Obsah (5)

§ 66§ 16§ 47§ 57§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tartu Väärteoasja number 4-25-1960 Kohtunik Kristina Domaškina Väärteoasi Mirko Pruusi kaebus Polits

§ 66

lg 2 alusel Mirko Pruusil tasuda rahatrahv 520 eurot ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning kohustada Mirko Pruusi tasuma rahatrahvi katteks esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks 43,33 eurot ja viimasel

1. kuul viimaseks päevaks 43,37 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja samas märgitud viitenumbriga.
2. Rahuldada Mirko Pruusi kaebus. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus kassatsiooniõigusest loobuda. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.
4. a kiirmenetluse otsusega karistati Mirko Pruusi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut (s.o 520 eurot) selle eest, et ta juhtis 01.05.2025 kell 16:06 Põlva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
5. km-l mootorsõidukit Suzuki GSX-R 750 registreerimismärgiga XX XX kiirusega 130 km/h, ületades asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra.

§ 66lg 2 alusel võimaldati M.

Pruusil tasuda trahv ositi, kusjuures viimase osa tsumise tähtajaks määrati 30.07.

2. M. Pruus esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.
3. a otsuse peale kaebuse, milles taotleb rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga või trahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et M. Pruus lisas möödasõidu käigus kiirust, keskendus täielikult liiklusoludele ega märganud, kui kiiresti kiirus kasvas. Ta valis möödasõiduks ohutu kohana pika sirge ristmikuteta teelõigu, tema ees oli vaid üks auto ja vastassuunas ei liikunud ühtki sõidukit. Samuti oli ilm selge, teeolud olid head, möödasõit kestis lühikest aega ja lõppes turvaliselt. M. Pruus mõistab, et kiiruse ületamine on vale, ja kahetseb. Tal sündis xx.xx.xxxx laps ja tema majaduslik olukord on keeruline, sest
4. a mais lõppes tööleping ja ta õpib alates
5. a augustist. M. Pruus nõustub kirjaliku menetlusega.
6. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et M. Pruus ületas suurimat lubatud sõidukiirust teadlikult, sest juhtis mootorratast, mille puhul on sõidukiirus paremini tajutav. Iga mootorrattur saab aru, kui ta sõidab 90 km/h asemel 130 km/h, sest mootorratta müra suureneb ja kasvab tuuletakistus, mida mootorrattur tunneb peaaegu kogu kehaga. Samuti ei ületanud M. Pruus kiirust hetkeks seoses möödasõiduga, vaid videosalvestise kohaselt langes tema sõidukiirus pärast möödasõitu, kuid seejärel tõusis uuesti. Seega M. Pruus pigem jätkas suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. M. Pruus ületas kiirust LS § 227 lg 2 maksimaalmääras ning arvestades tema kahetsust, on 520-eurone rahatrahv proportsionaalne. Rahatrahvi pole võimalik üldkasuliku tööga asendada, kuid trahvi ositi tasumine on põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub samuti kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht
7. Kuna kohtumenetluse pooled nõustusid kirjaliku menetlusega, lahendab kohus väärteoasja VTMS § 120 lg 1 alusel istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Praegusel juhul pole vaidlust süü tõendatuse ega väärteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on M. Pruusi süü tõendatud ja kohtuväline menetleja kvalifitseeris tema teo õigesti LS § 227 lg 2 järgi. Nimelt ilmneb kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0830 videosalvestiselt, et mootorratas liikus 01.05.2025 kell 16:06 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
8. km-l sõiduautost möödasõidul kiirusega 134 km/h, pärast sõiduauto ette reastumist liikus kiirusega 122 km/h ja mõned sekundid hiljem jätkas sõiduauto ees liikumist kiirusega 127 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-24/00121 kohaselt läbis kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0830 (s.o sama mõõtur, mis nähtub videosalvestiselt) 12.07.2024 kordustaatluse ja vastab esitatud nõuetele. Taatluskehtivus lõppes 31.07.
9. Lisaks selgub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.
10. a kiirmenetluse otsusest, et kiirust mõõtis patrullpolitseinik I.P, kes on läbinud Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.
11. a teatise järgi kiiruse mõõtmise alase koolituse. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt mõõtis sõiduki kiirust pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendiga, mistõttu on mõõtetulemus jälgitav. Pidades silmas, et Vabariigi Valitsuse 16.06.
12. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse 101-135 km/h puhul laiendmääramatus 4 km/h, tuvastabki kohus kõrvaldamata kahtlust menetlusaluse isiku kasuks tõlgendades, et M. Pruus juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit kiirusega 130 km/h.
13. Asudes andma M. Pruusi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, toob kohus välja, et LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 227 lg 2 sätestab väärteona lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h võrra. Kuna M. Pruus liikus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
14. km-l kiirusega 130 km/h, ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra ja pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo.
15. Kohtu meelest on täidetud ka LS § 227 lg 2 subjektiivsed tunnused. Nähtuvalt kiirmenetluse otsuses kajastatud M. Pruusi ütlustest ületas ta kiirust möödasõidu käigus, pärast manöövrit vähendas kiirust ja sai hiljem teada, et hetkeks oli kiirus liiga suur. Kaebuses märgib M. Pruus samuti, et ta keskendus möödasõidul täielikult liiklusoludele ega märganud, kui kiiresti kiirus kasvas. Kohtu hinnangul ei lange M. Pruusi versioon kokku välise teopildiga. Nagu öeldud, selgub ülal käsitletud videosalvestiselt, et M. Pruus möödus autost kiirusega 130 km/h, pärast auto ette reastumist vähendas mõnevõrra kiirust, kuid mõned sekundid hiljem jätkas sõiduauto ees liikumist taas suurema kiirusega. Eelnevast tulenevalt ei vasta tõele M. Pruusi väide, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust üksnes möödasõidu käigus. Pidades lisaks silmas, et M. Pruus ületas suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h) ligi poole (40 km/h) võrra, on ebausaldusväärne ka versioon, et ta ei tajunud mootorratturina 90 km/h asemel 130 km/h kiirusega sõitmist või ei pannud kiiruseületamist tähele. Arvestades viimati märgitut, jätab kohus otsuse tegemisel kõrvale M. Pruusi väite, et ta ei ületanud kiirust tahtlikult. Ületades mootorratturina möödasõidul asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust ligi poole võrra, sai M. Pruus välise teopildi põhjal aru ja teadis, et ta ületab märkimisväärselt suurimat lubatud sõidukiirust. Järelikult tegutses M. Pruus otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

1. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.
2. a otsusega M. Pruus põhjendatult süüdi LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole.
3. Kohtu hinnangul on M. Pruusile määratud karistus seaduslik. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Kuna

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 227 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Analüüsides M. Pruusi süü suurust, toob kohus välja, et LS § 227 lg 2 sätestab väärteona lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h võrra. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra, pani M. Pruus järelikult toime LS § 227 lg-s 2 ettenähtud raskeima rikkumise. Eelnevast tulenevalt on M. Pruusi süü suurus märgatavalt üle keskmise. 9. Karistust raskendavaid asjaolusid pole ja karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

M. Pruus märgib kaebuses, et ta kahetseb juhtunut, ja kohtul pole alust kahelda selle kahetsuse siiruses. Lisaks arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et karistusregistri väljavõtte järgi pole M. Pruusil kehtivaid karistusi. Üldpreventiivse poole pealt leiab kohus aga, et kiiruseületamised on Eestis suur probleem, mistõttu tuleb taolised rikkumised otsustavalt hukka mõista. 10. Pidades silmas eelnevat kogumis, karistas kohtuväline menetleja M. Pruusi põhjendatult rahatrahviga (s.o valis

§ LS § 227 lg-s 2 sätestatud kergema karistusliigi). Kuna M. Pruusi pole varem karistatud, polnud vaja temalt juhtimisõigust ära võtta, vaid tema korrale kutsumiseks piisab rahatrahvist. Arvestades M. Pruusi eelpool analüüsitud süü suurust, kahetsust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi kogumis, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selleski, et 65-trahviühikuline rahatrahv (s.o mõnevõrra üle LS § 227 lg 2 keskmise määra) täidab praegusel juhul karistuse eesmärgid. Arvestades, et

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühiku suurus 8 eurot, kujuneb M.

Pruus trahvi suuruseks 520 eurot. 11. M. Pruus taotleb kaebuses rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuid see pole võimalik.

§ 69

kohaselt on üldkasulik töö asenduskaristus, millega saab asendada üksnes karistuseks mõistetud aresti. Kuna LS § 227 lg 2 ei näe karistusena ette aresti, pole võimalik M. Pruusile üldkasulikku tööd määrata. 12. Alternatiivselt taotleb M. Pruus trahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohtu meelest on see põhjendatud.

§ 66

lg 2 näeb ette, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi, ning

§ 66

lg 3 täpsustab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. Pidades silmas, et Maksu- ja Tolliameti 22.11.

1. a maksuandmete tõendi kohaselt lõppes
2. a mais M. Pruusi tööleping, nähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 22.11.
3. a andmetest õpib M. Pruus alates
4. a augustist xxxxxx ja sünnitõendi järgi sündis M. Pruusil xxx. a märtsis laps, möönab kohus, et üle 500-eurose trahvi korraga tasumine võib käia M. Pruusile üle jõu.
5. Eelnevast lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.
6. a otsuse M. Pruusile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse täitmise viisi osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega võimaldab M. Pruusil

§ 66

lg 2 alusel tasuda 520-eurone trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nii, et M. Pruusil tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 43,33 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 43,37 eurot. Kohus rahuldab M. Pruusi kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)