KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1401 Haldusasi Osaühingu AP Metsatööd kaebus t

) ei sea üldist keeldu raie teostamiseks lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Metsateatiste ilma pesitsusaegsete piiranguteta kinnitamisega 26.02.2021 on Keskkonnaamet kinnitanud, et raie teostamine Aaviku kinnistul on aastaringselt kooskõlas õigusaktidega. Enne raiete alustamist ei ole kaebaja metsameister raieala ülevaatusel raiealal linnupesasid tuvastanud. Haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud metsateatisele ka kevadisel ajal. Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja proportsionaalsuse printsiibist. Keskkonnaamet oleks võinud kaebaja tähelepanu juhtida ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis. 2) Kui riik leiab, et liikide arvukuse hoidmise eesmärgil on raiete piiramise vajadus metsades kõiki asjaolusid arvestades ilmne, on MS § 40 lg 10 kohaselt keskkonnaministril võimalus piirata määrusega raie tegemist ajavahemikul

1. aprillist
2. juunini. Keskkonnaamet ei ole väitnud, et oleks Keskkonnaministrile vastava ettepaneku teinud. 2 3) Keskkonnaameti uus halduspraktika ei ole linnudirektiivi kohaselt möödapääsmatu. Linnudirektiiv1 käsitleb kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset ning kohustab hoidma lindude arvukuse tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Ranged kaitsekohustused on seatud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele (haruldased ja väljasuremisohus liigid). Eeltoodust tulenevalt on linnudirektiivi kohaselt inimtegevus mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. Keskkonnaametil on võimalik teiste looduslike linnuliikide arvukust kaitsta pesitsusaegse raie keelamisega metsateatise väljastamisel kaitstavatel loodusobjektidel. 4)

§ 55

lg 61 p-dega 1 ja 2 on keelatud tahtlik tegevus, mis on konkreetselt suunatud pesade hävitamisele või lindude häirimisele. Metsandus seda ei ole. Kaebaja ei ole raiet teostanud tahtlusega hävitada linnupesi või häirida linde. Linnupesade hävimist ei ole ka tuvastatud. Linnudirektiivi artikli 5 ja loodusdirektiivi artikli 12 lg 1 ingliskeelsetes originaaltekstides ning ka saksakeelsetes versioonides sisaldub kavatsetuse mitte tahtluse mõiste. Kui lähtuda Keskkonnameti

§ 55

lg 61 p-le 1 ja 2 rakendatavast tahtluse tõlgendusest seoses raietegevusega ja eeldusest, et igas metsas on linnud ja raiega kaasneb pesade tahtlik hävimine ja lindude tahtlik häirimine, jääb arusaamatuks vajadus

muutmiseks. 5) Euroopa Kohtu kohtujurist J. Kokott on oma 10.09.2020 ettepanekus leidnud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust artiklist 2 tuleneval tasemel. Keskkonnaamet on jätnud ettekirjutustes välja toomata, kas lindude raieaegne häirimine on linnudirektiivi eesmärkide kohaselt oluline või mitte. Samuti ei nähtu ettekirjutustest, et viidatud liikide arvukus on tasemel, mis vajab ranget kaitset. Keskkonnaameti esitatud uuringutest, millest nähtub Eesti metsalindude arvukuse pikaajaline langustrend, ei nähtu hinnanguid, et liikide arvukus ei vasta enam linnudirektiivi artiklis 2 esitatud tasemele ja kevad-suvised raied tuleks keelata. 6) 28.05.2021 ettekirjutuse sisulises põhjenduses ei ole viidet konkreetsetele teadustöödele, millele tuginedes on haldusorgan väitnud, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe ha kohta. Ka ei ole märgitud, mis linnud antud kinnistul võivad pesitseda ega ole kindlaks tehtud, kas kinnistul mõni lind ka pesitseb. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud

§ 55lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid ega arvestatud registreeritud metsateatisi.

Kaalumata on kaebaja huvid ja võimalikud alternatiivid. Keskkonnaameti „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“ (juhis) kohaselt teostatakse kohapealne kontroll lindude pesitsemist häirivate metsaraiete teadete osas, eelkõige kui raiet teostatakse kaitstaval loodusobjektil või on tuvastatud lindude pesitsemine. Kui kohapealsel kontrollil ei ole kuulda ega näha ühtegi lindu, võib raietöödega jätkata. 28.05.2021 ettekirjutuses ei sisaldu inspektori poolt 26.05.2021 kontrollil vahetult tajutud asjaolusid. Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata otsustamisel olulised asjaolud (sh mis metsaga on tegemist, kus see paikneb, kas ja mis linnud kinnistul pesitsevad, kus nad pesitsevad jms). Ettekirjutusega on asunud ennetama abstraktset ohtu, mis ei anna alust ettekirjutuse tegemiseks. 7) 01.06.2021 ettekirjutus erineb 28.05.2021 ettekirjutusest sisuliselt üksnes selles, et ettekirjutuse teksti on täiendavalt ümber kopeeritud ametniku poolt koostatud 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.

1. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT 2010, L 20, lk 7), mida on muudetud nõukogu 13.05.
2. aasta direktiiviga 2013/17/EL, millega kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT 2013, L 158, lk 193). 3 pesitsushinnang. Keskkonnaamet oleks pidanud koos ettekirjutusega esitama ka dokumendid, millele ettekirjutus tugineb (paikvaatluse protokoll, hinnang). Hinnang on allkirjastamata. Hinnang ei ole kontrollitav, on vastuoluline ja sisaldab oletusi, mis ei tugine kohapeal tuvastatud asjaoludele ja on seetõttu lubamatud. Eksperthinnangu koostajal ei ole olnud veendumust isegi ühe kindla pesitsuse osas, sest on märgitud, et porri pesa võib asuda ka väljaspool kinnistut. Hinnangu kohaselt on tuvastatud tõenäoline pesitsus eraldisel 14 (metsvint ja rasvatihane) ja 13 (käblik). Hinnangu andja seisukoht raietega tõenäoliselt hävitatud ja täiendava raiega lähikuudel hävitatavate pesade kohta on oletuslik. Kuigi eraldistel 8, 11, 12 ei ole kindlat või tõenäolist pesitsemist tuvastatud, on 01.06.2021 ettekirjutuses peatatud raie kogu kinnistul. Pelgalt võimaliku pesitsemise tuvastamine ei anna alust raietööde peatamiseks kogu kinnistul. 01.06.2021 ettekirjutuses on vaid üldised viited õigusaktidele ja täies mahus ümber kirjutatud hinnangus esitatu, sh oletused, mida ettekirjutuse tegemisel arvestada ei tohiks. Lisaks asub Keskkonnaamet vaidlustatud haldusakte alles kohtus motiveerima, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendusi ümbermotiveerima ja täiendama. See kinnitab, et haldusakti andmisel pesitsushinnangus esitatut haldusorgan tegelikult kontrollinud ja hinnanud ei ole. 8) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 kohtumäärust haldusasjas nr 3-20-2652 ei saa käsitleda pretsedendina, mis kardinaalselt keelab mistahes lindude häirimise. Euroopa Kohtu eelotsusega kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/1910 päädinud vaidlus toimus käesolevast teistel asjaoludel - Rootsi Kuningriik lubas kaitsealal lageraiet ega käsitlenud metsandust tegevusena, mis võiks kahjustada või häirida loodusdirektiivi 2 ja linnudirektiivi alusel kaitstavaid elupaiku ja liike. Euroopa Kohus ei tõlgendanud mitte linnudirektiivi vaid loodusdirektiivi artikli 12 lg-t
3. Linnudirektiiv ja loodusdirektiiv ei ole samasisulised ja erinevad on ka nende eesmärgid. Majandusmetsade raiel ei ole Keskkonnaametil alust tõlgendada tahtlust sarnaselt loodusdirektiivi alusel kaitstavate aladega. Kaitstavaid liike puudutavaid reegleid ei saa automaatselt üle kanda kõikidele linnuliikidele. Eelotsusest saab hoopis järeldada, et kui jutt on kõikidest lindudest, siis kehtivad leebemad reeglid. 9) Keskkonnaamet on avalikult kättesaadavas teabes üksnes soovitanud kevadsuvisel perioodil raiet mitte teha ega ole selgitanud, et

§ 55lg 6 1 tahtluse sisustamisel tuginetakse karistusseadustiku (Kar

S) §-le

1. Kuskilt ei nähtu infot raiete peatamise võimaluse kohta. Metsaregistri kodulehelt viidatud bännerit valdaval osal aastas ei leia. Metsateatisi võib esitada aastaringselt. Asjassepuutuvates metsateatistes ei ole seatud pesitsusperioodi puudutavaid tingimusi või selgitusi, et igas metsas pesitsevad linnud ja pesitsusperioodil võidakse raie peatada. Vastavaid selgitusi ei sisalda ka täna kinnitatud majandusmetsa puudutavad metsateatised. Ka kaitstavatele loodusobjektidele väljastatavatele metsateatistele lisatakse täna üksnes soovitus vältida raiet ajavahemikus 15.märts-
2. juuli. 10) Keskkonnaameti poolt raiete peatamine oli ootamatu. Adressaate ei ole halduspraktika muutumisest teavitatud. Keskkonnaamet on alustanud ettekirjutuse menetlust kaebuse saamisel seoses sellega, et Aaviku kinnistul teostatakse raiet. Ettekirjutusest ei selgu selle kaebuse sisu. Õiguskantsler on 05.07.2021 kirjas edastanud, et halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. Pelgalt statistilistele andmetele tuginedes LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaldamine ja raiete peatamine ei ole põhjendatud. Kui Keskkonnaamet loeb õigeks ettekirjutuses esitatu, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta ja loeb metsaraie mööndusteta lindude tahtlikuks häirimiseks, siis peaks Keskkonnaamet suutma seda väljendada ka 2 Nõukogu 21.05.
3. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu 13.05.
4. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193). 4 metsateatises vastava metsateatise adressaadile. Keskkonnaamet on pädev kontrollima metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks MS-le, selle alusel antud määrustele ja

-s sätestatud regulatsioonile ning ka nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele. 11) Ettekirjutuses eeldatakse, et linnud pesitsevad kuni 15.07.2021. Pesitsushinnangut koostades ei ole võimalik tõsikindlalt määrata, millal viimane linnupoeg pesast lahkub ning seda tehakse hinnanguliselt. Keskkonnaametil on võimalus hinnata konkreetsele alale iseloomulike lindude tavapäraseid pesitsusaegu ja seada vajadusel tingimused, mida peaks metsateatise omanik järgima, et ei läheks vastuollu

§ 55lg 6 1 p-s 1 ja 2 sätestatud keeluga.

See võimaldaks raietööde aega ja selleks vajalikke ressursse paremini planeerida ja seadusest tulenevate piirangute ulatust paremini ette näha. 12) Keskkonnaametil oli võimalus ka kaebaja esindaja ära kuulata ja kutsuda paikvaatluse juurde. 13) Kinnistul teostati töid harvesteriga, mis aasib ja järkab tüved koheselt puu langetamisel. On positiivne, et Keskkonnaamet võimaldas langetatud metsamaterjali koondada ja kokku vedada. 10. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Aaviku kinnistu metsateatistes lindude pesitsemisajaga seonduvate piirangute puudumine ei muuda ettekirjutusi õigusvastaseks.

