KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Geidi Sile 03. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6030 Tsiviilasi J Fi võlgade ümberkujundamise menetlus Menetlustoimi

§ 26lg 3 punktid 1 ja 2. Sel alusel ümberkujundamiskava kinnitamise eelduseks on, et

§ 26lg 3 p 1).

Seejuures on esiplaanil võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-28-13, p 16). Maakohus võtab võlgniku kaitsmist vääriva huvina arvesse vajadust tagada tema sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotus, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist.

1. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 43 242,57 eurot, millest 21 784,42 euro suurused nõuded on juba muutunud sissenõutavaks. Tasumata täitekulude summa on ligikaudu 2646,26 eurot. Võlgniku registervara (korteriomandi) hinnanguline väärtus on ligikaudu 95 000 eurot. Tegemist on võlgniku ja tema perekonna elukohaga. Võlgniku korteriomand on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad võlgniku abikaasa 2019-2022 (so enne abielu sõlmimist) võetud kohustuste täitmist, summas hetkeseisuga 81 625,59 eurot. Võlgnik käib tööl, tema igakuine sissetulek on 1080 eurot (keskmine igakuine netopalk). Võlgnik on motiveeritud kava täitma, sest see võimaldaks vältida perekonna elukohaks oleva korteriomandi müüki. Selleks on võlgnik valmis panustama oma igakuisest keskmisest sissetulekust poole (500 eurot). Võlgniku abikaasa on motiveeritud võlgnikku kava täitmisel abistama, sest sellest sõltub tema enda lepingu tagatiseks oleva kinnisasja säilimine ning laenulepingu kehtivus.
2. Võlgnik on makseraskustes ning tal ei ole 1080 euro suuruse sissetuleku juures oma kohustusi jätkusuutlikult täita. Ta on võtnud mitmeid laene, mille tasumine käib talle üle jõu. Võlgnik töötab ning on valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa (ligikaudu poole) oma sissetulekust võlausaldajatele. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade katteks kinnisvara, mis on ühtlasi tema ja ta pere eluase. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- ja kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama.
3. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet. 4 2-24-6030
4. Ümberkujundamiskavaga koheldakse kõiki võlausaldajaid ühtmoodi, seega on täidetud ka

§ 26lg 3 p-st 2 tulenev kava kinnitamise eeldus.

Vastutustundliku laenamise kontrollist võlgnik loobus ning arvestades, et võlausaldajatele tasutakse 72,78% põhinõudest ei oleks kontroll maakohtu hinnangul ka vajalik. Eeskätt saaks see mõjutada praeguses asjas kõrvalnõuete suurust, kuid ühelegi võlausaldajale kõrvalnõuete katteks väljamakseid ei tehta.

1. Vastuväite esitanud võlausaldajate nõuet ei oleks pankrotimenetluses võimalik täita nii suures ulatuses kui kohtu kinnitatava ümberkujundamiskava alusel. Ümberkujundamiskava alusel tehakse võlausaldajatele makseid kokku 30 000 euro ulatuses. Kinnisasja väärtus on hinnanguliselt 95 000 eurot. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad võlgniku abikaasa 2019-2022 (s.o enne abiellumist) võetud kohustuste täitmist. Tagatavate kohustuste summa on 81 625,59 eurot. Pankroti väljakuulutamise korral ja eeldades, et vara enampakkumisel saavutatakse 95 000 euro suurune tulem, ei ole võlausaldajate nõudeid võimalik täies ulatuses rahuldada. Müügitulemist tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulud, mis on alammääras 15 000 eurot (PankrS § 153 lg 2 1 ) ning pandipidaja nõue. Arvestades, et pandipidaja osaleb samuti pankrotimenetluse kulude kandmises, siis jääks jaotatavaks rahasummaks vähem kui 30 000 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 95 000 eurot (prognoositav müügitulem) – 81 625,19 eurot (pandiga tagatud nõue) + 12 900 eurot (pandipidajast võlausaldaja osa pankrotimenetluse kuludest) = 26 275 eurot. Samas ei pruugi teise järgu võlausaldajad pankroti väljakuulutamisel saada halduri prognoositud 26 275 eurot, vaid vähem. Usaldusisik on rõhutanud sedagi, et 95 000 eurot on optimistlik prognoos, ning lõplik müügihind selgub alles enampakkumiste käigus. Kui kinnisasi müüakse madalama summa eest, võib teise järgu võlausaldajate vahel jaotamisele kuuluv rahasumma väheneda nullini.
2. Seega on võlgade ümberkujundamise menetlus võlausaldajatele soodsam kui potentsiaalne pankrotimenetlus. Seadusest tulenevad kava kinnitamise eeldused on täidetud ning kohus kinnitab võlgade ümberkujundamise kava. Arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud kava täidetav. Võlgnikul on igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1080 eurot. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 500 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekut on sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Ümberkujundamiskavas välja pakutud summat ei ole võimalik suurendada, kuna võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema ja ta soovib kava täitmise kiiremini lõpetada, on võimalik kava muuta.
3. Võlgnik täidab oma kohustusi võlausaldajate ees proportsionaalselt iga võlausaldaja nõude suurusega. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu
4. kuupäevaks. Esimene maksepäev on 15.02.
5. Võlgnik täidab oma kohustusi 60 kuu jooksul.
6. Seadusandja on jätnud seaduses sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad. Seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema hoomatavas kauguses. Võlgnik on nõustunud viie aasta pikkuse kavaga ning kohus peab seda põhjendatuks. Pikema kava kinnitamine viiks kava täitmise lõpptähtaja liialt kaugele. Ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus säilitab praegusel juhul võlgniku huvi kava täita, et vältida pankrotimenetlust. Võttes arvesse võlgniku kohustuste liiki ja suurust ning võlgniku sissetuleku suurust, on kohtule välja pakutud kava võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglane ja sobiv. 5 2-24-6030
7. Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on kohtu järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Vastusena võlausaldaja xxx AS argumendile, et enne kava kinnitamist tuleks täiendavalt kontrollida võlgniku abikaasa majanduslikku seisundit, märgib maakohus järgmist. Võlgniku abikaasa on andnud nõusoleku aidata võlgnikku kava täitmisel ning kanda oma abikaasa igapäevased kulud (dtl 83). Võlgniku abikaasa sissetulek on 2755,20 eurot (netosumma) kuus (dtl 98-99). Usaldusisik on kontrollinud võlgade ümberkujundamise eeldusi ning on veendunud, et nii võlgnik kui ta abikaasa on võimelised ja motiveeritud pingutama kava täitmisel (dtl 93). Kui kava täitmine ei õnnestu, on tegemist kahe pankrotis oleva isikuga. Usaldusisik ei tuvastanud aruande esitamise seisuga ega 31.10.2025 kohtuistungi toimumise seisuga asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamist takistada. Seetõttu kinnitab maakohus kava. Juhul, kui kava täitmine ei õnnestu, taastuvad võlausaldajate õigused endisel kujul ning pöördumatut kahju ei teki. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§-des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§st

1. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada iga kuue kuu järel. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. Arvelduskonto aresti alt vabastamise taotlus
2. Võlgnik on taotlenud oma arvelduskonto nr xxx (Swedbank AS) aresti alt vabastamist. Usaldusisik on taotlenud järgmist: Kohustada kohtutäitureid, kes on algatanud täitemenetluse J Fi suhtes, vabastama arestist kõik kontod ja töötasunõuded ning tagastama võlgnikule kõik peale 22.04.2024, mil kohus peatas

§ 16lg.3 alusel kõik täitemenetlused, laekunud summad.

1. Maakohus lähtub taotluste lahendamisel seisukohtadest tsiviilasjas nr 2-23-
2. Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2025
3. Maakohus võttis 22.04.2024 menetlusse J Fi maksejõuetusavalduse ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise

§ 16

lg 3 alusel.

