) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja loobus avaldusest, sest puudutatud isik rahuldas pärast kohtusse avalduse esitamist avaldaja nõude. Puudatud isik on omaks võtnud, et ta teadis kohtueelselt avaldaja nõudest, kuid ei rahuldanud seda tähtaegselt. Asjaolu, et puudutatud isik pöördus nõude saamise järgselt enda kindlustusandja poole ja tasus kahjuhüvitise väidetavalt tema kindlusandja antud eksliku info alusel ebaõigele maksesaajale, ei vabasta puudutatud isikut avaldajale nõude täitmisest. Avaldajale on puudutatud isik nõude täitnud alles käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise järgselt. Seega esineb õiguslik alus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et avaldaja kulud õigusabile on põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Lisaks on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 562,50 eurot ja pool tasutud riigilõivust 25 eurot ehk kokku 587,50 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 587,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal õigus nõuda poole riigilõivu tagastamist, kuid avaldaja ei ole vastavat taotlust esitanud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.