§ 55lg 6 1 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma selleta.

On üldtuntud asjaolu, et metsas pesitsevad kevadel linnud. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning lisaks metsateatiste registris bännerina. Kaebaja pidi metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud äriühinguna olema teadlik

§ § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama, et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistaks lindude häirimist nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kuna metsateatis ei anna kaebajale õigust teha raiet

§ 55

lg 6 1 p 1 ja 2 rikkudes, ei pidanud Keskkonnaamet raie peatamisel metsateatisega arvestama. 2) Lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatistele ei ole põhjendatud ega võimalik. 12 kuud kehtivale metsateatisele ei ole otstarbekas pesitsusega seotud kõrvaltingimusi seada eelkõige seetõttu, et vastustajal puudub teadmine, millal täpselt metsaomanik raieid teostada soovib ning kas need langevad mõne eraldisel pesitseva linnu pesitsusaega või mitte.

§ 55lg-st 6 1 tulenevad piirangud kehtivad aastaringselt, mitte ainult pesitsusajal.

Keeldude piiritlemine metsateatises mingi kindla ajaperioodiga annaks justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil keelde mitte järgida. Keskkonnaamet saab metsateatise registreerimisel kontrollida raiete vastavust õigusaktide nõuetele tuginedes talle teadaolevatele andmetele. Kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad ei kuulu nende andmete hulka. Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole Keskkonnaametil võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse metsa jõuavad. Ka ei ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvisel perioodil käiks Keskkonnaamet kohapeal lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Keskkonnaamet lähtub eeldusest, et isikud käituvad seadusekuulekalt. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal. Kaebaja ei saanud kuidagi järeldada, et neid keelde ei peagi järgima. 3) Riiklikku järelevalvet

-st tulenevate nõuete üle teostab Keskkonnaamet, kellel on seega õigus ja kohustus

§ 55lg 6 1 p 1 või 2 sätestatud keeldude rikkumise või rikkumise ohu korral võtta korrakaitseseaduses (Kor

S) sätestatud meetmed rikkumise või ohu kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p-st 3. See õigus ja kohustus on Keskkonnaametil sõltumata sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või kas 5 Keskkonnaamet on eelnevalt keskkonnaministrile MS § 40 lg 10 rakendamise ettepaneku teinud. Kuivõrd ettekirjutustes on põhjendatud, miks raie on keelatud just ettekirjutuste resolutsioonis nimetatud perioodiks, ei oma tähtsust see, et MS § 40 lg-s 10 määratud periood sellest perioodist erineb. 4) Ettekirjutustes ei ole tuginetud üldisele keelule vaid KorS § 28 lg-st 1 ja LoKS § 7 lg 1 p-st 3 tulenevale õigusele ja

§ 55lg 6 1 p-dest 1 ja 2 tulenevale vajadusele raie konkreetsel juhul peatada.

Ettekirjutustes on selgitatud, et isikut peab teavitamise hetkest alates raiega lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale korralduse andmist lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Seega esines oht, et raiega jätkamisel rikutakse

§ 55lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde, mida tuli tõrjuda.

5) Vaidlustatud ettekirjutuste tegemist toetab asjaolu, et Eesti metsalindude arvukus on juba pikaajaliselt langustrendis. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri M. Mägi läbiviidud uuringust nähtub, et tõenäoliselt luhtub vähemalt uuendusraiete piirkonnas suure osa lindude pesitsemine. Kuigi protsendina kogu metsalinnustikust on raie käigus hukkunud poegade osakaal väike (0,2% aastas), on tegu kumuleeruva protsendiga. 6) Aaviku kinnistul viidi kohapealne kontroll läbi 26.05.2021 kl 22:30–23:

1. Kuigi väljas oli juba pime ja linnud pimedas üldjuhul ei häälitse, õnnestus inspektoril kuulda 1–2 linnu laulu. Asjaolu et 28.05.2021 ettekirjutusele on jäänud märkimata, et inspektor tuvastas kohapealsel kontrollil lindude laulu, ei muuda ettekirjust õigusvastaseks. „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis“, millele kaebuses viidatakse, kinnitati alles 03.06.
2. Kuna maikuu on paljudele lindudele tavapäraseks pesitsusajaks, oli inspektoril alust arvata, et raiutaval alal pesitsevad linnud. Eesmärgiga teha kõik võimalik vältimaks ekslikku raie peatamist, peatati raie esialgselt vaid kuni 01.06.
3. Selle aja jooksul paluti asjatundjal hinnata, kas ja millised linnuliigid, millistel kinnistu eraldistel pesitsevad ning kas, millistel eraldistel ja kui pikalt on vajalik raie ajutine keelamine. Hinnang oli aluseks 01.06.2021 ettekirjutuse tegemisel. Väide, et igas metsas pesitseb vähemalt 3 paari linde ha kohta, on kontrollitav, kuid vajadus ettekirjutuse tegemiseks esines ka seda seisukohta arvesse võtmata. Kuna järelevalve inspektoril puudub pädevus määrata, kas ja millised linnud ning millise tõenäosusega kinnistul pesitsevad, ei olnud võimalik seda infot 28.05.2021 ettekirjutusse lisada. 7) Raie peatamise ettekirjutuse tegemiseks ei ole vajalik tuvastada

