Obsah (11)

§ 3141§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 138§ 133§ 163§ 177§ 178

act OÜ hagiavaldus F.L vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 4718,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja F.L (isi

§ 3141lg 2.

Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. 6.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul ei täinud laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning ei järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 sätestatud nõudeid. Isikule, kes ei suuda täita oma olemasolevaid finantskohustusi ning on sunnitud nende katmiseks võtma täiendavaid laene, ei ole põhjendatud uute laenude andmine. Arvestades, et isiku igakuised kulud ulatusid ligikaudu 2000 euroni ning tal on ülalpeetavaid kaks ja hiljem kolm, suurenes täiendava laenukohustuse võtmisega oluliselt makserisk ja oht finantsseisundi edasiseks halvenemiseks. Kui isiku töötasu on iseenesest piisav igakuiste kulude katmiseks, kuid ta kasutab toimetulekuks kiirlaene, tuleb seda käsitleda ohumärgina isiku finantskäitumises. Selline olukord viitab võimalikule ebaadekvaatsele kulude juhtimisele või varjatud makseraskustele ning suurendab krediidiriski. Seega rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. 9.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot.
3. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel

§ 133

kohaselt 4718,28 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 560 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 560 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

1. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
2. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 65% ulatuses hageja kanda. 18. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 35% hageja põhjendatud menetluskuludest (560 eurot), millele vastab summa 196 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu. 19.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.

1. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. 22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik