2-25-114744/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-114744 Tsiviilasi AS LHV Kindlustus hagi V B vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5761,69 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS LHV Kindlustus (registrikood:

14973611; asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145; e-post xxx) Hageja lepinguline (e-post xxx) esindaja:

M P Kostja: V B (isikukood: xxx; aadress xxx) Asja läbivaatamine 11.12.2025 kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagiavaldus.

2.Mõista V B’ilt välja AS LHV Kindlustus kasuks 5761,69 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta menetluskulud V B’i kanda.

4.Rahuldada AS LHV Kindlustus menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja mõista V B’ilt AS LHV Kindlustus kasuks menetluskulu 595 eurot.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei 2-25-114744 välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. Hagiavaldusest nähtub, et V B (edaspidi kostja) juhtis 19.12.2024 aadressil Tallinn, Kopli tn 18 mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx, millega põhjustas liiklusõnnetuse ning kahjustas sõidukit Xxx-Xxx reg märgiga xxx.

Kostja ei olnud liikluses tähelepanelik ja hoolikas ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, sh sõitmisel ei hoidnud ohutut piki vahet ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole Xxx-Xxx reg märgiga xxx. Oma hooletu tegevusega põhjustas varalise kahju sõiduki Xxx-Xxx omanikule.

Pärast liiklusõnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. Kostja lahkumine sündmuskohalt oli õigusvastane ja süüline.

See tähendab, et kostja rikkus liiklusõnnetuse järgset Liiklusseaduses välja toodud kohustusi. Liiklusõnnetuse toimumine on Politsei-ja Piirivalveameti poolt registreeritud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis. 22.01.2025 koostas Põhja prefektuur kostjale väärteoasjas otsuse käesoleva liiklusõnnetuse raames.

2.Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõidukil Xxx-Xxx reg märgiga xxx liikluskindlustuse leping xxx AS´is. 20.12.2024 pöördus sõiduki Xxx-Xxx kasutaja kahju hüvitise saamiseks AS LHV Kindlustuse (edaspidi hageja) poole, kus oli kahju põhjustanud sõiduki ehk Xxx reg märgiga xxx sõlmitud sõiduki valdaja kohustuslik vastutuskindlustus.

Hageja kogutud informatsiooni põhjal selgus, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sõiduki Xxx-Xxx omanikule tuleb tekitud kahju hüvitada. Hageja töötaja tutvus hinnapakkumisega ning luges sõiduki taastamiseks xxx OÜ poolt koostatud remondikalkulatsiooni kooskõlastatuks. Hageja töötaja edastas kahju saanud sõiduki XxxXxx omanikule hüvitamise otsuse, mille alusel maksis hageja Xxx OÜ-ile Xxx-Xxx sõiduki remontimise eest 5 761,69 eurot. Hageja on hüvitanud toimunud liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju summas 5 761,69 eurot.

3.18.03.2025 hageja esitas kostjale tagasinõude. Kostja ei ole nõuet tasunud.

4.Vastavalt registreeritud liiklusõnnetuse andmetele ja väärteoasjas otsusele, liiklusõnnetuse põhjustanud kostja ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. See tähendab, et pärast liiklusõnnetust ei käitunud kostja vastavalt seadusjärgsele kohustusele, sh ei kontrollinud liiklusõnnetuses osalenud isikute tervist; ei koostanud avarii kohta akti, pannes kirja liiklusõnnetuses osalenud isikute andmeid, liiklusõnnetuses vastutava isikut ning hinnates varalise kahju tekitamist.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus, kuna ta väljus pärast kokkupõrget sõidukist ning vaatas tekitatud kahjustused üle.

