← Eesti

1-19-3322/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2020 1-19-3322 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas N.V (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus N.V Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. N.V tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  7. mai 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 pde 4,7,8 ja § 215 p-de 1,2 järgi mõistes talle karistuseks 8 kuu pikkuse vangistuse. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka, mistõttu jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva. Karistust ei pööratud KarS § 74 lg-te 1,3 alusel täitmisele 2aastase katseajaga.
  8. Tartu Maakohtu
  9. märtsi
  10. a määrusega pöörati karistus täitmisele, sest N.V rikkus registreerimiskohustust ja narkootikumide tarvitamise keeldu. N.V karistus algas
  11. aprillil 2020 ja lõpeb
  12. detsembril
  14. Vangla ja prokuratuur ei toeta N.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
  15. Tartu Maakohtu
  16. septembri
  17. a määrusega jäeti N.V karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  18. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt puudub N.V-l kindel elukoht. Ta tahab elama minna vanaemale kuuluvasse majja, kus ta on ka varem elanud. Praegu elavad majas N.V vanemad, kes kriminaalhooldajale edastatud teabe kohaselt ei ole N.V elamaasumisega sinna nõus.
  19. See ei ole aga ainus põhjus N.V mittevabastamiseks. Nimelt on N.V poolt uute kuritegude ohtu võimalik prognoosida tema varem toime pandud kuritegude pinnalt. N.V kannab karistust korduva varguse eest, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega ning võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest grupis. Teda on ka varem karistatud varguste eest. Seega ei ole varasemad karistused mõju avaldanud. Puudub alus eeldada, et seekordse karistuse mõju oleks varasemast erinev. Kehtivaid kriminaalkaristusi on N.V-l kaks. Samas näitab ka suur väärteokaristuste hulk ja narkootiliste ainete tarvitamine madalat üldist õiguskuulekust.
  20. Kohtu arvates puudub N.V-l enesekriitika. N.V arvates on kõik teised peale tema teinud midagi valesti: kriminaalhooldaja mõistab valesti tema vanemaid ja karistuse täitmisele pööramise tingis segane laborianalüüs, kuritegu oli halbade juhuste kokkulangemine ja vangla iseloomustuses on kontaktisik midagi väga valesti tõlgendanud. Oma tegevuse ja saabunud negatiivsete tagajärgede vahel N.V põhjuslikke seoseid ei adu.
  21. Kohus kontrollis ka N.V väiteid ametlikult töötamise kohta. E-EMTA kohaselt on N.V-le tehtud väljamakseid kahest äriühingust. Sellele vaatamata ei ole N.V rahalisi nõudeid täitnud.
  22. N.V probleemiks on ka ükskõikne suhtumine kriminaalhooldusesse. Ta rikkus viimasel ajal korduvalt registreerimiskohustust, kuna pidas kriminaalhooldusel käimist mõttetuks. Süüdlase suhtumise tõttu pidas kohus tõenäoliseks, et N.V ei suuda kriminaalhoolduse nõudeid täita. MÄÄRUSKAEBUS
  23. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada N.V tingimisi enne tähtaega vangistusest.
  24. Kohtulahend on kaalutlusõigust teostanud valesti ning teinud meelevaldselt isiklikke järeldusi. Arvesse ei ole võetud positiivseid asjaolusid. Kohtuistungil selgitas N.V kohtule elukohaga seonduvad üksikasjad ära ja andis võimaluse neid kontrollida. Kohtunik eelistas aga valeinfot.
  25. Paljasõnaline on ka väide, et uute kuritegude toimepanemise oht on suur.
  26. Kui kohus ei suuda seekordse karistuse tulemuslikkusesse uskuda, seab see üleüldiselt kahtluse alla vangistuse kohaldamise vajalikkuse.
  27. Kohtunikul puudub pädevus (haridus) põhjuste ning seoste kommenteerimiseks. Küsitavuste korral tuleb määrata psühhiaatriline ekspertiis. Praegusel juhul on kohtunik andnud hinnangu.
  28. Kohus jättis hindamata distsiplinaarkaristuste puudumise, peresuhete olemasolu, N.V meeldiva iseloomu, laialdased tööoskused, püüdlused õiguskuuleka elu suunas. Samas hindas kohus ükskõikseks N.V suhtumise kriminaalhooldusesse väga küsitavate eelduste alusel, kuigi määruskaebuse esitaja lubas kõiki nõudeid täita. 2

(4)
  1. N.V ei ole rahul sellegagi, et maakohus tegi tema määruskaebuse peale vaid vigade parandamise määruse ja jättis määruskaebuse sisuliselt lahendamata. Ta palub oma
  2. oktoobri
  3. a esitatud määruskaebus menetlusse võtta ja teha sisuline lahend; selgitada kohtunikule menetluskorda seoses kaebuste läbivaatamisega ning põhjendamise kohustust ning vabastada määruskaebuse esitaja ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et N.V suudaks edaspidi käituda õiguskuulekalt ning läbida kriminaalhoolduse. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. N.V näeb kaalutlusõiguse rikkumist positiivsete asjaolude arvestamata jätmises. Sisulise poole pealt heidab kaebaja ette meelevaldsete järelduste tegemist ning põhjendamiskohustuse rikkumist. Viimaks kinnitab N.V , et tema suhtumist kriminaalhooldusesse ei saa pidada ükskõikseks, kuivõrd ta lubas kõiki nõudeid täita.
