Obsah (7)

§ 76§ 101§ 3§ 619§ 620§ 624§ 627

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-142664 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Meristo Õigusbüroo OÜ hagi Intelectic

§ 76

). Kostja on jätnud tasu maksmata, rikkudes suulist lepingut (

§ 101

). Menetluskulud (riigilõiv 100 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ning koos võlgnevusega kostjalt välja mõista. II KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja seaduslik esindaja märgib, et keeldub maksmast kuna pole saanud seda teenust, mille eest raha hagiavalduses nõutakse. Kostja seaduslik esindaja A. K. selgitab, et kui M. M.-D. tema kaitsjaks sai, lubas viimane alati ühendust võtta ja kohtuda kui on vajalik ja kui kliendina soovib. Tegelikkuses kordagi ei kohtutud, kuigi kostja oli mitmes kriminaalasjas kannatanu rollis. Vahel vastas esindaja telefonikõnele kui soovis raha, et olevat midagi koostanud ja pidi ka kostjale e-mailile saatma (algne kokkulepe oli selline). Hageja väited raha maksmise kokkuleppe osas on valed. Esimese makse tegi kostja seaduslik esindaja politsei maja ees esimesel kohtumisel (200 eurot) ja siis sms-iga nõudis hageja juurde veel 50 eurot ja sai. Mingi aja möödudes viis kostja seaduslik esindaja talle koju veel 250 eurot, kuigi sms-iga küsis 240 eurot. Kaasas olnud kostja töötajale tundus et esindaja oli purjus, nii 2 näis ka kostja seaduslikule esindajale. Kui jõudis kätte aeg edasikaebamiseks, pöördus kostja uuesti esindaja poole, viimane vastas, et aega on kaebuse esitamisega. A. K.i selline olukord ei rahuldanud. M. M.-D. selgituse kohaselt oli ta kaebuse saatnud viimasel päeval. A. K.i küsimusele, kas esindaja on üldse tema toimikuga tutvunud, sai küll jaatava vastuse, kuid ei usu, kuivõrd kordagi asja koos ei arutatud ning teda ära ei kuulatud. Kostja märgib, et on saanud kannatada ja rahalist kahju ning tema huvid on jäänud kaitseta. Kostja kinnitab, et on andnud raha M. M.-D. sularahas, kuid kuupäevaliselt enam täpselt ei mäleta, vastu on saanud 8 kuud mõnitamist.
2. 18.01.2026 esitatud seisukohas jääb A. K. varasemate seisukohtade juurde ning kinnitab, et sellise ebaviisaka käitumisega ei ole varem kokku puutunud. Kuigi kostja seaduslik esindaja palus korduvalt, et esitataks apellatsioon kriminaalasjades, kuna A. K.i äriühingule Intelectica OÜ-le tekitati kahju, siis väidetavalt läks edasikaebus M. M.-D. rämpsposti ning soovitas siis A. K.il esitada kohtusse lihtsalt tsiviilhagi. Kordagi esindajaga koos maha istuda ja asja arutada ei õnnestunud, küsiti ainult sularaha, mida A. K. pidi esindajale aia taha tooma. Kuigi arvete esitamist nõudis A. K. kogu aeg, esitati arve ainult lõpus, kui A. K. nägi, et tema asjaga ei tegeleta. A. K. leiab, et ei temal ega tema äriühingul ei ole täitmata kohustusi M. M.-D. ees. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
6. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

1. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli pooltel suuline kokkulepe selles, et Merito Õigusbüroo OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) M. M.-D. osutab kostjale õigusteenust. Tulenevalt hagiavaldusele lisatud hagiavaldustest kriminaalasjas nr XXX (dtl 52-53) ja M. M.D. antud volitustest (dtl 87, 89) esindas ta nii kostjat Intelectica OÜ-d kui füüsilist isikut (Intelectica OÜ seaduslikku esindajat) A. K. . 3
2. Pooltevaheline õigussuhe vastab käsunduslepingu tunnustele. Esitatud asjaoludest tulenevalt ei olnud pooltevaheline lepinguline suhe suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele (töövõtuleping), kuivõrd teenuste osutamisele (käsundusleping) (vt Riigikohtu 7.10.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09 ja 13.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1181-15) Riigikohus on märkinud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga

§ 619mõttes.

Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos töötav advokaat, keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, ise lepingulises suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. (vt Riigikohtu 13.04.206.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p 40) Sarnaselt advokaadibüroos töötava advokaadiga ei ole kliendiga sõlmitud lepingulises suhtes õigusbüroo jurist, vaid tema tegevus loetakse õigusbüroo pidaja (käesoleval juhul Meristo Õigusbüroo OÜ) tegevuseks. 10. Võlaõigusseaduse (

) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tulenevalt

§ 620

lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg 2).

§ 624

lg 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta, samuti esitama käsundi täitmisel käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.

§ 627

sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (lg 1). Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (lg 2).

1. Hagiavalduse kohaselt koostas ja esitas hageja Meristo Õigusbüroo OÜ kostjale õigusdokumente (hagiavalduse lisad 1-5, dtl 50-54), mille eest arvet ei esitanud. Kostjaga oli kokkulepe, et tasumine toimub korraga. Kostja sellist kokkulepet ei kinnita ning arvestades poolte sõnumivahetust (dtl 21), küsis hageja maksete tasumist ka nn teenuse osutamise ajal. Kohus möönab, et sõnumid on saadetud aprillikuus, kuid milline oli hagis väidetud 8.11.2024 kokkulepe teenuste osutamiseks (millised toimingud, kelle nimel ja millise tasu eest), esitatud materjalidest ei tulene. Hageja on kostjale esitanud 8.11.2024 arve 2024-87 (dtl 55) summas 280 eurot ning arve on tasumata. Kostja ei vaidle vastu sellele, et arve 2024-87 on tasumata, kuid leiab, et ei ole ka teenust saanud, mille tasumist arvel ja hagis nõutakse. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, milliste teenuste eest on arve esitatud, milliste konkreetsete õigusabitoimingute eest on arve esitatud. 4 Toiminguid ei nähtu ka arvelt (märgitud lakooniliselt „õigusabi“). Hageja märgib, et koostas rea dokumente (hagi lisa 1-5, dtl 50-54), samas esitatust tulenevalt esindas M. M.-D. nii OÜ-d Intelectica kui A. K.i. Kui arve esitatakse Intelectica OÜ-le osutatud teenuse eest, ei ole võimalik selgituse „õigusabi“ pinnalt hinnata, milliste kostja esindamiseks tehtud toimingute eest. Kui üksnes hagiavalduse esitamise eest kriminaalasjas nr XXX (dtl 52), siis 0,5 lk avalduse eest on 280 euro nõue ilmselgelt ülepaisutatud (arvestusega 2 h x 140 EUR/h). Lisaks eeltoodule märgib hageja, et väidetav kokkulepe sõlmiti 8.11.2024, arve pidi saama kostja pärast käsundi täitmist. Arve on aga koostatud samal kuupäeval so 8.11.2024 ning laekumise/tasumise kuupäevana märgitud 11.11.2024, seega jääb arusaamatuks, kas tasu nõuti pärast käsundi täitmist või ettemaksuna, millise kokkuleppe alusel (kokkuleppe sisu), millised konkreetsed toimingud tehti ja milliste konkreetsete õigusabitoimingute eest on tasumata. Kohtu hinnangul on hagi tõendamata, mistõttu jätab kohus nõude rahuldamata.
2. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja Meristo Õigusbüroo kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5