Vaatamata sellele lahkus kostja sündmuskohalt, jättes Politsei- ja Piirivalveametit juhtunust teavitamata ning jättis vormistamata liiklusõnnetuse teate. Hageja on seisukohal, et kostja tegutses lahkumisel ja liikluseeskirja ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. Isegi kui ta ei olnud kindel, kas varaline kahju oli tekkinud, oli tal kohustus jääda sündmuskohale ja suhelda teise osapoolega. Eriti arvestades asjaolu, et kostja tundis end halvasti, ei oleks ta tohtinud istuda tagasi sõiduki rooli, vaid pidi kutsuma endale abi või kiirabi. Hageja hinnangul lahkus kostja sündmuskohalt eesmärgiga varjata oma tegelikku 2 2-25-114744 seisundit (nt võimalikku joovet). Liikluskindlustuse seaduse § 53 lõike 1 punkti 2 eesmärgiks on vältida olukorda, kus liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamise raames ei ole võimalik kindlaks teha, kas juht tarvitas alkoholi või muid joovet tekitavaid aineid enne liiklusõnnetust ning õnnetus oli sellise tegevuse tulemuseks, või tarvitas juht neid vahetult pärast kindlustusjuhtumit. Võttes arvesse, et kostja tegutses sündmuskohalt lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, on hagejal õigus esitada talle tagasinõue.

5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudena summa 5 761,69 eurot ja riigilõivu summas 595 eurot.

6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et ei nõustu kostja väitega, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sündmuskohal halb valgustus. Hagiavalduse lisas 17 on toodud fotod sündmuskohast, millest nähtub selgelt, et tänav oli piisavalt valgustatud selleks, et aru saada, et on toimunud liiklusõnnetus.

7.Sõiduki Xxx-Xxx reg märgiga xxx juht on kahjuteates märkinud järgmist: „Seisin ülekäiguraja ees, et lasta jalakäijad üle tee, kui xxx sõitis tagant sisse suure hooga. Xxx Bolt takso. xxx juht tuikus, alkoholilõhnadega. Vabandas, lubas homme klaarida. Ning lahkus sündmuskohalt. Kohe sai 112 helisatud. Kohal käis politsei, võttis ütlused ja fikseeris asjaolud.“ Kahjuteatest nähtub üheselt, et kannatanu kutsus sündmuskohale politsei, kuna kostja lahkus sündmuskohalt enne „asjade klaarimist“. Seetõttu ei olnud pooltel võimalik kohapeal liiklusõnnetuse teadet vormistada ega vahetada kontaktandmeid. Xxx-Xxxi juhi märkus kahjuteates, et kostjalt oli tunda alkoholi lõhna, viitab sellele, et kostja võis sündmuskohalt lahkuda oma joobeseisundi varjamise eesmärgil.

Kostja väitel lahkus ta sündmuskohalt tervisliku seisundi järsu halvenemise tõttu. Selline väide on aga paljasõnaline ega ole ühegi tõendiga kinnitatud. Lisaks nähtub kostja enda kirjeldusest, et tema terviseseisund võimaldas tal jätkata sõitu ning hiljem trammiga koju liikuda, mistõttu ei saa väita, et see oleks takistanud tal sündmuskohale jäämast ja vajalikke dokumente vormistamast.

Kostja on väitnud järgmist: „Xxxe juht ei esitanud mulle ühtegi nõuet, vaid andis käeviipega märku, et midagi tõsist ei juhtunud.“ Hageja hinnangul ei vasta see väide tegelikkusele, kuna sellisel juhul ei oleks sõiduk Xxx-Xxx juht pidanud vajalikuks politsei kutsumist. Fotodel on selgelt näha, et sõiduk on saanud korralikult kahjustada.

8.Ei oma õiguslikku tähtsust, millise väärteootsuse tegi Politsei-ja Piirivalveamet kostja suhtes. Väärteomenetlus ja käesolev tsiviilasi on iseseisvad menetlused, mis ei ole omavahel seotud.

9.Käesoleva kahjujuhtumi raames oli peamiselt kahjustada saanud sõiduk tagaosa. Sõiduk vajas remonditööde teostamist, et taastada sõiduki välimus ja tehniline seisund sellisel kujul, nagu see oli enne liiklusõnnetust VÕS § 127 lg 1 tähenduses. Xxx OÜ vaatas sõiduki kahjustused üle ning selle alusel koostas hinnapakkumise taastamistöödeks.

