lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Y.M elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 10.05.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 2 aastat,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva,
Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 29.06.2018. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Y.M süüdi
Tunnistada Y.M süüdi
1 1-18-6552 Tunnistada Y.M süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Y.M-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Y.M vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Karistusaega arvestada alates 29.06.2018. Y.M-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Asitõendid: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - sokid ja lühikesed püksid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (03.07.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2186, lk 127), tagastada kohtuotsuse jõustumisel Y.M-ile; - kampsun, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (03.07.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2186, lk 127), tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule V G ; - nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (26.07.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2204, lk 128), konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Y.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot sundraha ja 2110 (kaks tuhat ükssada kümme) eurot 12 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Y.M-il on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3360,12 eurot ühe
Samuti tema viibides narkojoobes, mis on tingitud tetrahüdrokannabinoli tarvitamisest, viibides 29.06.2018 ajavahemikul kl.04.00-05.00, endise elukaaslase J G korteris, mis asub aadressil xxx, hoides käes kööginoa, mille tema võttis J G köögis lausahtlist, ähvardas kannatanut armukadedusest ajendatuna oma endist elukaaslast J G noaga pea otsast maha saagida, kannatanu ehmatas ära kuna ka varem Y.M kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanul oli alust karta nende ähvarduste täideviimist kuna tema kartis oma elu ja tervise pärast. Oma tahtliku tegevusega pani Y.M toime teise inimese tapmise ja terviskahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o
Samuti tema viibides narkojoobes, mis on tingitud tetrahüdrokannabinoli tarvitamisest, viibides 29.06.2018 ajavahemikul kl.04.00-05.00, endise elukaaslase J G korteris, mis asub aadressil xxx, armukadedusest ajendatuna, lõi kööginoaga, mille terapikkus on 11,5 cm ning mille tema sai J G köögis lausahtlist, diivani peal lamava V G kahel korral, aga nimelt ühel korral roiete piirkonda paremalt ning üks kord kõhu piirkonda, tekitades talle vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisile nr xxx vigastused, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (kõhuõõnde tungiv, haavakanali kulul maksa paremat sagarat, peensoolt ja peensoolekinnistit vigastav haav paremal pool rindkerel). Oma tahtliku tegevusega pani Y.M toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o
2. Kohtuistung Süüdistatav Y.M seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult. Y.M ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3 1-18-6552 Kannatanu V G palus mitte suhtuda sellesse rangelt, iga üks võib eksida, tal puuduvad materiaalsed pretensioonid. Kannatanu J G avaldas, et materiaalset kahju tal ei ole. Prokurör leidis, et Y.M-i süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. Palub karistuse mõistmisel arvestada seda, et süüdistatav on eeluurimisel ennast süüdi tunnistanud ja avaldanud kahetsust ning teda ei ole varem karistatud isikuvastaste kuritegude toime panemise eest. Prokurör tegi ettepaneku tunnistada Y.M süüdi
lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning karistada teda
lg 1 p 1 järgi vangistusega 6 aastat,
lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,
Vastavalt
lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga karistusega mõista Y.M-ile liitkaristuseks 7 aasta 6 kuud vangistust, vastavalt lühimenetluse põhimõtetele KrMS § 238 lg 2 sätestatud alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse alguseks lugeda alates 29.06.2018. Palus välja mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus. Kaitsja palus mõista Y.M-ile karistuseks leebemat karistust. Kaitsja tegi ettepaneku
