Obsah (12)

§ 468§ 313§ 394§ 416§ 3141§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 175§ 178

2-24-5322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2025.a, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-5322 Tsiviilas

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
2. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1/5 2-24-5322 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Määrata hageja Bigbank AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1080 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 980 eurot ja hageja esindaja kulu 100 eurot (koos käibemaksuga).
3. Välja mõista kostjalt M. N. hageja Bigbank AS kasuks menetluskulude hüvitis summas 1080 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus võttis 09.05.2024 määrusega menetlusse Bigbank AS hagi M. N. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse kostja e-postile XXX.
2. 15.05.2024 saatis kostja M. N. kohtule e-posti aadressilt XXX e-kirja, milles märkis: „Tere! Olen kirja kätte saanud.“ Kostjal oli hagi vastamise tähtajaks 29.05.
3. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. 2/5 2-24-5322
4. 04.06.2024 ja 11.06.2024 edastas kohus kostjale kostja poolt kohtumenetluses varasemalt avaldatud e-posti aadressile hagiavalduse täienduse, kuid kostja dokumendi kättesaamist eraldi ei kinnitanud. 20.06.2024 saatis kohus hagiavalduse täienduse kostjale uuesti, märkides, et nimetatud dokument loetakse kostjale kättetoimetatuks

§ 3141lg 2-3 alusel 27.06.2024.

4. 28.05.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse, selgitades vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja sissenõudmiskuludega seonduvat. Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestus, milles on arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. KOHTU SELGITUSED 5.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). 6.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Seega on kohus seisukohal, et kostjal puudub vaidlus hagi üle. Hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus peab vajalikuks esitada otsuses üksnes selgitused selle kohta, mis puudutavad sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning on õiguslikult põhjendatud.
2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-
3. Hageja kandis kostjale üle 9500 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Nimetatuga on tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingu vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg-le 1 ja
4. Kostjaga 09.06.2021 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kohaldus krediidi kulukuse määr 23,36% aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal kehtis krediidi kulukuse määr 20,09% (3x määr = 60,27%). Seega ei ole sõlmitud leping tühine. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksete tasumisega: 10.11.2021, -10.12.2021, 10.01.2022, 10.02.
5. Hageja hoiatas 12.01.2022 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, hageja pakkus ka kokkuleppe 3/5 2-24-5322 sõlmimise võimalust. Hageja ütles lepingu üles 15.02.
6. Hageja on Lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 15.02.2022 e-posti teel aadressile XXX. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas ning hageja e-kirja edastamise infosüsteemi andmete kohaselt on kiri kohale toimetatud ning avatud 25 korda, seega loeb hageja teate kättetoimetatuks.
7. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid kostja maksevõime kohta, sh analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Nõude arvestus on esitatud, tasumata põhinõue 9130,39 eurot; intress perioodi eest 10.11.2021 – 15.02.2022 624,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 10 eurot, hagi esitamise ajaks (periood 16.02.2022 – 03.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 3872,84 eurot, 6,20 eurot lepingu haldustasu. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 10.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 11.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 980 eurot ja esindaja kulu summas 100 eurot. Riigilõiv summas 980 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. 12.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja kulud on põhjendatud täies ulatuses, see pole ülemäärane. Põhjendatud menetluskuludeks on seega riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku 1080 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 13.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/5