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumine, vaid piisab nõuete rikkumise ohu tuvastamisest. Raie jätkamist võis kasumi teenimise eesmärgil ilma sunnivahendi hoiatusega korralduseta pidada piisavalt tõenäoliseks. Raie peatamisega ei olnud võimalik oodata kuni täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni, kuna selle ajaga oleks raietööd 3,6 ha suurusel alal suuremas osas või täielikult teostada jõutud ning ettekirjutuse eesmärgi saavutamine oleks olnud võimatu. Isegi kui kaebaja oleks vastuväiteid esitanud, ei oleks ettekirjutus nende mõjul tegemata jäänud ega selle sisu muutunud. Keskkonnaamet möönab, et paikvaatlusele oleks võinud kutsuda ka kaebaja esindaja. 8) Linnudirektiivi art-s 5 sätestatud keelud kehtivad kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Linnudirektiivi art-st 2 tulenevalt ei ole

§ 55

lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks haruldane või väljasuremisohus. Linnudirektiivi art 2 tingimustele vastavaid linnuliigi populatsioonide numbrilisi näitajaid ei ole kehtestatud. Kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise keeld on kehtestatud üldisest keelust eraldi

§ 55

lg-s 6.

§ 55

lg 6 1 p-dest 1 ja 2 ei tulene võimalust nende rakendamisel kaaluda kaebaja huve. Kuna linnudirektiivi art 5 kohaselt tuleb p-des a–e sätestatud meetmed kehtestada siseriikliku õigusega, siis tuleb 6 siseriiklike nõuete kehtestamisel arvestada mh art 2 toodud kaalutlustega. Kuivõrd

§ 55

lg 61 p-des 1 ja 2 on sätestatud erandid, mil pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude häirimine on lubatud, siis võib järeldada, et nimetatud erandite all on loetletud tegevused ja olukorrad, mille keelamine ei ole direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline, st olukorrad, mil Keskkonnaametil on võimalik erinevaid huve kaaluda. Seega kõik tegevused ja olukorrad, mis nimetatud erandite alla ei lange, on direktiivi eesmärkide seisukohalt olulised ning nende puhul puudub Keskkonnaametil kaalutlusruum. 9)

§ 55lg 61 p-d 1 ja 2 on väärteo koosseisu sisaldavad sätted, mille koosseisus olevat tahtlust tuleb sisustada Kar

S § 16 alusel. Ka ei täidaks

§ 55

lg 6 1 p-de 1 ja 2 tahtluse tõlgendamine üksnes otsese tahtlusena lindude pesitsuse kaitse eesmärki. Euroopa Kohus on eelotsuses nr C-473/19 ja C-474/19 leidnud, et pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist ning lindude häirimist loetakse tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole teo tegija otsene eesmärk, vaid teo tegija möönab sellise hävitamise, kahjustamise või häirimise võimalikkust. Kuigi Euroopa Kohus on eelotsuses sisustanud tahtluse mõistet loodusdirektiivi art 12 lg 1 tähenduses, omab see mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel, kuna mõlemad kehtestavad sisuliselt samasugused keelud. Tahtlus ei ole loodus- ja linnudirektiivi kohast häirimise keeldu eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist J. Kokotti on ettepanekus välistanud linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega. 10) Raie peatamisele ei olnud teisi sobivaid ja sama efektiivseid, kuid kaebajat vähem koormavaid alternatiive. Ka ei ole võimalikke alternatiive välja toodud kaebuses. Kaebajale jäi peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel seitse kuud raie teostamiseks. Ettekirjutustega keelati üksnes puude ja põõsaste langetamine. Seega oli ka ettekirjutuste kehtivuse ajal kaebajal võimalik teha MS § 28 lg 1 p-des 2-4 nimetatud metsatöid. 11) Sellel, et kassid linde murravad, pole metsades linnupesade hävimise tõttu surevate lindudega mingit pistmist ning selle ohu tõrjumisega peab vajadusel tegelema kohalik omavalitsus. Asjas ei oma tähtsust ka kaebaja väited seoses

uuendamisega. 12) Ettekirjutusest oleks võinud selgemini nähtuda asjaolu, et pesitsushinnang on 01.06.2021 ettekirjutusse kopeeritud muutmata kujul. See ei muuda ettekirjutust siiski õigusvastaseks. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et Keskkonnaameti ametnik peaks oma ametiülesannete täitmiseks haldusmenetluse raames antava hinnangu allkirjastama. Keskkonnaamet lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases3 toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast. Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused. Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada linnuatlase metoodikat tõenäolise pesitsemise kategooria T (territoriaalne laul) osas, mis eeldab laulu korduvat registreerimist. Kui territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on ka ühekordsel laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Kuna vaidlustatud ettekirjutused ja paikvaatlus tehti enne Keskkonnaameti juhise lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamiseks valmimist 03.06.2021, siis ei lähtunud paikvaatluse läbiviinud spetsialist ja ettekirjutuse teinud inspektor pesitsuskriteeriumi tuvastamisel veel juhisest vaid järgisid rangelt linnuatlase metoodikat. Ettekirjutuse tegemiseks oli alus olemas ka juhul, kui jätta algselt võimaliku pesitsejatena tuvastatud linnud juhendi alusel tõenäolisteks pesitsejateks ümberkvalifitseerimata. Lisaks nähtub pesitsushinnangust, et eraldiste 11 ja 12 (kokku 0,6 ha) piiril tuvastati ka metsvindi tõenäoline pesitsus, kuigi ettekirjutusse on see jäänud märkimata. 3 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 7 13) Paikvaatlusel tuvastati vaid osa kinnistul pesitsevatest linnuliikidest. Vaatluse eesmärk oli tõendada, et alal pesitsevad linnud. Kuna juba paikvaatlusel tuvastati kõigil täielikult raiumata eraldistel mitmeid pesitsevaid linde, on kinnistu lindudele sobivaks pesitsuspaigaks. Võttes arvesse paikvaatlusel tuvastatud pesitsevate lindude arvu, nende pesitsustihedust ja pesitsusperioodi, oli põhjendatud keelata raie tervel kinnistul kuni 15.07.2021. 14) Pesitsusterritooriumi määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning Keskkonnametile ei ole teada teadusuuringuid, millele tuginedes võiks käesoleval juhul territooriumi suuruse tõsikindlalt määratleda. Kuna lõpetamata raietöödega eraldised ei ole suured ja igal eraldisel tuvastati mitme linnupaari pesitsus, oli põhjendatud lugeda need eraldised täies ulatuses pesitsuspiirkonnaks ning peatada neil raie täielikult. 15) Kuigi ettekirjutuse aluseks olnud