järgi määrata Y.M-ile karistuseks 6 kuud vangitust,
järgi - 3 kuud vangistust,
Liitkaristuse määramisel kaitsja pakkus lugeda leebemad karistused kaetuks rangema karistusega. Seega ärakandmiseks jääb 4 aastat vangistust, vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud. Võttes arvesse, et Y.M kahetses tehtut on võimalik kohaldada tema suhtes § 74 ning määrata talle katseaeg kontrollnõuetega. Samuti võib kohaldada selleks perioodiks alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna Y.M pani toime I astme kuriteo siis kaitsja pakkus katseaega määrata pikemaks perioodiks 4 aastaks. Menetluskulud palus võimaldada maksta 1 aasta jooksul võttes arvesse tema materiaalset seisundit. 3. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Y.M-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises
lg 1 p 1, 4 1-18-6552 § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Episood
lg 1 p 1 järgi, kannatanu V G Kohus leiab, et Y.M-i poolt raske tervisekahjustuse tekitamine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (lk 79-93), mille kohaselt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Nimetatud ütluste kohaselt läks ta 29.06.2018 kella 5 paiku hommikul J G korterisse aadressil xxx. Ta elas koos J G umbes aasta ning nad läksid lahku umbes kuu tagasi. Eelnevalt kirjutas sõnumi oma mobiiltelefonilt xxx, kas võib G juurest läbi tulla. G vastas, et võib tulla. Kui J juurde jõudis, koputas uksele, J avas Y.M-ile . Ta läks kööki. Köögis polnud kedagi. Kui kööki läks, siis nägi lebamas oma tuttavat V G. Köögis Y.M suitsetas. Rääkis J . Jutuajamise käigus J ütles Y.M-ile midagi, ta sai pahaseks, võttis köögilaualt noa, tahtis teda hirmutada. Ütles talle midagi nagu et „kana, praegu saen sul pea otsast". Alguses J hakkas naerma, aga siis kohe sai aru, et Y.M ei tee nalja ja hakkas Y.M-i eest köögis ära jooksma, kui köögist väljus, nuga oli Y.M-il käes. Y.M läks nuga käes tuppa, kus diivanil lebas V G. Ta ei maganud. Kaks korda lõi Y.M V kuhugi kehasse, üks kord kindlasti kõhu piirkonda. V lamas mingite tekkide sees, Y.M ei näinud, kuhu teine löök sattus. Mäletab, et V haaras Y.M-il käest kinni, et Y.M teda rohkem noaga lüüa ei saaks. V küsis Y.M-ilt, mille eest. Y.M vastas: „Hoiatasin, et saad, aga sa ei uskunud mind." Siis jooksis J ligi, hakkas karjuma, et Y.M ei teeks seda, kogu kehaga langes Y.M-i käe peale, lasi sõrmed lahti, nuga kukkus diivanile. J ütles Y.M-ile, et tema tütar S on korteris, palus, et Y.M ei karjuks. Kui J last poleks olnud, siis oleks sinna jäänud kaks laipa. Pärast seda, kui oli V kaks korda noaga löönud, läks kööki, siis möödudes sisenes ka S tuppa, ta istus seal voodil. Ta ei maganud. Tervitas, pani ukse enda järel kinni ja läks kööki. Köögist käis Y.M vannitoas. Kui köögist väljus, siis nägi V, kes ka käis vannitoas, verd Vil ei näinud, aga ütles talle, et lamagu. Ägedusehoog oli Y.M-il üle läinud, ta ei tahtnud V G tappa. Y.M täpsustas, et umbes pool aastat tagasi oli nendel V J pärast üks arusaamatus. Siis hoiatas Y.M neid mõlemaid, et kui nad hakkavad käima, siis „andku jumal neile". Pidades silmas, et Y.M ei lase neil koos elada. Kuidas nimelt Y.M ei laseks neil koos elada, siis ta veel ei teadnud. Asi on selles, et enne seda, kui J hakkas Y.M-iga elama, ta elas V. Kui nad J elama hakkasid, ta lubas, et ei hakka V kohtuma. Aga ta ei pidanud oma sõna. Aeg-ajalt käis J juures ja sealt leidis eest V, hoiatas, et ta maksab selle eest. G ja J ei uskunud, et Y.M võib midagi teha. Y.M kahetses tehtut. Oma käitumist seletas armukadedusega. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu V G ütlused (lk 16-22), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 29.06.2018 öösel kella kahe paiku tuli ta oma tuttava J G juurde korterisse aadressil xxx. Temal oli vaja kusagil ööbida. Nad elasid G koos umbes 5-6 aastat, läksid lahku umbes kolm aastat tagasi. Kui tuli J juurde olid korteris ainult tema ja tema tütar. J tütar S magas. G heitis magama suure toa diivanile. J on kahetoaline korter. G oli hallides spordipükstes ja hallis kampsunis, musta värvi vahekiiludega varrukatel ja külgedel. G ärkas sellest, et tundis lööke noaga. Tundis konkreetselt kaks lööki noaga: ühe paremasse külge ja ühe vasakusse. Avas silmad ja nägi, et diivani juures seisis G kohal Y.M , keda kannatanu tundis hästi. Paremas käes hoidis ta