← Eesti

2-25-8880/12

Obsah (8)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-8880 Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasi T.H, C.L ja T.F (seaduslik esindaja S.V) hagi W.E vast

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.H M, C.L M ja T.F M (seaduslik esindaja S.V) hagi W.E M vastu elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatava minimaalmäärani. Hagiavalduse kohaselt 25.12.
  2. alates elavad hagejad ja hagejate esindaja kostjast eraldi. Pärnu Maakohtu 08.10.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXXX kinnitati kokkulepe, et W.E elatist kolmele lapsele kokku elatist 400 eurot kuus (ehk 133,33 eurot lapse kohta). Hagejate esindaja nõustus kokkuleppega, kuna 01.06.-30.09.2024 veetis isa lastega arvestuslikult aega ning väitis istungil, et ta lastega suhtlemise mahtu ei muuda. Asjaolud on muutunud, alates 1.07.2025 elab kostja Hispaanias ja lapsed temaga koos ei ole viibinud. Kostja on enda initsiatiivil sellest ajast tasunud elatist 550 eurot kuus kolme lapse peale kokku (ehk 183,33 eurot lapse kohta). Võttes lisaks arvesse elukalliduse tõusu, maksukoormuse muutumist, laste vanusest ning arengufaasist tulenevalt kasvavaid kulutusi, taotleb hagejate esindaja elatise suurendamist 744,58 euroni kuus kolme lapse peale kokku (s.o elatiskalkulaatori abil arvutatud 3 lapse miinimumelatis) alates 1.12.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik maksta 744 eurot kuus. Kostja viimase poole aasta töötasud on vahemikus 1600 -3000 eurot. Kostja on kokkulepitud elatist omal algatusel 150 euro võrra juba suurendanud. Lisaks makstud 550 eurole on lapsed küsinud kostjalt igakuiselt, vahel iganädalaselt, lisaraha maiustusteks, videomängudeks, batuudikeskuses käimiseks jne vähemalt 50 – 80 eurot kuus. Kostja kinnitab, et elab teises riigis ja lastega kokkusaamine on raske, samas suhtlevad aktiivselt telefonitsi ja videosilla vahendusel. Kostja ei nõustu ka hagiavalduses näidatud laste kulude suurusega.
  5. 18.02.2026 eelistungil läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid hagejate vanemad S.V ja W.E kokkuleppele alates 1.märtsist 2026 elatise suurendamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates

  1. märtsist 2026 maksab kostja igale lapsele elatist 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 76% elatise minimaalmäärast, mis arvutatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel, võttes arvesse, et lapsed isa juures ei viibi. Elatis makstakse iga kuu
  2. kuupäevaks T.H M arvelduskontole. Kostja kinnitas, et arvelduskonto nr on talle teada, samale kontole on kostja ka siiani elatisraha maksnud. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Vanemad on kokku leppinud kehtivast miinimumist väiksema elatise kuumakse ning põhjendatud ja kooskõlas laste huvidega on siduda elatis minimaalmääraga selliselt, et koos minimaalmäära suurenemisega suureneb ka 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-8880 hagejatele makstav elatis. Kokkulepitud 200 eurot moodustab ümardatult 76% kuni 31. märtsini 2026 kehtivate kriteeriumite alusel arvutatud minimaalse elatise kuumaksest 264,24 eurost (baassumma + 3% keskmisest palgast, millest on lahutatud ettenähtud osa peretoetustest). Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb

§ 164

lg 1 ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole, seega puudub vajadus

§ 174lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

6.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.