§ 55

lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega kohtuasjades nr C473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutumine ja arenemine vastavalt kohtupraktikale, ühiskonna üldistele arusaamadele ja hinnangutele ning faktilise olukorra muutustele on tavapärane. Varasem leebem praktika (teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), ei tähenda, et tahtluse mõistet oleks kuidagi teisiti sisustatud. Keskkonnaamet möönab, et sügis-talvisel perioodil oleks olnud võimalik läbi viia teavituskampaania juhtimaks tähelepanu kevad-suvise perioodi pesitsusaegsetele metsaraiete piirangutele, kuid selle tegemata jätmine ei muuda raie peatamise ettekirjutust õigusvastaseks. 16) Keskkonnaamet ei ole ettekirjutuse tegemisega rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Metsatööde lauskontroll ei oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Küll aga on Keskkonnaametil kohustus kontrollida kaebusi

§ 55lg 61 rikkumise või rikkumise ohu kohta.

Samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. 17) Kaebaja 14.01.2021 menetlusdokumendile lisatud metsateatis ei tõenda, et Keskkonnaamet kaitsealadel raieid ei keela, mistõttu ei oma see asjas tähtsust ja tuleb jätta asja juurde võtmata. 18) Keskkonnaamet on vaidlustatud ettekirjutusi tehes lähtunud kõigist kohtumenetluses esitatud põhjendustest v.a lindude pesitsuskategooriatest ulatuses, milles oli vajalik nende hilisem ümberkvalifitseerimine. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastustaja taotleb kaebaja 14.12.2021 esitatud tõendi (metsateatis nr 50000520940) vastu võtmata jätmist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Vastustaja hinnangul ei oma see metsateatis asjas tähtsust, kuna sellega ei ole võimalik tõendada käesolevas asja vaidluse all olevate ettekirjutuste õigusvastasust. Samuti jääb arusaamatuks, mida kaebaja sellega tõendada soovib, ning see metsateatis ei tõenda, Keskkonnaamet kaitsealadel raieid ei keela. Kohus ei näe põhjust jätta metsateatist nr 50000520940 asja juurde võtmata. Kaebaja tugineb sellele vastustaja metsateatiste registreerimise praktikat kommenteerides. Ilma selleta oleksid kaebaja väited paljasõnalised, mistõttu ei saa metsateatist nr 50000520940 tõendina täiesti tähtsusetuks pidada. Seega jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata.
2. Esmalt märgib kohus, et puude langetamine peatati Aaviku kinnistul juba Keskkonnaameti 26.05.2021 suulise korraldusega, mis vormistati 28.05.2021 kirjaliku ettekirjutusena. Kohus käsitleb neid kahte ühtselt 28.05.2021 ettekirjutusena. 8
3. Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevalt ei ole õigusaktides sätestatud üleüldist keeldu lindude pesitsusajal metsatööde tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Aaviku kinnistule registreeritud metsateatised. Siiski on kohus seisukohal, et kaebajale Aaviku kinnistu raieteks registreeritud metsateatised, millel puudusid

§ 55

lg-st 6 1 tulenevad piirangud, ei välistanud hiljem ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 alusel.

§ 55

lg 6 1 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Vastustaja on käesolevas menetluses piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad andmed selle kohta kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus

§ 55lg-s 6 1 sätestatud keeldudega.

Niisiis ei ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav see, et ta metsateatistele

§ 55lg-st 6 1 tulenevaid piiranguid ei märkinud.

Keskkonnaametil ei olnud kohustust ka

§ 55

lg 61 tõlgendamise ja selles sisalduvate keeldude järgimist tagavate meetmete rakendamise kohta metsateatistesse selgitusi lisada. Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ning nende pesitsuse tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi kaebajale teada olema. Kaebaja on metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursis olema. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja väide, et kaebaja metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas raiealal asub linnupesasid. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja eeldada, et olukorras, kus hiljem siiski Keskkonnaamet tuvastab kinnistul pesitsevad linnud ning seega ka

§ 55

lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu, ei võta Keskkonnaamet mingisuguseid meetmeid kasutusele. 14. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid ega selgitusi metsateatistel ei ole, et kaebajal oleks õigus

§ 55lg-s 6 1 sätestatud keeldusid eirata.