nuga. Vaatas nuga. See oli üleni metallist, s.o ka käepide oli sellel metallist. Nuga oli umbes 20 sentimeetrit pikk, kui mõõta koos käepidemega. Võttis Y.M-i oma vasaku käega tema parema käe randmest kinni, et ta ei saaks kannatanut lüüa veel kord. Kannatanu nägi, kuidas tuppa jooksis J ja hakkas ütlema Y.M-ile, et ta viskaks noa käest. Pärast hakkas J Y.M-ilt nuga ära võtma, haaras tal käest mõlema käega. Kannatanu nägi, et nuga kukkus Y.M-i käest ära. Kuhu nuga kukkus, 5 1-18-6552 kannatanu ei näinud. Kannatanu nägi, et keegi politseinikest võttis selle noa ära. Pärast seda, kui Y.M lasi noa käest, väljus ta toast. Kannatanu ütles J , et ta kutsuks välja kiirabi. Politsei tulekuni käis kannatanu vannitoas, võttis sealt käterätiku, et suruda haavadele, veri juba jooksis. Pärast seda, kui Y.M oli löönud kannatanut noaga, küsis ta Y.M-i käest, mille eest. Y.M-i vastusest sai kannatanu aru, et oli J peale armukade. Nimetatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega on kooskõlas tunnistaja J G ütlused (lk 1-11), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlustega ja ka teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt oli 28.06.2018 oma kodus aadressil xxx, koos oma 2007. aastal sündinud tütre S . Kell 22.00 tuli külla V G - G endine elukaaslane, ta oli kaine ja palus öömaja, kuna ühiselamusse pärast kella 22.00 ei pääse. G heitis magama diivanile suures toas, aga G teises toas koos lapsega. 29.06.2018 umbes kell 04.00 tuli Y.M - samuti G endine elukaaslane ja tõi sigarette. Y.M oli kaine. G juhatas ta kööki ja tegi talle teed. Y.M istus ja jõi teed. G läks tuppa jooma. Kui G tuli kööki kruusi ära panema, võttis Y.M lauasahtlist metallkäepidemega kööginoa, rehmas G poole lööki imiteerides, pärast küsis: „On hirmus?". G ütles Y.M-ile naljaks, et ta on loll, sest arvas, et Y.M teeb nalja. Y.M läks koos selle noaga tuppa ja tunnistaja kuulis V karjumist. G jooksis ja nägi, et V lebas selili diivanil. Y.M hoiab nuga V kohal, aga V hoiab Y.M-i kätt, et too ei lööks noaga. Nuga oli Y.M-il paremas käes. Taolist asja nähes G haaras mõlema käega Y.M-il paremast käest, milles ta hoidis nuga, vajus käe peale ning hakkas kätt vastu diivanit suruma, karjudes Y.M-ile „Pole vaja, pole vaja, S ärkab üles" või „S näeb". Võib-olla talle mõjus G tütre S mainimine. Y.M lasi haarde lõdvemaks, nuga sattus diivanile ning haarates noa käepidemest viskas G noa diivani alla. Pärast seda läks Y.M kööki, G jooksis tuppa S juurde politseid kutsuma. S ei maganud. Sel hetkel jäi V diivanile. G kutsus politsei, läks ukse juurde, et S toa uks kinni panna ning nägi, et V tuli vannitoast välja lapiga, mida ta surus vastu paremat külge ribidest allapoole. Sel ajal oli V kere alasti. G nägi, et G on külje peal haav. V heitis jälle diivanile, aga G pani toaukse kinni ning istus lapse juurde voodile. Politsei saabumisel näitas G, kus voodi all asub nuga ja osutas V kampsunile, milles ta oli kui talle noahaav tekitati. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja S G ütlused (lk 43-58), mille kohaselt 28.06.2018 läks tunnistaja magama kell kümme või üksteist õhtul, magas üksi oma toas. Tunnistaja ärkas ema kisa peale. Ema karjus, et „Miks sa pussitasid V noaga?" Tunnistaja hakkas kartma, et Y.M hakkab tunnistaja ema peale karjuma, et pussitab ka teda (naist) ja tunnistaja hakkas nutma. Tunnistaja istus voodi peal ja nuttis. Ema ütles tunnistajale, et Saša ilmus kell neli hommikul, V aga kell kaksteist öösel. Tunnistaja nägi, et ema võttis Saša noa ja viskas selle diivani alla. Nuga oli kahekümne kolme sentimeetrine. Politseinikud mõõtsid seda ja pildistasid. V korises. Ema kutsus politsei oma telefonilt tunnistaja toas. Pärast ema jooksis välja, et kiiresti politseid kutsuda. Saabusid politseinikud, käis kiirabi ja V viidi haiglasse. