Obsah (6)

§ 205§ 5§ 423§ 667§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15200 Kohtuasi

) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2 ja § 44 lg-st

1. Seega jäi kohtu menetlusse hagi, milles hageja nõuab kostjatelt I-IV solidaarselt 200 899,91 euro tasumist koos viivistega. Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) kohta tehtud pankrotimäärus jõustus 13.01.2025 Riigikohtu määrusega, mille järgi keelduti pankrotivõlgniku määruskaebuse menetlemisest. 19.06.2024 määruses kinnitas Tartu Maakohus Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) 10.06.2024 võlausaldajate esimese üldkoosoleku, mis jätkus 13.06.2024, otsuse Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) kui juriidilise isiku lõpetamise kohta. Järelikult pankrotimenetluse lõppemisel kustutatakse Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) registrist ning tema suhtes käesolevat tsiviilasja enam menetleda ei saa. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Maakohus jättis 13.02.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt. 4.
3. Hageja nõude alusnormiks on VÕS § 180 lg 1, mille järgi toimub ettevõtte üleminek ettevõtte üleandja ja omandaja vahelise lepingu või seaduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ettevõtte 2 2-21-15200 majandustegevus on faktiliselt üle läinud kostjatele hagiavalduses esile toodud viisil ja järjekorras. 4.2.

§ 205lg-te 1 ja 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja.

Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.

§ 5

lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ei ole enam käesoleva asja menetluses kostjaks, siis ei saa ta kostjana realiseerida enda õigusi hagile vastuväiteid esitada, hageja esitatut ümber lükata ega sellele vastu vaielda. Kohus ei saa tuvastada isiku, kes ei ole menetlusosaline, õigusi ega kohustusi. Seega ei saa kohus tuvastada ilma Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) menetluses osalemiseta, kas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ettevõtte majandustegevus läks faktiliselt üle kostjale I. Olukorras, kus kohus ei saa kostja puudumise tõttu tuvastada ettevõtte üleminekut Ritsu Loghomes OÜ-lt (pankrotis) kostjale I, siis ei saa tuvastada ka seda, kas ettevõte läks kostjalt I omakorda edasi kostjatele II-IV. 4.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 423

lg 2 p-st 2 jättis kohus hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki pärast Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmist võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhilised väited on järgmised. 5.
2. Vaidlustatud määrus on põhjendamatu ja õigusvastane. Maakohus on

§ 423

lg 2 p 2 väära kohaldamisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

§ 423

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus ei ole esile toonud ühtegi õigusnormi, mis takistaks kohtul tuvastada ettevõtte ülemineku menetluses osalevatele kostjatele ja solidaarvõlgnike vastu esitatud nõude rahuldada. 5.2. Kui ettevõte on kostjale üle läinud, võib kostja VÕS § 183 kohaselt solidaarselt võlgnikuga vastutada võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Vastav regulatsioon on muuhulgas ette nähtud ka varjatud ettevõtte üleviimise puhul. Sellega tagatakse võlausaldajate kaitse olukorras, kus ettevõtja võõrandab kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi. Seega on hageja pöördunud kohtusse

§ 423lg 2 p 2 mõttes enda selge seadusega kaitstud õiguse osas.

5.

1. VÕS § 65 lg 1 kohaselt on juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), õigus võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Üldõigusjärglus on fakti küsimus ja seda saab kohus tõendite alusel hinnata. Kui ettevõtet on mitu korda üle antud, siis on kõik ettevõtte ülevõtjad õigusjärglased ja solidaarvõlgnikud. Hageja võib neist kas ühe või kõigi vastu nõude esitada ja kohus saab tõendeid hinnates õigusjärgluse tuvastada. Õigusjärglust ja solidaarvastutust ei lõpeta ühe õiguseellase pankrot või mis iganes alusel antud juhul Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu hagi läbivaatamata jätmine.
2. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.
3. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu ja leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. 3 2-21-15200
4. Maakohus kaebust Ringkonnakohtule. ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on tegemist hagiga, mille eesmärki pole võimalik saavutada. 10.
2. Maakohus jättis 05.06.2024 määrusega hagi Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama tulenevalt Pankr

S § 43 lg-st 2 ja § 44 lg-st

1. Seega jäi maakohtu menetlusse hagi, milles hageja nõuab kostjatelt I-IV solidaarselt 200 899,91 euro tasumist koos viivistega. 10.
2. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohus ei saa hinnata, kas ettevõte läks üle menetlusosaliseks mitteolevale isikule ja kas see kandis ettevõtte edasi kostjatele. Siinsel juhul on nimetatu kostjate II-IV vastu esitatud nõude eelduseks ja kohus saab seda hinnata ilma, et kohtuotsuse resolutsiooniga pandaks kohustusi kostjale I. 10.
3. Käesoleval juhul on tegemist hagiga kostjate vastu VÕS § 183 lg 1 alusel, milles hageja nõudis enne ettevõtte üleminekut sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse tasumist Ritsu ettevõtte üle võtnud Ritsu Loghomes OÜ-lt (pankrotis), mis omakorda kandis ettevõtte kostjasse I ning sealt omakorda kanti ettevõte üle kostjatesse II-IV. 10.
4. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees VÕS § 183 lg 1 esimese lause järgi solidaarselt omandajaga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ettevõtte üleminek on fakti küsimus ja seda saab kohus tõendite alusel hinnata. Kui ettevõtet on mitu korda üle antud, siis on kõik ettevõtte ülevõtjad VÕS § 183 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarvõlgnikud. Hageja võib neist kas ühe või kõigi vastu nõude esitada ja kohus saab tõendeid hinnates ettevõtte ülemineku tuvastada. Seejuures ei lõpeta solidaarvastutust ettevõtte üleandja pankrot. Hageja seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus: Kuigi pankrotisituatsioon paneb võlausaldaja olukorda, kus solidaarvõlgnike vastu korraga ühes menetluses nõuet esitada ei saa, ei välista see nõude esitamist siiski täies ulatuses mõlema võlgniku vastu – ühe vastu pankrotimenetluses ja teise vastu tsiviilkohtumenetluses. Kuigi tekib justkui topeltnõue, siis olukorras, kus kummagi nõude rahuldamine tähendab ühtlasi teise nõude rahuldamist saavad võlgnikud ennast siin kaitsta täitmisvastuväite esitamisega (VÕS I komm, § 183, p 4.4). Solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes ei ole vältimatud kaaskostjad (

I komm, § 207, p 3.4.1.3.c). Seega ei välista ettevõtte üleandja pankrot ettevõtte omandajate vastu hagi esitamist ega selle menetlemist (vt ka nt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908). 10.

1. Kuna ettevõtte üleandja pankrot ei välista ettevõtte omandaja (omandajate) vastu hagi esitamist, ei välista ka ettevõtte üleandja suhtes menetluse lõpetamine käesoleval juhul ettevõtte omandajate vastu esitatud hagi menetlemist.
2. Eeltoodust tulenevalt ei saa jätta hagi maakohtu viidatud

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata olukorras, kus õiguslikult on hagi rahuldamine võimalik ning hageja 4 2-21-15200 õiguskaitsevajadust ei saa täielikult eitada. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasja menetlust maakohtus jätkata. 12.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5