Tegemist on aastaringselt igaühe suhtes kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis) seletuskirjas on öeldud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige vastutus

§ 55

lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise osas, olenemata sellest, kas Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte. 15. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles sel aastal asunud ootamatult

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Kuigi kohus mõistab, et vastustaja pikaaegse halduspraktika etteteatamata muutmine võis tekitada teatavat segadust ja pahameelt, mida oleks saanud parema selgitustööga vähendada, ei muuda see siiski 28.05.2021 ega 01.06.2021 ettekirjutuste tegemist õigusvastaseks. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud ning Keskkonnaametil ei ole kohustust varasemat leebemat praktikat jätkata. Olukorras, kus Keskkonnaamet leidis, et nende senine tegevus ei ole avaliku korra tagamiseks piisav olnud, oli põhjendatud rangemate meetmete kasutamine. 16. Ka ei pea kohus võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks seda, et kaebajale tehti 28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutused kaebuse alusel teostatud järelevalve tulemusena. Vastava kaebuse saamisel ei saa Keskkonnaamet seda lihtsalt eirata, vaid Keskkonnaametil on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel ka

§ 55lg 6 1 rikkumise ohu tõrjumiseks ettekirjutus teha.

9 17. Keskkonnaameti eeldus, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid seadustega, sealhulgas

§ 55lg-ga 6 1 kooskõlas, on kohtu hinnangul põhjendatud.

Seega lisaks sellise kontrolli läbiviimise praktilistele takistustele ja ressursimahukusele, ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, et Keskkonnaamet peaks kohapeal metsaettevõtjate võrdsuse tagamiseks kontrollima kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvaid raieid. Järelevalve läbiviimine esitatud kaebuste ning pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt levinud praktika ega ole käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda enam, et kaebuste alusel läbiviidav järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada järelevalvemenetluse algatanud kaebuse täpne sisu ning ka kohtumenetluses ei ole seda avatud, ei oma asjas tähtsust. 01.06.2021 ettekirjutuses on märgitud, et 26.05.2021 laekus Keskkonnaametile kaebus raietegevuse kohta lindude pesitsemise ajal Aaviku kinnistul. Tegemist on piisava alusega, et kontrollida, kas esines

§ 55lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumise oht.

18. Kohus selgitab, et igasugune metsaraie pesitsusajal ei ole ka Keskkonnaameti 28.05.2021 ega 01.06.2021 ettekirjutustest tulenevalt

§ 55lg 6 1 rikkumine.

28.05.2021 ega 01.06.2021 ettekirjutuste aluseks ei ole asjaolu, et kaebaja on

§ 55

lg-s 6 1 sätestatud keeldusid rikkunud, vaid Keskkonnaamet on tuvastanud keeldude rikkumise ohu. Kaebajale ei olegi ettekirjutustega etteheidetud, et ta oleks tahtlikult lindude pesitsust häirinud, vaid leitud, et raietööde jätkamisel tõenäoliselt selline tagajärg saabub. Keskkonnaamet on ohu

§ 55

lg 61 rikkumiseks tuvastanud alates ajast, mil kaebajale anti teada, et raietööde alal pesitsevad tõenäoliselt linnud. Seega ei eeldanud Keskkonnaamet ettekirjutusi andes, et kaebaja oli varasemalt pesitsusest teadlik ja rikkus

§ 55lg 61 p 1 ja 2.

19. Keskkonnaamet peatas 28.05.2021 ettekirjutusega puude langetamise Aaviku kinnistul lindude pesitsemise kaitseks esialgselt kuni 01.06.2021 (kaasaarvatud) asjaolude kontrollimiseks. Ettekirjutuse tegemisel tugines Keskkonnaamet KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht

§ 55lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumiseks.

Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kuigi viide uuringule, millest see järeldus tulenes, oleks tulnud 28.05.2021 ettekirjutusse lisada, et ettekirjutuse adressaadil oleks olnud võimalik ettekirjutuse põhjendustega tutvuda, ei tähenda selle puudumine, et ettekirjutuse tegemine oleks olnud lubamatu. Kohtumenetluses on Keskkonnaamet täpsustanud, et ettekirjutuses eksiti ning tegelikkuses pesitseb teadusuuringute kohaselt Eesti metsades keskmiselt 3 paari linde hektaril. Samale keskmisele tugines Keskkonnaamet ka 01.06.2021 ettekirjutuse tegemisel, uuringule ka korrektselt viidates. Seega on selge, et kuigi Keskkonnaamet tugines ettekirjutuse tegemisel ekslikult väiksemale pesitsustihedusele, lähtus Keskkonnaamet siiski ettekirjutuse tegemisel olemasoleva uuringu järeldusest. 20. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et

§ 55

lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Erandeid keelust n-ö tavalistele mitte kaitset vajavatele lindudele ei ole seadusandja kehtestanud. Kohus leiab, et olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et Aaviku kinnistul toimub peamisel pesitsusajal raie, Keskkonnaametile oli esitatud pesitsusajal toimuva raie osas kaebus, lähtuti teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, ning 26.05.2021 kuulis Keskkonnaameti inspektor Aaviku kinnistul kohapeal viibides linde, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesi. Kuigi 28.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud asjaolu, et Keskkonnaameti inspektor kuulis 26.05.2021 Aaviku kinnistul linde, ei kahtle 10 kohus, et tegelikkuses see asjaolu tõepoolest esines ja sellega ettekirjutuse tegemisel ka arvestati, kuivõrd ka 29.05.2021 paikvaatluse tulemusel on tuvastatud, et kinnistul pesitses ja viibis mitmeid linde 21. Alates 26.05.2021 suulise ettekirjutuse tegemisest, mille käigus selgitati ka asjaolu, et tõenäoliselt linnud pesitsevad Aaviku kinnistul, pidi kaebaja olema teadlik kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja edasine raietegevus oleks olnud tahtlik tegevus

§ 55lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse jaatamiseks peab esinema olukord, kus keeldude rikkumine oli kaebaja eesmärgiks. Kohus leiab, et

§ 55

lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse koosseisu täitmiseks piisab, kui isik teadis, et tema tegevusega võib kaasneda sättes nimetatud keeldude rikkumine.