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja K K ütlused (lk 59-66), mille kohaselt oli ta 29.06.2018 kella 04:57 ajal patrullteenistuses patrullekipaažis 4473 koos politseipraktikani J P (P). Nad teostasid liiklusjärelevalvet Narva linnas. Nad said Bravo prioriteediga väljakutse aadressile xxx, kus esialgse info põhjal oli aset leidnud lähisuhtevägivald ning väljakutse sisu oli järgnev - vaja kiiresti politseid ja kiirabi, naine oli väga ärevil, tegemist vägivallaga, kõne katkestati, helistatud tagasi, keegi vastu ei võta. Väljakutsele reageerisid ka patrullekipaažid 4480 (M S ja D R) ning 4470 (D S ja M P). Kohapeal avas nendele trepikoja ukse naisterahvas J G, kes väljakutse tegi. Ta seletas, et vägivald leidis aset tema endiste elukaaslaste vahel, kellest ühega, V G, oli naine koos korteris olnud, kui neile tuli külla J endine elukaaslane Y.M , 6 1-18-6552 kes olevat läinud kööki ja võtnud noa, ning sellega löönud V roiete piirkonda nii vasakule kui paremale poole keha, tekitades torkehaavad. Korteris peeti kinni Y.M kuriteos kahtlustatavana ning PA-4470 toimetas isiku Narva PJ'i. Kuna Y.M-i riietel oli näha vereplekke, siis ennem tema jaoskonda toimetamist fotografeeris tunnistaja tema riietusel olevaid vereplekke - näha oli vereplekk isiku parema jala valget värvi sokil ning isiku jalas olnud helesiniste lühikeste teksapükste vasaku jala tagumisel küljel. Korteris oli veel J tütar S G, kes magas ja midagi ei näinud. V G toimetas kiirabi Narva haigla EMO-sse. Tunnistaja fotografeeris Narva haiglas ka V kehal olevaid nähtavaid vigastusi, nähtavad olid keha vasakul kui paremal pool roiete piirkonnas torkehaavad. Fototabelist nähtub, et Y.M-i parema jala valget värvi sokil oli nähtav vereplekk. Samuti Y.M-i helesiniste lühikeste teksapükste vasaku jala tagumisel küljel oli nähtav vereplekk. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 3036), mille kohaselt vaatluse objektiks on kahetoaline korter aadressil xxx. Korter paikneb esimesel korrusel, korterisse sisenedes on koridor, koridorist otse on külaliste tuba, külaliste toa sissekäigu vastas vasakus nurgas asetseb diivan. Diivanil on kirjut värvi lina, kaks patja valgete padjapüüridega ning kortsutatud roosat värvi tekk. Diivanil asetseva padja paremas nurgas on ümmarguse vormiga roosat värvi plekk diameetriga 10 cm. Paremal diivanist on seisab valget värvi taburet, põranda peal diivani nurga all taburetti vastas asetseb metallist kööginuga üld pikkusega 23 sentimeetrit, lõiketera pikkus on 11,5 m, käepideme pikkus on 11,5 cm (sündmuskohalt ära võetud ja pakendatud paberpakendisse nr. 1). Koridorist vasakul paikneb vannituba, põrandal tualettpoti ees on meeste lukuga džemper halli musta värvi koos punaste laikudega seljal (sündmuskohalt ära võetud ja pakendatud paberpakendisse nr. 2). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 100-110), millest nähtuvalt on vaadeldavateks objektideks on 29.06.2018 kahtlustatava Y.M-i ülekuulamise protokolliga ära võetud sokid; 29.06.2018 kahtlustatava Y.M-i isiku läbivaatuse protokolliga ära võetud lühikesed teksapüksid; 29.06.2018 sündmuskohalt korterist aadressilt xxx, äravõetud kampsun, mis kuulub kannatanule V G ja nuga. Vaatluse esimeseks objektiks on kaks sokki, pikkusega 35 cm. Sokid on valget värvi, ühel sokil kummi servalt 3 cm kaugusel on verekahtlane määrdumine suurusega 2x2 cm, ning kummi servalt 7 cm kaugusel on verekahtlane plekk suurusega 6x3 cm. Vaatluse teiseks objektiks on meeste sinist värvi lühikesed teksapüksid. Visuaalse vaatluse käigus lühikese teksapükste vasakul säärel tagaosal alumisest servast 11 cm kaugusel, sisemisest õmblusest 1 cm kaugusel avastati verekahtlane plekk suurusega 12x4 cm. Vaatluse kolmandaks objektiks on meeste spordikampsun. Meeste spordikampsuni ees-ja tagaosa on halli värvi, varrukad on musta värvi, jope ees on tõmbelukk ja kaks küljetaskut. Jope ees- ja tagaosal on avastatud hulgalised verekahtlaseid määrdumisi. Visuaalse vaatluse käigusus paremal hõlmal avastati torke-lõike vigastus pikkusega 1,5 cm, vigastus asub taskust 4 cm kaugusel, küljeõmblusest 2,5 cm kaugusel, alumisest servast 24 cm kaugusel. Vasakul hõlmal avastati torke-lõike vigastus pikkusega 2,5 cm, vigastus asub taskust 3 cm kaugusel, küljeõmblusest 1 cm kaugusel, alumisest servast 16 cm. Paremal varrukal avastati kaks lõikust pikkusega 6 cm ja 2 cm, lõikused asub varruka alumisest servast 33 cm kaugusel. Vaatluse neljandaks objektiks on nuga. Noa üldpikkusega 23 cm on hallikasvalge metalne tera pikkusega 11,5 cm ja hallikasvalge metalne käepide pikkusega 11,5 cm. Tera laius keskmises osas on 1,7 cm, tera laieneb käepideme suunas, teral ühel küljel on kiri "Unlwell". Visuaalsel vaatlusel noa teral eristatavad verekahtlased määrdumised. Vere tuvastamiseks verekahtlastest määrdumustest kasutati värvusreaktsioonil põhinevat vere kiirtesti Tetrabase. Test oli positiivne, mis näitab vere olemasolu noateral. 