alla sanktsiooni keskmise määra. Lisakaristuse kohaldamist ei pea kohtuväline menetleja käesolevas asjas vajalikuks. Menetlusaluse isiku kaebus
lg-s 1 ette mootorsõiduki juhi vastutus liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusaluse isiku rikkumine tuletati käesoleval juhul
lg-st 1 järgi liikleja üldkohustustest, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg-s 1 nähakse ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi vastutus juhuks, mil isik on rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusaluse isiku õiguslik tegutsemiskohustus tuletati
lg-st 5, sest sõiduki juhina oli ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja varalise kahju saaja ei olnud teada. 9. Väärteoprotokolli teokirjeldus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtu hinnangul on menetleja väärteoprotokolli
lg 1 kohases etteheites jätnud viitamata konkreetse liiklusnõude rikkumisele (näiteks: ei olnud ristmikule lähenedes tähelepanelik, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja ilmastikuolusid ning võimaldaks tal sujuvalt parempööre sooritada. Lisades viite
lg 3 p 1 rikkumisele), mille alusel olek võimalik hinnata, kas objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Pelgalt parempöörde sooritamise ja külglibisemisse sattumise kirjeldus jätab menetluseseme määratlemata ning ei anna menetlusalusele isikule teada, millise liiklusnõude rikkumist talle ette heidetakse. Samuti on menetleja väärteoprotokolli
lg 1 kohases etteheites jätnud kajastamata andmed, s.o varalise kahju tekitamise fakti ja kahju saaja ning kahju tekitamisega seonduvad faktilised asjaolud, samuti menetlusalusel isikul tekkinud kohustuse õigusliku aluse (näiteks: liiklusõnnetuse tagajärjel liiklusmärk 421 „Ümberpõike suund“ murdus ja sellega tekkis kahju X eurot Y AS-ile, kes ei olnud teada liiklusõnnetuse toimumise ajal ning seetõttu tuli liiklusõnnetusest kohe teatada politseile, lisades viite liiklusseaduse vastavale sättele ), mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Pelgalt märgile otsa libisemise, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse kirjeldus jätab taas menetluseseme määratlemata ning ei anna menetlusalusele isikule teada, mida temal ette heidetakse. 10. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.