Obsah (8)

§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-18262 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5/9 20. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
2. VÕS § 421 kohaselt on VÕS
3. peatüki
4. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromissilepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
5. Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
6. Kohus on kontrollinud, et 20.07.2020 krediidileping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega on kostja avaldus krediidilepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis VÕS § 404 lg 1 kohaselt.
7. Krediidilepingu sõlmimise ajal 20.07.2020 oli kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 61,56% (20,52% × 3). Krediidilepingu ja Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 18,18%.
8. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning krediidileping ei ole seega tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
9. 22.01.2026 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et krediidiandja on maksnud talle välja krediidisumma 12 000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid hageja avaldatud summas (dtl 215, ajamärk 00:18:25).
10. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja täitis lepingulise kohustuse krediit summas 12 000 eurot välja maksta, ning et kostja tegi laenulepingu alusel makseid kokku 463,09 euro ulatuses, millest krediidiandja arvestas lepingutasu katteks 180 eurot, põhiosa katteks 7,49 eurot ja intressi katteks 275,60 eurot.
11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
12. Kohtu hinnangul on krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le
14. Krediidiandja on omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hinnanud tarbija krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg-le 1 vastavalt.
15. Samuti on krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 2-4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-ga
16. 6/9
17. Krediidiandja on tarbija avaldatud sissetuleku suuruse kontrollimiseks nõudnud tarbija arvelduskonto väljavõtte esitamist.
18. Krediidiandja on kontrollinud kostja sissetuleku ja muude varaliste kohustuste suurust OP Corporate Bank plc Soome filiaali konto väljavõtte alusel.
19. Krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek oli tööandajalt XXX saadav töötasu keskmiselt 2885 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtunud, et kostjal oleks muid krediidikohustusi. Kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva kuumakse suurus oli 298,99 eurot, mis moodustas sissetulekust ca 10,36%. Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid.
20. Arvestades, et KAVS § 50 lg 4 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, oli krediidiandja tegevus kooskõlas KAVS § 50 lg 4 alusel temalt oodatavaga.
21. Kriminaalmenetluses nr xxx on kohus tuvastanud, et Swedbank AS-ile esitatud kostja arvelduskonto väljavõte oli võltsitud, mistõttu võis krediidiandja hinnang kostja krediidivõimelisusele olla vale.
22. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata muu hulgas kui tarbija on võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
23. Kohtu hinnangul oli kostja krediidivõimelisuse vale hindamine põhjuslikus seoses sellega, et kostja esitas krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte.
24. Kohtu hinnangul ei ole esitatud konto väljavõtte põhjal sugugi ilmne, et tegemist on võltsinguga. Kohtu hinnangul ei olnud krediidiandjal kostja isikut arvestades alust kahtlustada, et kostja võiks esitada talle arvelduskonto väljavõtte, mis on võltsitud.
25. Vastutustundliku laenamise regulatsioon ja hea tava ei näe ette, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda üksnes panga kinnitusega arvelduskonto väljavõtetest.
26. Seetõttu ei ole alust järeldada, et krediidiandjal pidanuks tekkima ebaõigete andmete esitamise kahtlus, ning et krediidiandja ei tohtinuks aktsepteerida arvelduskonto väljavõtet, mis ei olnud panga poolt kinnitatud ning oli üksnes kostja poolt digiallkirjastatud. Arvestades, et võltsida saab tõenäoliselt ka panga kinnitust, ei pruukinuks kinnitatud arvelduskonto nõudmine krediidivõimelisuse ekslikku hindamist ära hoida.
27. Olukorras, kus krediidiandjale oli esitatud tarbija konto väljavõte, ei olnud KAVS § 50 lg 4 kohaselt vajalik sissetuleku suuruse kontrollimine täiendavate andmete alusel. Hageja on ka selgitanud, et kostja Soomes saadav sissetulek ei pruukinuks kajastuda Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetes.
28. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust järeldada, et krediidivõimelisuse vale hindamise põhjuseks oleks olnud krediidiandja ebapiisav hoolsus, mitte see, et kostja esitas krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte. 7/9
29. Eeltoodust johtuvalt kui ka kostja varaline seisund ei vastanud tegelikult krediidiandjale esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvale ning krediidiandja oleks kostja tegelikku varalist seisundit arvestades pidanud jätma kostjaga krediidilepingu sõlmimata, ei saa krediidilepingut siiski pidada VÕS § 403 4 lg 7 alusel intressikokkuleppe ja muude tasude osas tühiseks, kuivõrd krediidiandja vale hinnang tulenes kostja esitatud võltsitud kontoväljavõttest.
30. Kohtu hinnangul ei esine seega käesolevas asjas krediidilepingu tühisust tingivaid asjaolusid.
31. Hageja on esitanud Swedbank AS-i volitatud esindaja poolt 04.12.2025 allkirjastatud teatise, mille kohaselt on Swedbank AS loovutanud kostja vastase nõude hagejale.
32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

49. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 50. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 51. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 52.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale õigusabikulude katteks 676 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 630 eurot. Muude menetluskulude jaotuses ei ole pooled kompromissis kokku leppinud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

53.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 630 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE
2. 8/9 55.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (

§ 150lg 3).

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot, Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428. 56.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja

§ 661

lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 9/9