lg 5, 78 p 2 määrata Aivo Jaaskale katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Aivo Jaaskat käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aivo Jaaskat käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased. Määrata Aivo Jaaska kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Aivo Jaaska karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivo Jaaska vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aivo Jaaska kannab käesoleval ajal karistust Tartu Maakohtu 24.01.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud
lg 2 p 4,7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust,
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,
lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,
järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ja
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
lg 1 järgi suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.03.2010, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust loetakse alates Aivo Jaaska kinnipidamisest, s.o 16.02.2011. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist kolmel korral vägivaldsete kuritegude eest. Reaalset vanglakaristust kannab isik neljandat korda. Esmakordselt sattus isik politsei huviorbiiti 20-aastaselt. Kuritegude laad ja raskusaste on jäänud samaks. Varasemalt on isikut samuti karistatud varavastaste kuritegude, kelmuse ja vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Kuritegeliku käitumise vallandab peamiselt alkoholi liigtarvitamine ning soov saada kiiresti tulu, soodusteguriks on sõltuvusprobleem. Ajavahemikus 19.06.201217.02.2015 töötas kinnipeetav majandustöödel kaupluse abitöölisena. 17.02.2015 paigutati isik karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda. Ajavahemikus 02.03.2015-19.05.2015 töötas isik majandustöödel koristajana ning alates 20.05.2015 töötab ta väljaspool vanglat xxxx xxxx. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk. Puidupingitöölise eriala omandamisest kinnipeetav loobus. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Enne vangistust isikul püsiv elukoht puudus. Vabanemisjärgseks elukohaks on xxxx, kus elab vend R J koos elukaaslase ja nende 20-aastase pojaga. Korteri omanik on venna elukaaslane. Kinnipeetav on käinud antud aadressil ka lühiajalisel väljasõidul. Vend on valmis pakkuma isikule peavarju ja toitu, kuid eeldab, et isik iseseisvub esimesel võimalusel. Ka kinnipeetav ise arvab, et esimesel võimalusel otsib ta endale elukoha väljaspool xxxx, et saada välja senisest suhtlusringkonnast. Kinnipeetav o n lõpetanud 8 klassi Meeri Eriinternaatkoolis, kuhu asus õppima alates kolmandast klassist. Internaatkooli paigutamise põhjused olid eelkõige sotsiaalset laadi: ema ei suutnud laste eest hoolitseda ning ära võeti vanemlikud õigused. Vangistuse ajal on isik motiveeritud töötama, kuid eriala omandada ei soovi. Kinnipeetav on t öötanud peamiselt ehitustöölisena, kuid tal puudub kindel eriala ning pikaajaline stabiilne töösuhe. Samas hindab kinnipeetav praktika käigus omandatud oskusi. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub. Isiku sissetulekuks vangistuse ajal on isiklik töötasu. K-raha andmetel on tasumata nõudeid 3774,33 eurot ning vabanemisfondis on 571,46 eurot. Kinnipeetaval on alaealine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kinnipeetav on lahutatud, pojaga suhtleb minimaalselt. Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad isiku päritolu perekonda ema K J, vennad R, G ja A J, õde R J ning poolvennad R ja J R. Peres puudub üldisem kokkuhoid. Emaga on suhted katkenud. Kinnipeetav suhtleb ainult kahe vennaga, kellega suhted on head. Poolvend on kriminaalkorras karistatud. Isiku mõjutatavus ilmneb koos alkoholi tarvitamisega. Sõpru kinnipeetaval ei ole, tutvusringkond on kriminaalse taustaga. Isik soovib xxxx ära kolida, et vähendada kriminaalset tutvusringkonda ning seeläbi mõjutamist kriminaalsele elustiilile. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab alkoholi tarvitamist oma peamise probleemina ning on nõus sellega tegelema. Samas kahtleb, kas vanglas läbi viidavad sekkumised on ikka tõhusad, sest tegelik tarvitamise võimalus tal puudub. Isik teadvustab seda, et alkoholi liigtarvitamine ja õigusvastane käitumine on omavahel tihedalt seotud. Narkootikumidest süstis isik amfetamiini, mille tarvitamine oli juhuslik ja vallandajaks alkoholi tarvitamine. Narkootiliste ainete tarvitamine oli teisejärguline, põhiline joovasti oli alkohol. Isiku mõtlemine ja käitumine võib olla sotsiaalseid norme eirav, probleemkäitumise valla ndajaks on alkoholisõltuvus. Aivo Jaaskale võib valmistada raskusi eesmärkide seadmine ja saavutamine, reeglipärane tegutsemine. Konfliktsituatsioonis võib ta kaotada enesevalitsuse ning käituda agressiivselt. Vangistuses agressiivsust ei ole täheldatud. Isiku puudulikele probleemide lahendamise oskusele viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Isik on teinud tulevikuplaane elukorralduse osas, mis on realistlikud. Positiivne sotsiaalvõrgustik on nõrk, rollimudelid puuduvad. Isik on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Näiline motivatsioon kuritegudest hoiduda on olemas, varasemad karistused aga näitavad, et ainuüksi motivatsioonist rääkimisest jääb väheks. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. Isiku ohtlikkus seisneb isikuvastaste kuritegude toimepanemises konfliktsituatsioonides või rahalise kasu saamise eesmärgil. Isikuvastaste kuritegude toimepanemise oht on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ning eelnevalt on teise isikuga olnud konfliktsituatsioon. Röövimiste sooritamise oht on samuti alkoholijoobes olles, kui on vaja alkoholi juurde ostmiseks raha või kehva majanduslikku olukorda jäädes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus peab otstarbekaks isik ennetähtaegselt vabastada, siis on käitumiskontrolli ajaks otstarbekas määrata talle