Hinnapakkumine sisaldas varuosade vahetust, värvimistöid, komplekteerimis-ja plekksepatööd. Seega teostatud remont sõiduki taastamiseks ja kahjude likvideerimiseks oli mõistlik VÕS § 132 lg 3 tähenduses.

3 2-25-114744 Hageja kinnitab, et sõiduki taastamise kalkulatsioon on põhjendatud ja vastab tegelikele remondivajadustele. Kõik vahetatud detailid on otseselt seotud toimunud kokkupõrkega, kuna need asuvad piirkonnas, kuhu sõiduk sai avarii käigus kahjustusi. Kalkulatsioon on koostatud Cabas-programmi abil, mis lähtub sõiduki tootja poolt kehtestatud normaalaegadest, mis on ette nähtud konkreetsete detailide vahetuseks ja/või remondiks.

Kõik tekkinud kahjustused on dokumenteeritud remondiettevõtte poolt edastatud fotodega, mis kinnitavad, et kahjustused on tekkinud käesoleva juhtumi raames.

Hageja selgitab, et teostatud remonti ei oleks olnud võimalik läbi viia oluliselt soodsama hinnaga. Esiteks vastavad remonditööde teostanud ettevõtte töötunni hinnad turu keskmistele hindadele ettevõtetes, mis on spetsialiseerunud keretöödele. Teiseks ei ole paljusid kahjustatud detaile võimalik soetada kasutatud osadena ega järelturu varuosadena. Kolmandaks tegemist on tehniliselt keerukama sõidukiga, mille eripärast ja lisavarustusest tulenevalt said kahjustada ka mitmed mugavus- ja turvavarustuse elemendid, mis pärast toimunud liiklusõnnetust enam ei toiminud.

KOSTJA SEISUKOHT 10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et nõustub üksnes sellega, et tema osalusel toimus liiklusõnnetus, kuid see juhtus tervise järsu halvenemise tõttu. Kostjal oli vaba päev ja sel päeval ei töötanud ta taksona, tegi isiklikke sõite. Kostja alustas sõitu 200-300 meetrit eemal asuva Rimi kaupluse juurest ning juba siis oli tema enesetunne halb, kuid tal ei olnud aega peatuda.

11.Liiklusõnnetus leidis aset hilja õhtul 19. detsembril 2024, kui oli juba täiesti pime ja õnnetuse toimumiskoht ei olnud tegelikult valgustatud, kuna tänavavalgusti asus suhteliselt kaugel.

Pärast seda, kui vastustaja oma sõidukist väljus, ei esitanud Xxxe juht talle mingeid pretensioone sõiduki kahjustamise kohta, naeratas ning andis vaikides käeviipega mõista, et midagi tõsist ei juhtunud. Kuna oli täiesti pime, ei märganud kostja samuti sõidukite kahjustusi. Seetõttu on ebausutavad hageja väited, et kostja oleks pidanud kahjustuse ulatust märkama.

Kuna Xxxe juht ei esitanud kostjale mingeid pretensioone ning vastustaja tundis end sel hetkel väga halvasti (tervis halvenes ootamatult juba autos, pea käis ringi), oli ta sunnitud jätma oma sõiduki sündmuskoha lähedale parklasse ja sõitma koju trammiga. Seetõttu on valed hageja väited, justkui oleks kostja põgenenud sündmuskohalt ega leppinud Xxxe juhiga kokku politsei kutsumises. Kostja ei põgenenud, vaid sõitis autoga veidi eemale, et see lähimas võimalikus kohas parkida, kuna halva enesetunde tõttu ei suutnud ta enam autot juhtida. Xxxe juht ise ei nõudnud kostjalt midagi, vastasel juhul oleks vastustaja jäänud sündmuskohale ka halva enesetunde kiuste. Teise sõiduki juhti kostja ei tundnud ja enda andmeid temale ei andnud.

Seega puudus kostjal alus sündmuskohale jäämiseks, sest pimedas ei olnud sõiduki kahjustusi näha ja Xxxe juht ei esitanud talle ühtegi nõuet, vaid andis käeviipega märku, et midagi tõsist ei juhtunud.