§ 55

lg 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on

§ 743 ette nähtud väärteovastutus.

Seega on

§ 55lg 61 p-d 1 ja 2 süüteokoosseisud, mille tahtluse tõlgendamisel tuleb lähtuda Kar

S §-st

1. Selline tõlgendus ei ole Keskkonnaameti suva, vaid seadusandja valik.
2. Kaebaja on 11.01.2022 seisukohas välja toonud, et loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 tahtlus on sätetes grammatiliselt ühtemoodi sätestatud. Kaebaja on mõlemal juhul pidanud õigeks tõlgendada tahtlust kavatsetusena, kuid Euroopa Kohus on loodusdirektiivi art 12 lg 1 puhul eelotsuses kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 selgelt leidnud, et piisab kaudsest tahtlusest. Niisiis ei näe kohus põhjust, miks eelotsuses loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-de a-c kohase tahtluse osas antud tõlgendus, mis hõlmab ka kaudset tahtlust, peaks nii suurel määral erinema linnudirektiivi art 5 tahtlusest nagu kaebaja tõlgendus. Isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega eelotsusest, ei olnud seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid kaitsemeetmeid, mis võib kohtu hinnangul hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit keeldude subjektiivse külje täitmiseks. Kohtu hinnangul ei välista eelotsus niisiis

§ 55lg 6 1 p-de 1 ja 2 tahtluse sisustamist kaudse tahtlusega.

1. Lisaks on Keskkonnaamet 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel tuginenud ka Loks § 7 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Keskkonnaamet tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga. Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise häirimist ning pesade hävitamist või kahjustamist. Selgelt hõlmab see eesmärk ka linnupoegade hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus ka LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel raied Aaviku kinnistul peatada.
2. Kaebaja väidab, et Keskkonnaamet tegutses 28.05.2021 ettekirjutust andes abstraktse ohu tõrjumiseks, mis pole lubatud. Samas pole kohtu hinnangul alust kahelda, et raie peatamata jätmisel oleks see enne paikvaatlusel asjaolude täpsustamist ja 01.06.2021 ettekirjutust olnud võimalik lõpule viia. Kuigi võib nõustuda, et 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel ei olnud Keskkonnaameti ohu hinnangu aluseks olevad asjaolud veel niivõrd selgelt tuvastatud kui 01.06.2021 ettekirjutuse tegemise ajal, ei välistanud see Keskkonnaameti poolt raie peatamist. Kohus leiab, et Keskkonnaametile 26.05.2021 teadaolevate asjaolude pinnalt tuvastatud oht oli piisav, et Keskkonnaametil oli alus kohaldada proportsionaalseid meetmeid selle tõrjumiseks. Arvestades 28.05.2021 ettekirjutuse tegemise hetkeks teada olnud infot

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu kohta ning tarvidus edasiste ning püsivamate meetmete rakendamise vajaduse üle otsustamiseks täiendavaid andmeid koguda, ei saa 26.05.01.06.2021 raietööde lühiajalist peatamist ebaproportsionaalseks pidada. Kokkuvõttes on Keskkonnaameti 28.05.2021 ettekirjutus õiguspärane.

1. 01.06.2021 ettekirjutusega peatas Keskkonnaamet puude langetamise Aaviku kinnistul kuni 15.07.2021 (kaasaarvatud), kuna 29.05.2021 paikvaatlusel tuvastas Keskkonnaameti 11 ekspert porri kindla pesitsuse, rasvatihase tõenäolise pesitsuse ning mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse. Samuti tuvastati käbliku, hallrästa, rasvatihase, mets-lehelinnu, metsvindi, musträsta, pöialpoisi võimalikud pesitsused. Lisaks tuvastas asjatundja tegelikult paikvaatlusel ka metsvindi tõenäolise pesitsuse, kuid seda ei ole ettekirjutuses märgitud. Keskkonnaamet on vastuses kaebusele selgitanud, et lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Kohus peab põhjendatuks Keskkonnaameti lähtumist linnuatlase rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikast, kuivõrd paikvaatluse ja ettekirjutuste tegemise ajal ei olnud veel kinnitatud Keskkonnaameti „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhist“. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et Keskkonnaametil oli võimalus kaebaja esindaja paikvaatlusele kaasata, ei mõjutanud see kohtu hinnangul paikvaatluse alusel teostatud hinnangus pesitsuste tuvastamist.
2. Kuivõrd porri pesitsuse osas on Keskkonnaameti asjatundja tuvastanud kinnistu eraldisel 14 kindla pesitsuse lähipiirkonnas, aga mitte konkreetselt kinnistul, ei ole kinnistul kaebaja hinnangul tuvastatud ühtegi kindlat pesitsust. Kohus sellega ei nõustu. Paikvaatlusel konkreetsete pesade tuvastamine on pigem erandlik. Keskkonnaameti asjatundja tuvastas eraldisel 14 toitu viiva vanalinnu, mis tõendab porri kindlat pesitsust. Kuna ei saa lõpuni kindel olla, kas pesitsus toimub kinnistu piirides või mitte, ei saa ka väita, et tõenäoliselt raietööde jätkamine nimetatud pesitust ei häiriks. Kohtu hinnangul piisab sellisest kindla pesitsuse tuvastamisest, et oleks tuvastatud oht eraldisel raietöödega jätkamisel porri pesitsuse häirimiseks KorS § 5 lg 2 mõttes. Samal põhjusel peab kohus asjakohaseks ka eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäolist pesitsust. Kuigi hinnangust ega ettekirjutusest ei nähtu detailselt nimetatud pesitsuse tuvastamise asjaolusid, on hinnangule lisatud kaardilt (kaebuse lisa 12) näha, et lind registreeriti eraldise nr 8 ja piirneva kinnistu piirialal. Kuivõrd tema pesitsus registreeriti tõenäoliseks linnu rahutu käitumise alusel, on piisavalt tõenäoline, et tema pesa võis asuda ka Aaviku kinnistul. Asjaolu, et Keskkonnaameti asjatundja paikvaatluse alusel koostatud hinnang on allkirjastamata, ei oma ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.
3. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et ka 29.05.2021 paikvaatlusel tuvastatud võimalikud pesitsused tuleks ümberkvalifitseerida tõenäoliseks pesitsuseks tulenevalt territoriaalse laulu fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. Kohus sellega ei nõustu. Selline võimaliku pesitsuse ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas linnuatlase metoodikaga, mille kohaselt vajab ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes. Vastustaja hinnangul puudub tal selles osas aga kohustus rangelt lähtuda linnuatlase metoodikast. Samas on selge, et hinnang ning sellel tuginev 01.06.2021 ettekirjutus on antud tuginedes linnuatlase metoodikale. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik tagantjärgi kohtumenetluses täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. On ilmne, et 01.06.2021 ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike pesitsuste asemel on tegelikkuses tuvastatud tõenäoline pesitsus.
4. Pärast Aaviku kinnistul 29.05.2021 teostatud paikvaatlust on 01.06.2021 ettekirjutuses asjakohatu teadusuuringute kohase keskmise pesitsustiheduse järgi oletada, mitu pesa metsatöödega hävitati ja mitu nendega jätkamisel veel hävitatakse. Ettekirjutuse tegemisel tuli lähtuda paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest.
5. Kokkuvõttes sai Keskkonnaamet 29.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Aaviku kinnistul vaid eraldisel 14 tuvastatud porri kindla pesituse, eraldisel 14 tuvastatud rasvatihase, eraldiste nr 11 ja 12 piiril tuvastatud metsvindi ning eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tõttu. 12
6. Kuigi Keskkonnaametil oli porri kindla pesitsuse ja rasvatihase, metsvindi ning mustpeapõõsalinnu tõenäolise pesitsuse tuvastamise tõttu õigus kaaluda, milliseid meetmeid