  6. Ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei näe. Maakohus on N.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist analüüsinud küll pigem vabastamist välistavate seisukohtade aspektist, ent ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu ka määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine ja tööoskused) üle neid põhjuseid, miks N.V tuleb jätta vabastamata.
  7. Ehkki kohtuistungil selgitas N.V kohtule elukohaga seonduvad asjad ära, ei saa sellest järeldada, et iseloomustus sisaldaks väärinformatsiooni. Iseloomustusest nähtub sõnaselgelt, et N.V vanemad ei ole nõus poja elamaasumisega sellele aadressile. Ringkonnakohtul puudub põhjus arvata, et N.V vanemad said kontaktisikust vääralt aru. N.V kinnitas, et kontaktisik vestles temaga kaks päeva enne iseloomustuse saatmist kohtusse (lk 21) ning ta palus andmed ümber teha. Sellele vaatamata jäi kontaktisik endale kindlaks ja edastas iseloomustuse kohtule. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kontaktisiku arvates ei saanud vanemad vääriti mõista, mida tähendab elukohaks nõusoleku andmine.
  8. Maakohtu määrus ongi kaalutlusotsus, kus muuhulgas arvestatakse süüdlase isikut. Sellepärast ei ole midagi erilist selles, kui kohus arvestab isiku selgitusi istungil ning hindab seda, kas karistuse eesmärgid on täidetud või võib süüdlaselt oodata uusi kuritegusid. Praegusel juhul siis arvestas kohus süüdlase selgitustega ning osundas isiku vähesele enesekriitikale. Ringkonnakohus möönab, et ka N.V iseloomustus sisaldab infot, mis kohtu sellist arvamust kinnitab. Näiteks mainitakse iseloomustuses ära, et N.V leiab kuritegudele õigustusi ning ei tea, miks ta kuritegusid toime paneb, oskab kohati end teise inimese asemele panna, aga iseendaga seotud probleeme pigem alahindab (tl 7).
  9. Ringkonnakohus ei nõustu sellegi N.V seisukohaga, nagu oleks maakohtu väide uute kuritegude toimepanemise ohu osas paljasõnaline. Kohus on seda väidet põhjendanud oma määruse p-s
  11. Ka on kohus põhjendanud, miks ta ei suuda ka seekordse karistuse tulemuslikkusesse uskuda ning arvab, et N.V paneb vabaduses toime uued õigusrikkumised. 3
(4)Vangistuse täideviimise eesmärk on ühelt poolt küll kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, teisalt aga õiguskorra kaitsmine. Kui kohus leiab, et karistuse eesmärk ei ole seaduses tingimisi enne tähtaega sätestatud tähtajaks saavutatud, ei ole isiku vabastamine võimalik. Praegusel juhul nähtuvad maakohtu määrusest kaalutlused, miks kohus leidis, et vangistuse eesmärk N.V puhul ei ole saavutatud enne vangistustähtaja lõppu ning miks ta leiab, et süüdlane kujutab endast jätkuvalt õiguskorrale ohtu. Samuti nähtuvad määrusest kaalutlused, miks pidas kohus ebatõenäoliseks N.V kriminaalhoolduse läbimise perspektiivi. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.
  1. Kohtukolleegium ei välista, et N.V püribki õiguskuuleka elu suunas. Samas on ta aga ametnikule avaldanud sedagi, et peab Eesti riigi ja selle seadusi absurdseteks (iseloomustus, tl 7). Sellises olukorras jääb isiku jutt vastuoluliseks ning tema lubadused hakata õiguskuulekaks väheveenvaks. Ka ei ole võimalik süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustust rajada vaid tema tööoskustele. N.V on teinud küll erinevaid töid vabaduses, ent pannud samal ajal toime varavastaseid kuritegusid. See omakorda viitab isiku puudulikule toimetulekuoskusele.
  2. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et määruskaebus esitatakse vastavalt KrMS § 387 lgle 1 kohtumääruse teinud kohtule. Kui kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse (KrMS § 389 lg 3). Kui kohtumääruse teinud kohus loeb aga määruskaebuse põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamatult kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele (KrMS § 389 lg 4). Praegusel juhul parandaski maakohus oma
  3. oktooberi
  4. a määrusega vea ja asendas Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määruse sissejuhatavas osas, resolutiivosas ja põhiosa punktis 1 eesnimi „Kert“ eesnimega „N.V“. Muus osas aga luges määruskaebuse põhjendamatuks ja edastas
  7. oktoobril
  8. a sisuliseks lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Seega ei ole maakohus menetluskorra vastu eksinud.
  9. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.