lg 2 p 1 ja Dmitri Rimm’i süüdistuses
Z.F , isikukood: XXX; asukoht: viibib vahistatuna Tallinna vanglas; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx. Tõkend: KrMS § 217 alusel peeti kinni 30.06.2020, kohaldatud tõkend vahistamine kuni 30.10.2020; korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati: Harju Maakohtu 02.10.2015 otsusega nr 1-15-5865 mõisteti Z.F süüdi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Kohtu alla antud 07.10.2020, tõkend vahistamine jäeti muutmata. 2. Süüdistatav Dmitri Rimm, isikukood: 38512060231; asukoht: viibib vahistatuna Tallinna vanglas; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; Tõkend: KrMS § 217 alusel peeti kinni 30.10.2020, kohaldatud tõkendit vahistamine kuni 30.10.2020; kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist viimati: Harju Maakohtu 5.04.2016 otsusega nr 1-15-6959 mõisteti Dmitri Rimm süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega, mis loeti
lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-7590 mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 aastat. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.01.2019 määrusega vabastati Dmitri Rimm tingimisi enne tähtaega temale mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 21.06.2022, vangistusregistri andmetel vabanes Dmitri Rimm määruse jõustumisel, s.o 25.03.2019. Kohtu alla antud 07.10.2020, tõkend vahistamine jäeti muutmata. Z.F’i kaitsja Dmitri Školjar Dmitri Rimm’i kaitsja Valeriy Gimaev Kaitsjad Lühimenetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Z.F
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 2. Süüdi tunnistada Dmitri Rimm
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsusega nr 1-15-6959 mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse osa võrra, s.o 3 aastat, 2 kuud ja 29 päeva võrra, mõistes Dmitri Rimm’ile lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 30.06.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
lg 2 p 1 ning varem röövikatse toime pannud Dmitri Rimm´i süüdistatakse
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimesele inimesele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamises, mis seisneb alljärgnevas: Z.F saabus 10.06.2020.a kella 16:00 paiku Harjumaal Xxx vallas Xxx 6 asuvale ehitusobjektile ning hakkas ebaviisakalt ja üleolevalt ehitusobjekti töödejuhataja J Biga rääkima ning nõudis enda töötasu maksmist. Seda kuuldes tuli Z.F-i ja J.Bi juurde viimase vend J P, kes samuti töötas ehitusobjektil töödejuhatajana, ning selgitas Z.F-ile , et nende emale kuuluval ettevõttel Xxx xxx OÜ-l on ajutised makseraskused, ent lähipäevil peaks tööde tellijalt raha laekuma, misjärel nad maksavad Z.F-ile töötasu ära. Pärast seda lahkus Z.F ehitusobjektilt, kuid tuli kaks tundi tagasi koos varem Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015.a otsusega nr 114-7590 relvastatud grupiviisilise röövimiskatse eest kriminaalkorras karistatud Dmitri Rimm´iga ehitusobjektile tagasi. Z.F oli kaasa võtnud lihvitud puidust kaika ning kohale jõudes ründas ta J Pit nähes koheselt viimast, lüües kannatanut puidust kaikaga vastu vasakut jalga. Samal ajal ründas Dmitri Rimm kannatanu J.Pit lüües teda ühel korral vasaku käe rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus J.P seljaga vastu piirdeaeda. Seejärel lõi D.Rimm ühel korral kükakil olevat kannatanut vasaku käe rusikaga näkku. Seejärel sekkus peksmise lõpetamiseks kannatanu J.Pi vend J B, kes üritas takistada nii Z.F-i kui ka Dmitri Rimmi kannatanu J.Pit ründamast, kuid vaatamata sellele jätkas Z.F kannatanu J.Pi ründamist: ta vehkis paremas käes oleva puidust kaikaga ning lõi J.Pit ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tulemusena taganes J.Pi Dmitri Rimmi suunas, kes lõi ka ise J.Pit vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel paiskus J.Pi vastu piirdeaeda. D.Rimm üritas veel kord kannatanut lüüa, ent J.B sekkus ja tõukas D.Rimmi kannatanust eemale. Samal ajal ründas kannatanut J.Pit uuesti Z.F , kes lõi korduvalt J.Pit puidust kaikaga pea piirkonda. Seda nähes üritas J.B sekkuda ja tõkestada Z.F-i rünnet, ent Dmitri Rimm, kasutades olukorda, et J.B oli seljaga J.Pi poole, ründas uuesti J.Pit ja hakkas viimast kordamööda nii rusikate kui ka jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse peksma, sh vähemalt ühel korral jalaga lüües ja vähemalt seitsmel korral rusikaga lüües. Samal ajal üritas J.B Z.F-i kinni hoida, mille käigus nad mõlemad rüselesid, ent seda nähes üritas tema vend J.Pi Z.F-i takistada, kuid Z.F kasutas tema suhtes maadlusvõtet, mille tulemusena kukkus J.Pi seljaga vastu maad, misjärel koheselt Z.F lõi maas lamavat J.Pit ühel korral puidust kaikaga vastu keha. Peksmise käigus hüüdis Z.F korduvalt J Pile, viidates enda kriminaalsele minevikule, sh asjaolule, et teda on tapmise ja narkokuriteo toimepanemise eest korduvalt karistatud pikaajaliste reaalsete vangistustega, ja sellest tulenevale enda nö kriminaalsele autoriteedile, et mina olen Ljohha Moroz, lööge läbi kes ma olen /…/ ärge vaadake et mul on praegu ehitusriided seljas, linnas