4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et 1996-1998.a oli kinnipeetav abielus K-L P ning abielust sündis poeg K J. 2015. aasta septembris koostatud riskihindamise andmetel suhtleb isik ainult kahe vennaga, endise abikaasa ja pojaga ei suhtle. Vangiregistri andmetel on viimase aasta jooksul toimunud lühiajalised kokkusaamised vendade R R ja R J ning ka poja K J. Vendadega on isik suhelnud aktiivselt ka telefoni teel. Venna R J sõnul on kinnipeetaval katkenud suhted ema, ülejäänud vendade ning õega, ning teda ei usaldata tema majanduslike kuritegude pärast, milles on kannatajaks olnud ka pereliige. Peres puudub tema sõnul ka üldisem kokkuhoid. Samuti kinnitab ta, et varasemalt on kinnipeetaval xxxx olnud suhtlusringkond, mis ei soodusta seaduskuulekat eluviisi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kinnipeetavaga suhtlevad vennad ja poeg kriminaalkorras karistamata, nagu ka ülejäänud pereliikmed, peale poolvenna J R, kes on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, peamiselt varguste eest. Vangla taotluses on vabanemisjärgseks elukohaks märgitud xxxx. Kodukülastuse käigus selgitati välja, et seal elab vend R J koos elukaaslase I K ja nende 20-aastase pojaga. Kinnistusregistri andmetel on korteri omanik I K. Korteris saaks isik endale oma toa. Viru Vangla andmetel on isikul 23.10.2015.a seisuga vabanemisfondis 508,32 eurot ja täitmisel nõudeid 3932,17 eurot. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 4858,55 eurot. Karistusregistri andmetel on Aivo Jaaskat kriminaalkorras karistatud 7-l korral, millest 5 olid vägivaldsed kuriteod. Käesolevat vangistust kannab isik röövimise, kehalise väärkohtlemise, arvutikelmuse, narkootikumide suures koguses käitlemise, varguste, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise ja omastamise eest. Kokkuvõttes on isikul nii vabanemist toetavaid faktoreid kui ka riskifaktoreid, mis ei soodusta isiku vabastamist. Toetavateks faktoriteks on ajutine elukoht venna juures, kes toetab seaduskuulekat mõtteviisi ning asjaolu, et kinnipeetav tunnistab oma alkoholi probleemi ja soovib oma sõnul loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Riskifaktoriteks on kriminaalkorras karistatud suhtlusringkond, töökoha puudumine ja oht kuritarvitada alkoholi. Aivo Jaaska ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema jaoks on kõige raskem usalduse taastamine pereringis. Vabanemise korral saab ta teatud toetust. Tal on probleem alkoholiga ning ta tahab ravi alkoholist vabanemiseks. Ta leiab, et väljas on see tõhusam kui vanglas. Ta tahab ise selle probleemiga tegeleda, sest alkoholi tarvitamisega on seotud kõik tema kuriteod. Vend pakub talle elukohta ning ta ei taha tema toetust ja usaldust rikkuda, sest siis ei usu teda enam keegi. Enne vangistust tal kindlat elukohta ei olnud, ta elas kus juhtus. Kooselu oli tal 5 aastat, abielu vähem. xxxx elas ta abikaasa korteris, peale lahutust kindlat elukohta ei olnud. Tema lähedased ei ole kriminaalkorras karistatud. Vabanemisel paneb vend talle väga suuri lootusi ning ta mõistab, et kui ta venna usaldust kuritarvitab, siis on ta jälle tänaval. Ta saab aru, et kõik sõltub ainult temast endast. Ta on kindel, et ei tarvita vabanedes alkoholi ja otsib abi, vanglas jättis ta suitsetamise maha. Läbitud programmidest sai ta aru, aga vanglas ei ole reaalset elu. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aivo Jaaska tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav A. Jaaska vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A. Jaaska käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas majandustöödel ning väljaspool vanglat töötamine, sotsiaalabiprogrammide läbimine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamisega ja kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on 5 tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Prokuratuur nõustub Viru Vangla poolt 19.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta ning toetab Aivo Jaaska taasühiskonnastamise huvides tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aivo Jaaska võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et isik viibib reaalses vangistuses juba neljandat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud igati eeskujulik, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, olnud hõivatud majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul . Käesoleval ajal kannab ta karistust avavanglaosakonnas ning töötab väljaspool vanglat xxxx xxxx. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on isikul olemas elukoht oma venna ja tema perekonna juures, kus toetatakse seaduskuulekat mõtteviisi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ning isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida Aivo Jaaska ka ise tunnistab. Kohtuistungil kinnitas isik, et soovib hakata selle probleemiga tegelema. Kohtu hinnangul tuleks Aivo Jaaskale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada isikule käitumiskontrolli ajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.08.2016. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.