2-25-2597/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 19.09.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-25-2597 P.U (C.B) hagi C.B vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: P.U (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, XXX, e-post xxx Hageja lepinguline esindaja: J K (e-post xxx) Kostja: C.B (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, XXX) Kostja lepinguline esindaja: V M (e-post xxx) 18.09.2025 Tallinnas Istungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon

1. Rahuldada P.U hagi C.B vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada P.U ja C.B abielu, mis on sõlmitud 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 17.02.2025 (täiendatud 21.02.2025) esitas P.U Harju Maakohtule hagi C.B vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja sõnul ei ela abikaasad kui perekonnainimesed koos rohkem kui kuus aastat ja hageja on seisukohal, et abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada. Pooltel on 13-aastane poeg. Pooled ei jõudnud kokkuleppele abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Hageja on veendunud selles, et abielusuhted pole võimalik taastada ja ei soovi abielu jätkata. Hageja palub kohtul poolte abielu lahutada. 18.09.2025 toimunud istungil tõi hageja välja, et soovib jätkuvalt abielu lahutada. Hageja on suhelnud pojaga abielu lahutuse teemal. Hageja tagab pojale pärast lahutust väärilise ja nõuetekohase ülevalpidamise. Hageja ei soovi koos abielu lahutamisega jagada ühisvara. Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja vastuväited 17.09.2025 seisukohas vaidleb kostja hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et abielu, mis on kestnud üle 31 aasta ning lahutus oleks tõsine löök eelkõige pojale. Kostja soovib abielu säilitada. Kostja seisab perekonna säilitamise eest kui olulise sotsiaalse väärtuse, laste kasvatuse aluse eest ja moraali eest. Kostja ei soovi abielu lahutada. 18.09.2025 toimunud istungil kostja abielu lahutamisega ei nõustunud, kuna leiab, et erimeelsusi on võimalik lahendada ja perekond tuleb säilitada. Abielu on sõlmitud kirikus ja lahutamine oleks patt. Hagejal tuleb perekonda majanduslikult toetada. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx (dtl 7). PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusest ja kohtuistungil antud hageja seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks poolte leppimist. Poolte abielusuhted on lõppenud rohkem kui kuus aastat tagasi ja neid ei ole võimalik taastada. Hageja on soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kostja peab leppimist ja abielusuhete taastamist võimalikuks. Kostja hinnangul on abielu säilitamine oluline eelkõige poolte ühise lapse ja perekonna säilimise seisukohalt. Kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja abielu lahutada ei soovinud ja palus abielu säilitada. Kohus on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ega abielusuhteid taastama. Lisaks on hageja soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada, kuid see ei ole õnnestunud. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et P.U hagi C.B vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutab P.U ja C.B abielu, mis on sõlmitud 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 2