7 1-18-6552 Eeltoodud tõenditega on kooskõlas DNA-ekspertiisi akt nr xxx (lk 121-126), mille kohaselt kahtlustatava sokkidelt võetud proovist (proov B180394) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V G DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Y.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kolmandast proovist noalt (proov B180393), proovist kahtlustatava lühikeste pükste pealt (proov B180395) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V G DNA-profiiliga. Kannatanu kampsunilt võetud proovist (proov B180396) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V G DNA-profiiliga. Noalt võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Y.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. V G ja J G DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Noalt võetud teisest proovist (proov Al82171) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. V G ja J G DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Y.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (lk 70-77) peeti Y.M kahtlustatavana kinni vahetult peale talle etteheidetava kuriteo toimepanemist. Indikaatorivahendi kasutamise protokolli kohaselt (lk 67-69) oli Y.M kuriteo toimepanemise ajal narkojoobes. Y.M oli indikaatorivahendi tulemusega nõus. Kannatanu V G haavade olemasolu ning nende paiknemise asukoht on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis (lk 14-15). Vaatluse hetkel oli V G voodis, kõhu piirkonnas on näha kaks haava. Seda, et kannatanule olid tekitatud kehavigastused tõendavad ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 37-41). Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on helisalvestis 2 kõnet telefoni nr xxx ja xxx, mis olid äravõetud häirekeskusest. Esimene kõne kestab 0,46 min ja teine – 2,07 min. Esimeses kõnes kutsutakse politsei ja kiirabi aadressile xxx seoses vägivallaga. Teise kõne alusel häirekeskusse helistas medõde Ž ning teatas sellest, et on hospitaliseeritud ja asub operatsioonil kõhukoopas noahaavaga noormees V G, keda aadressil xxx linnas G sõnade järgi tundmatu lõi noaga. Tervisekahjustuse tekitamise raskusaste on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiga. Ekspertiisakti nr xxx (lk 113-118) kohaselt esinesid haiglasse pöördumisel V G järgmised vigastused: kõhuõõnde tungiv, haavakanali kulul maksa paremat sagarat, peensoolt ja peensoolekinnistit vigastav haav paremal pool rindkerel. Antud vigastus võis tekkida torkelõikerelva, milleks võis olla ka nuga, toimest, määruses märgitud ajal ja asjaoludel. See vigastus, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele käesoleva paragrahvi punktides loetletud tunnusele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. On aga oluline, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kommenteeritav koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Tunnused on sätestatud 8 1-18-6552 alternatiivselt lg 1 punktides, mille koosesinemine on võimalik. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud järgmisi vigastusi: kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav (RKKK 3-1-1-40-13 p-d 7,10), rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav (RKK 3-1-1-46-11 p 7), arterit vigastav torke-lõikehaav (RKKK 3-1-1-16-05 p 10) jne. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Y.M täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse objektiivse koosseisu, kuna ta lõi kannatanut kööginoaga kaks korda, üks kord lõi kannatut noaga roiete piirkonda paremalt ja teine kord – kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule vigastused, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Eluohtlikkust saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Kohus on seisukohal, et kehavigastuse tekitamise osas ning tagajärje osas tegutses Y.M tahtlikult, otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis ja soovis isikule kehavigastuse tekitada, s.t. kehavigastus tekitati kööginoaga kavatsetult. Samas süüdistatava eesmärgiks oli eluohtliku kehavigastuse tekitamine, kuna lõi ta kaks korda kõhu piirkonda. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega on süüdistatav Y.M oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Episood
lg 2 p 2 järgi, kannatanu J G
