Obsah (10)

§ 444§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 02.10.2025 Harju Maakohtule hagi A R vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt xxx ja Kostja sõlmisid 11.02.2022 lepingu (xxx liitumisleping Nr. xxx), mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ja xxx ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, xxx interneti kasutamise tingimustega, xxx mõistliku kasutamise põhimõtetega ja xxx hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. xxx esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli 2 kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.07.2024 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest xxx ees summas 96,45 €. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab xxx kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on xxx-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras xxx Kostja teenused alates 10.08.2024 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges xxx lepingu ülesöelduks alates 14.10.2024. Kostja ei reageerinud xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning xxx loovutas 27.12.2024 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. 3. Harju Maakohtu 28.10.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4. Kohus on 28.10.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 19.11.2025 KÄPO-s kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 03.12.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 5. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, lepingulise esindaja kulusid 434 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
2. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 100 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 350 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 100 eurot. Tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
3. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 434 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasuks on 124 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise 3 hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
4. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 186 eurot (koos käibemaksuga).
5. Hageja menetluskulud on seega kokku 306 eurot (186 eurot lepingulise esindaja kulud + 100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu menetlusest tulenevad kulud) 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4