§ 16

lg 3 järgi saab võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks peatada kuni pankroti väljakuulutamise, ümberkujundamiskava kinnitamise või menetluse lõppemiseni. Kui kohus on täitemenetlused maksejõuetusavalduse menetlemisel peatanud, jäävad need ka kava kinnitamisel peatatuks nende nõuete osas, mis on kavaga hõlmatud (

§ 30lg-te 1, 3, 4, § 32 lg 2 koosmõju; Trt

RgKo 19.12.2023, 2-22-19394, p 19). 6 2-24-6030 26. Maakohus kinnitab käesolevaga võlgniku kohustuste ümberkujundamise kava. Kava kinnitamisega hakkavad kavas nimetatud õiguslikud tagajärjed kehtima võlgniku ja võlausaldajate suhtes. Kohtu kinnitatud kava on sellega hõlmatud võlausaldajate nõuete osas uus täitedokument (

§ 30lg 4 esimene lause).

See tähendab, et kava kinnitamisest alates ei ole võlausaldajatel enam võimalik täitemenetlustes täitetoiminguid teha, kuna algsed täitedokumendid, mis andsid selleks õiguse, on kavaga ümber kujundatud. Samas kava kinnitamine ei välista algsete täitedokumentide alusel täitetoimingute tegemist siiski lõplikult, vaid üksnes kava kehtivuse ajaks (

§ 37lg 1, § 38 ning § 41 lg-d 1 ja 2).

Kava tühistamisel langeksid tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, v.a

§ 19

lõikes 6 nimetatud tagajärjed, ning võlausaldajate nõudeõigused võlgniku vastu taastuksid esialgses suuruses, arvestades võlgniku poolt kava täitmise käigus tasutut (

§ 41lg 3).

27. Võlgade ümberkujundamise menetluse jooksul on järelikult võimalik, et võlausaldajatel tekib uuesti võimalus algsete täitedokumentide alusel täitetoiminguid teha. Kava kinnitamise üheks tagajärjeks on eeltoodud sätetest tulenevalt seega, et kui kohus on kavaga hõlmatud nõuete osas täitemenetluse enne kava kinnitamist peatanud, on täitemenetlus ka alates kava kinnitamisest kuni selle tühistamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse muul põhjusel lõppemiseni peatatud. Sellist järeldust kinnitab mh ka

§ 32

lg 2, mille kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlusi üksnes nende nõuete suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

1. Käesolev määrus on seega TMS § 46 lg 1 p 2 mõttes määrus, mille alusel on täitur kohustatud kavaga hõlmatud nõuete täitmise peatama. Täitemenetlusi, mis on kava kinnitamise ajaks 22.04.2024 kohtumääruse alusel peatatud, uuesti peatama ei pea, vaid kava kinnitamisega saab täitemenetluste peatumine jätkuda (TrtRgKo 19.12.2023, 2-22-19394, p 19).
2. Kuigi

näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri

siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna

-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust.

1. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud TMS § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse.
2. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6).
3. Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab 7 2-24-6030 krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause).
4. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 1² teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
5. Kui krediidi- ja makseasutus saaks täitemenetluse peatamise ajal jätkata arestimisaktile tuginedes võlgniku pangakontole laekuvate summade kinnipidamist, muutuks täitemenetluse peatamine võlgniku suhtes sisutühjaks, kuna tema suhtes jätkatakse sundtäitmist, s.o pangakontode arestimisakti täitmist. Samuti oleks võlgniku pankrotimenetlus sellisel juhul kavaga hõlmatud nõuete võlausaldajate jaoks ümberkujundamismenetlusest igal juhul kasulikum (ning

§ 26lg-s 4 kohane huvide kaalumine kaotaks sisuliselt mõtte).

Samuti tähendaks see vähemalt potentsiaalselt nende võlausaldajate, kelle nõuete täitmiseks on enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist täitemenetlust alustatud, põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist võrreldes võlausaldajatega, kelle nõuete täitmiseks sundtäitmist alustatud ei ole.

1. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada (TMS § 54 lg 1). Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge (TMS § 54 lg 3 esimene lause). Vara arestimisel ja selle käsutamise keelamisel saab seega kanda vastavasse registrisse käsutamise keelumärke, kui see on seaduses ette nähtud. Keelumärge keelab TMS § 54 lg 3 viimase lause järgi vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. TMS §-st 115 ega ka muudest sätetest ei tulene, et võlgniku pangakonto arestimisel seatakse mingisse registrisse käsutamise keelumärge, mis keelaks kohtutäituri avalduse või nõusolekuta registrisse kannete tegemise. Kuivõrd võlgniku pangakonto arestimisel sellist keelumärget ei seata, ei ole TMS § 47 lg 1² viimane lause aluseks, mis võimaldaks krediidi- ja makseasutustel jätkata täitemenetluse peatamise perioodil võlgniku pangakontodele laekuvate summade kinni pidamist.
2. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TsMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 1² järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.
3. Võlgniku ja usaldusisiku taotluse kohaselt ei ole J Fil praegusel juhul siiski olnud võimalik kasutada enda Swedbank AS pangakontot nr xxx.
4. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada võlgniku pangakontot aresti alt. Samas ei saa mõistlikuks ega võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus võlgnikul ei ole ka pärast ümberkujundamiskava kinnitamist võimalik kasutada enda pangakontodel olevat raha, mis on laekunud sinna pärast täitemenetluste peatamist, ning ta peab otsima arveldamiseks muid viise, kasutades näiteks kolmandate isikute pangakontosid. Selline olukord seab kindlasti ohtu ka ümberkujundamiskava täitmise võimaluse. 8 2-24-6030
5. Maakohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks määrata, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist, s.o pärast 22.04.2024, enda pangakontole nr xxx Swedbank AS-is laekunud rahalisi vahendeid. Menetluskulud 40.

§ 8

lõike 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ning võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda. Kohus jätab seetõttu võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning ülejäänud menetluskulud, s.h usaldusisiku tasu jätab kohus võlgniku kanda. 41. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel (

§ 54lg 3 teine lause).

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot (

§ 54lg 5).

1. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 2086,20 eurot (käibemaksuga). Tasutaotlus sisaldab nii toiminguid eelmenetluses, kui ka kava koostamisel ning prognoositavat järelevalvetasu.
2. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse, mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks eelmenetluses 7 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 93). Eelmenetluse ülesanded hõlmasid võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamist, majanduslikule seisundile hinnangu andmist, menetlusdokumentidega tutvumist, võlgnikuga suhtlemist ning lepingute ja arvelduskontode analüüsi. Maakohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud, arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur.
3. Lisaks taotleb usaldusisik ümberkujundamiskava koostamise, võlausaldajatele edastamise ning kohtule kinnitamiseks esitamise eest tasu 3 tunni eest (samuti tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks). Ka see ajakulu ja ühikuhind on põhjendatud, arvestades kava mahtu.
4. Mis puudutab järelevalvetasu, mida usaldusisik on taotlenud, märgib maakohus, et järelevalvetasu makstakse kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (

§ 54lg 3).

Kuna kava kinnitatakse alles käesoleva määrusega, siis maakohus etteulatuvalt järelevalvetasu kindlaks ei määra. 46. Kohus mõistab eeltoodu kokkuvõtteks võlgnikult välja usaldusisiku tasu koos käibemaksuga (7 + 3) * 130 * 1,24 = 1612 eurot (

§ 54lg 5, Pankr

S § 65 lg 1 1). Järelevalvetasu makstakse jooksvalt järelevalvemenetluse käigus. 47. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

Kuna büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101022741), lisandub tasule käibemaks. 9 2-24-6030 48. Võlgnik tasus usaldusisiku tasu katteks 01.07.2024, 09.08.2024, 11.09.2024, 10.10.2024 ja 08.11.2024 deposiiti kokku 2086,20 eurot. Usaldusisikule tehakse kohtu poolt kindlaksmääratud tasu katmiseks deposiidi arvel väljamakse summas 1612 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 10