12.Kostja vaidlustas politsei otsuse tema suhtes algatatud väärteo menetluses ning esitas kaebuse Riigikohtule. Seetõttu oleks hageja pidanud enne kahju hüvitamist ootama Riigikohtu otsust.

4 2-25-114744 Selle asemel aga otsustas hageja korraldada Xxxe remondi juba väärteomenetluse ajal ja ilma igasuguse konkursita üheainsa firmaga, kes tegi remonditööd ligi kaks korda kallimalt kui turuhind. Võttes arvesse sõiduki kahjustuste iseloomu, millele hageja viitab, on hüvitissumma vähemalt kahekordselt liialdatud ega vasta mõistlikele kulutustele selliste kahjustuste kõrvaldamiseks.

13.Remondikulud ei ole mõistlikud ning on põhjust arvata, et ettevõte, kes teostas remondi, võis tänada hagejat tellimuse suunamise eest just sellele firmale. Kostja oleks saanud ise korraldada Xxxe remondi hinnaga, mis oleks olnud vähemalt kaks korda madalam kui hageja valitud töökoja hinnad.

Seega, kui kohus leiab, et kostja süü antud juhtumis on tõendatud ja nõustub hageja regressinõudega kahju hüvitamiseks, siis vaidlustab vastustaja kahju suuruse ning leiab, et see peaks olema vähemalt kaks korda väiksem ja mitte üle 2880,80 euro.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 14. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

15.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 5 761,69 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et hagi on tõendamata ning esineb alus hüvitise vähendamiseks.

16.LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:  kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;  kahju on tekitatud realiseerumisega;  esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;  kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski 17. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

5 2-25-114744 RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.

18.Puudub vaidlus, et kostja juhtis 19.12.2024 Tallinnas Kopli tn 18 juures sõidukit Xxx reg märgiga xxx. Eelnimetatud sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal sõlmitud hageja poolt (dtl 33-36 - poliis). Kahjustatud isik teavitas 19.12.2024 enda kindlustusandjat xxx AS-i kahjujuhtumist (dtl 29), kus märgiti järgnevat: „Seisin ülekaäiguraja ees, et lasta jalakäijad üle tee, kui xxx sõitis tagant sisse suure hooga. Xxx Bolt takso. xxx juht tuikus, alkoholilõhnadega. Vabandas, lubas homme klaarida. Ning lahkus sündmuskohalt. Kohe sai 112 helisatud. Kohal käis politsei, võttis ütlused ja fikseeris asjaolud.“ 19. Riigikohus on lahendi nr 2-19-108066/45 p-ides 12 – 17 märkinud järgmist: „Kohtud on tuvastanud, et kostja põhjustas 26. novembril 2018 kell 5 hommikul Võru linnas Vilja 35 maja juures sõidukiga Nissan liiklusõnnetuse, sõites otsa pargitud sõidukile BMW, ning lahkus sündmuskohalt ilma politseid või teise sõiduki omanikku teavitamata (ringkonnakohtu otsuse p 9.1). Kolleegium nõustub kohtutega, et selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Samuti rikkus kostja LS § 169 lg-st 6 tulenevat kohustust, kui liigutas enda liiklusõnnetuses osalenud sõiduki lähedalolevasse parklasse enne politsei liiklusõnnetuse toimumise kohale saabumist.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. Kolleegium märgib, et kui sõidukijuhile etteheidetav käitumine seisneb liiklusseaduses sätestatud normide rikkumises ja vastab ühtlasi mõnele süüteokoosseisule, ei saa süülisuse hindamisel juhinduda VÕS sätetest. Nimelt ei saa käitumise süülisus olla abstraktne, vaid seda tuleb hinnata seostatuna kindla õigusvastase teo või tagajärjega. Seega on maakohus ja ringkonnakohus ebaõigesti käsitlenud kostja käitumist pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt lahkumisel VÕS § 104 alusel, leides, et kostja oli selliselt käitudes vähemalt hooletu, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatava regressinõude puhul kehtib kostja süü presumptsioon. Süü presumptsioon kehtib kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS § 1050 lg 1), kuid praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist deliktiõiguslikul alusel (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11).

Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud.

Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056 koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg 6 2-25-114744

1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53. peatükist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude üksnes juhul, kui kostja tegevuses esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on soovinud suunata liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile vastavalt, s.o mitte lahkuma sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata.

Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.

Riigikohus on alates 1. oktoobrist 2014 kehtiva LKindlS § 53 lg 1 p-ga 2 sõnastuselt sarnase, kuid praeguseks kehtetu LKindlS2001 (RT I 2001, 43, 238) puhul märkinud, et sellise regressinõude (LKindlS2001 § 48 lg 2 p 7) lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning täpsustab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel saab kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut.

Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. Praegusel juhul on kohtud märkinud, et kostjat ei ole väärteomenetluse korras sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise käigus andnud omapoolset hinnangut, kas kostja lahkumist sündmuskohalt võinuks kindlustusandja tagasinõude kontekstis käsitada põgenemisena. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kostja käitumises on tuvastatud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.

20.Käesoleval juhul on kohtule teada, et kostja on väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel karistatud. Väärteoasja õiendist (dtl 28) nähtub järgnev väärteo kirjeldus: „Juhtis mootorsõidukit Xxx xxx r/m xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole Xxx-Xxx xxx r/m xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx OÜ`le ning xxx OÜ`le . Varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotode, vaatlusprotokollidega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.“ Kostja on kinnitanud, et teda on väärteomenetluse korras karistatud. Kostja on esile toonud, et ta on väärteootsuse 7 2-25-114744 vaidlustanud, kuid ei ole esile toonud, et viidatud otsus oleks tühistatud. Seega lähtub kohus eeldusest, et karistus on kehtiv.

21.Kohus leiab, et kostja muud vastuväited on ainetud. Esmalt on eluliselt mitteusutav ja tõenditega vastuolus kostja väide, et ta ei märganud kahjustusi. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et asukoht on hästi valgustatud (dtl 74, 79-81) ning kahjustatud sõiduki tagaosa juures teekattel on hulganisti purunenud keredetaile, samuti on tugevasti muljunud Xxx-Xxx tagumine stange. Kahjustatud sõiduki juht on kahjuteates kirjeldanud, et kostja „sõitis talle tagant sisse suure hooga“. Viidatud olukorras märkas kostja või vähemalt pidi kostja märkama, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tulemusel on ilmselt tekkinud vähemalt varaline kahju. Tõendamata on kostja väited, et kahjustatud sõiduki juht andis kostjale mõista, et pretensioonid puuduvad ja kostja võib liiklusõnnetust vormistamata ja politseid teavitamata oma sõitu jätkata. Tõendamata on kostja väited, et tema enesetunne oli sedavõrd halb, et ta ei saanud sündmuskohale jääda. Liiati ei ole halb enesetunne vastutusest vabastav asjaolu.

22.Puudub vaidlus, et kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus ega naasnud tagasi ka hiljem. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks õnnetusest teavitanud politseid (ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem). Kostjal oli vastav kohustus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta oleks teinud omalt poolt kõik, et tema isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolud, mis välistanuks tema kohustuse politseid liiklusõnnetusest teavitada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11). Kohus on ülal leidnud, et kostja pidi aru saama, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju nii tema kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale.

Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline.

Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.

23.Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Xxx-Xxx reg märgiga xxx kahjustada. Xxx OÜ parandas sõiduki kahjustused ning esitas kahjustatud isikule remondiarve summas 5 761,69 eurot (käibemaksuta; dtl 46-47). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 5 761,69 eurot (dtl 50).

Kostja on vaidlustanud hüvitise suuruse ja märkis, et tema korraldamisel oleks tööd saanud tehtud kaks korda odavamalt. Kohus on kostjale eelistungil selgitanud, et kostja peaks viidatud vastuväidet täpsustama ja tõendama. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele seda teinud, mistõttu jätab kohus väite tähelepanuta.

8 2-25-114744 Kostja ei ole kahju hüvitanud, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista.

24.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude.

25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 26. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud, mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

28.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.