§ 55

lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu tõrjumiseks kasutusele võtta, pidid need meetmed ka proportsionaalsed olema. Kuigi asjakohatud on Keskkonnaameti kaalutlused seoses linnuliikidega, kelle osas tuvastati vaid võimalik pesitsus, on 01.06.2021 ettekirjutuse kehtivuse periood (kuni 15.07.2021) siiski linnuatlase andmete põhjal sobilik ka nende linnuliikide pesitsuse kaitseks, kelle puhul tuvastati kindel pesitsus ja tõenäoline pesitsus.

1. Samas ei ole kohtu hinnangul 01.06.2021 ettekirjutuses tuvastatud kindlast ja tõenäolistest pesitsustest lähtudes piisavalt põhjendatud, miks on proportsionaalne kogu kinnistul puude langetamise peatamine. Keskkonnaamet on ka kohtumenetluses peamiselt tuginenud asjaolule, et igal eraldisel pesitses mitu paari linde. Samas kindla ja tõenäoliste pesitsuste põhjal seda väita ei saa. Kohtu hinnangul tuleb sellise ettekirjutuse tegemisel selgelt põhjendada valitud piirangute ulatus, sh miks on piirangud vajalikud just valitud alal. Igaks juhuks kogu kinnistul raietööde peatamist ei saa pidada proportsionaalseks. Kohtule ei nähtu probleeme eraldistel 11, 12 ja 14 nende suurusest ja tuvastatud pesitsuste paiknemisest tulenevalt tervikuna raietööde peatamisel. Arvestades aga eraldise nr 8 pindala (2 ha), eraldise kuju (piklik ja põhjapoolt kitsenev) ning seal tuvastatud ühe tõenäolise pesitsuse asukohta (pigem eraldise lõunaosas ning idapiiril), ei nähtu kohtule Keskkonnaameti 01.06.2021 ettekirjutusest ega ka kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, miks oli vajalik ja proportsionaalne eraldisel 01.06.2021 ettekirjutusega tervikuna raie peatada. Seega on 01.06.2021 ettekirjutus kohtu hinnangul õigusvastane. Kohus ei otsusta seejuures Keskkonnaameti eest täpselt, millises ulatuses raie peatamine on proportsionaalne, kuivõrd seda tuleb igakordselt hinnata eraldisel pesitsevate lindude arvu, liikide ja nende paiknemise, eraldise suuruse, kuju, maastikul paiknemise, eraldise metsatüübi, juba teostatud raie ulatuse või muu asjakohase teabe põhjal ning seetõttu see ulatus varieerub.
2. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tuvastab Keskkonnaameti 01.06.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse osaliselt – kahest vaidlustatud ettekirjutusest ühe osas, tuleb kaebaja menetluskulud osaliselt vastustaja kanda jätta. Kohtu hinnangul on põhjendatud pool kaebaja menetluskuludest vastustajale välja mõista. Kaebaja on kaebuses taotlenud menetluskulude vastustaja kanda jätmist, kuid pole hiljem menetluse käigus menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Niisiis on kohtul võimalik otsustada vaid riigilõivu väljamõistmise üle. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 30 eurot. Kohus on kaebuse menetlusse võtmisel märkinud, et kaebaja pidi tasuma vaid 15 eurot. Seega jäävad kaebaja menetluskulud summas 7,5 eurot vastustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD KOHTUOTSUSEGA. TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.01.2023 13