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Y.M-i poolt tõendavad kannatanu J G ütlused (lk 23-28), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille alusel hakkas kannatanu Y.M-iga kohtuma pärast Y.M-i naise surma, umbes
Y.M on tahtlikult löönud J G t ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga viimasele valu. Kohtu hinnangul pani Y.M toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Y.M oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Episood
lg 1 järgi, kannatanu J G Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Samas ei ole aga välistatud ka ähvarduse tagajärjel kehaliste tervisehäirete teke. Lisaks on antud kuritegu suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. 10 1-18-6552 Objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Teadvustamine on võimalik ka konkludentse teoga. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ähvardamine peab olema veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Y.M-i poolt tõendavad kannatanu J G ütlused (lk 23-28), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille alusel tuli Y.M 29.06.2018 aasta hommikul G juurde. Köögis ähvardas Y.M kannatanut noaga ja ütles, et lõikab kannatanul pea maha. Kuna Y.M-il oli käes nuga ning üks kord ta on kannatanut ikkagi löönud, kannatanu ehmus. Seda, et Y.M ähvardas J G ning ta tundis hirmu kinnitatakse Y.M-i ütlustega (lk 79-85), et 29.06.2018 köögis Y.M suitsetas ja rääkis J G . Jutuajamise käigus J ütles Y.M-ile midagi, ta sai pahaseks, võttis köögilaualt noa, tahtis teda hirmutada. Ütles talle midagi nagu et „kana, praegu saen sul pea otsast". Alguses J hakkas naerma, aga siis kohe sai aru, et Y.M ei tee nalja ja hakkas Y.M-i eest köögis ära jooksma. 25.07.2018 eeluurimisel andis Y.M ütlusi (lk 87-90), mille kohaselt ta mitte ühtegi korda J G noaga ei ähvardanud ning ei rääkinud temale sellest, et saeb temale pea maha. Kohus suhtub antud ütlusse kriitiliselt ning arvab, et Y.M-i ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna kannatanu ütluste kohaselt oli Y.M löömise momendil mingite tablettide mõju alla, võib ta unustada ähvardamise fakti või püüab varjata tõde, et vältida karistust. Samuti tunnistas Y.M oma süüd ähvardamises kohtus. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Y.M täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas ähvarduse objektiivse koosseisu, kuna ta hoides käes kööginuga ähvardas oma endist elukaaslast J G noaga pea otsast maha saagida ning kannatanu ehmatas ära. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna varem Y.M kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus on seisukohal, et pani Y.M ähvardamine toime tahtlikult. J G jutu ajal sai Y.M vihaseks, võttis kööginoa kätte ning ähvardas pea otsast maha saagida. Kannatanu ehmatas. Kohtu hinnangul pani Y.M toime ähvardamise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Y.M oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo 11 1-18-6552 toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 4. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes Y.M-i egevuses ei esine,
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Y.M on varasemalt 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Viimase kohtuotsusega on talle karistuseks mõistetud vangistust. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Y.M-i on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.
lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu
mõttes – süü ülestunnistamine, asub kohus seisukohale, et Y.M-i süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.
Arvestades toimepandud ähvardamise tehiolusid ning seda, et Y.M-i poolt kasutatud ähvardamine oli noa kasutamisega, asub kohus seisukohale, et Y.M-i süüaste on suur ning ta väärib karistust
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust. 12 1-18-6552
Arvestades toimepandud raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid, kannatanu seisukohta juhtunute suhtes ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu
mõttes – süü ülestunnistamine, asub kohus seisukohale, et Y.M-i süüaste pole suur ning ta väärib karistust
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli) aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Y.M-i vangistusega 2 aastat 8 kuud. Karistusaega tuleb arvestada Y.M-i kinnipidamisest, so alates 29.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.