tunnevad mind kõik /…/ minuga niimoodi ei tehta /…/ minuga ei tohi niimoodi käituda ja rääkida. Seejärel sõitsid Z.F ja D.Rimm ehitusobjektilt sõiduautoga minema, võttes seejuures kaasa puidust kaika, mille Z.F oli kaasa toonud ja millega ta sündmuskohal kannatanut peksis. Seejärel pöördus J.Pi erakorralise meditsiiniosakonda, kus tal diagnoositi samal päeval peksmise tulemusena saadud tervisekahjustused: vasaku rangluu ja vasaku õla liigeste vigastus luksatsiooniga, akromioklavikulaarse liigese vigastus, nahaalused hematoomid otsmikul parema kulmu kohal, 4 nahaalune hematoom umbes 5 cm diameetris pealaes, kriimustused vasaku silma all ja nahaalune verevalum vasakul reiel, milliste tervisekahjustuste paranemine kestab vähemalt neli nädalat. Teisele inimesele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisega pani Z.F toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Dmitri Rimm, kes on varem süüdi mõistetud röövikatses, pani toime
II Menetlus kohtus 06.10.2020 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt üldmenetluses Z.F ’i süüdistuses
lg 2 p 1 ja Dmitri Rimm’i süüdistuses
07.10.2020 andis kohus eelnimetatud süüdistatavad kohtu alla. Süüdistatavate Z.F ja Dmitri Rimm suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. 28.10.2020 toimunud eelistungil esitasid Z.F ja Dmitri Rimm taotlused lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsjad ja prokurör toetasid taotlust, otsustati muuta menetlusliiki ning otsustati, et asja arutatakse edasi lühimenetluse korras ning mindi koheselt üle ka põhiistungile. Prokurör avaldas 28.10.20 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Süüdistatav ad tunnistasid oma süüd täielikult. Kaitsjad toetasid kaitsealuseid, leides, et süüdistus on põhjendatud, kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad. Z.F ’i kaitsja tegi märkuse karistusregistri väljavõtte kohta, et see sisaldab ka arhiveeritud andmeid ning selles osas ei vasta see tõend ei seadusele ega Riigikohtu juhenditele paludes seda tõendina mitte arvestada. Lisaks märkis kaitsja et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ei ole kuidagi tõendatud ega põhjendatud, mistõttu selliselt tsiviilhagi rahuldada ei ole võimalik viidates ka hagi summa ebamõistlikkusele ja vastuoluliseks olevale kehtiva kohtupraktikaga. Dmitri Rimm’i kaitsja tegi märkuse ekspertiisiakti kohta, millest tulenevalt kannatanule tekitatud tervisekahjustus kestab üle 4 nädala ning märgib, et Dmitri Rimm oli kahtlustatavana ülekuulatud 2020 aasta juunikuus kus talle esitati kahtlustus 121 lg 2 p 1 järgi selle kohta, et tervisekahjustus kestab üle nelja nädala. Samas ekspertiisiakt on koostatud alles 20.07.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Dmitri Rimm, kes on varem süüdi mõistetud röövikatses, pani toime
Prokuröri hinnangul puuduvad vaidlused asjaolus, et Z.F ja Dmitri Rimm ründasid 10.06.2020.a-l Xxxs Xxx 6 ehitusplatsil kannatanu J P’it põhjustades kannatanule tervisekahjustusi, mille paranemine võtab kogumis aega rohkem kui neli nädalat. Tervisekahjustusi ning süüdistavate tegevust sündmuskohal tõendavad nii kannatanu ütlused, mida prokuratuur peab usaldusväärseks, kannatanu läbivaatuse protokoll, kohtuarstlik ekspertiisiakt, tunnistajate J B, S D ja M M ütlused ja sündmuskohal olnud turvakaamerate videosalvestised. Prokuröri hinnangul kinnitavad istungil uuritud tõendid üheselt, et nii Z.F kui Dmitri Rimm panid neile süüks arvatud kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (
Prokuröri hinnangul on nii Z.F ’i kui Dmitri Rimm’i süü suurus keskmisest väiksem, arvestada tuleb mõlema süüdistatava puhul ka kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku karistust. Z.F ’i osas esineb prokuratuuri hinnangul täiendavalt
lg 1 p 5 sätestatud karistust (süüd) kergendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine majandusliku sõltuvuse mõjul. Prokuratuuri hinnangul esineb süüdistatavate Z.F ’i ja Dmitri Rimm’i osas
p 10 sätestatud karistust (süüd) raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad – nii Z.F kui Dmitri Rimm – on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka pikaajalisi vangistusi. Z.F pani süüks arvatud kuriteo toime ca aasta pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ning Dmitri Rimm pani süüks arvatud kuriteo toime tingimisi enne tähtaega katseajale allutatuna vabanenuna. Olukorras, kus varasemad karistused, sh pikaajalised reaalsed vangistused, ei ole süüdistatavatele oodatud mõju avaldanud ning nad mõlemad on jätkanud vabaduses uute kuritegude toimepanemist, ei ole prokuröri hinnangul põhjust kõneleda alustest, mis võimaldaks korrigeerida süüdistatavate süü suurust eripreventsioonist lähtudes soodsamas suunas. Prokuröri hinnangul on mõlema süüdistatava süü suurus sanktsiooni keskmisest (vangistus 2 aastat 6 kuud) väiksem, s.o nende süü on karistusraami esimeses kolmandikus. Prokuröri hinnangul tuleks kohtul Z.F-ile mõista
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta 6 kuud ning Dmitri Rimm´ile mõista
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Z.F-ile ja Dmitri Rimm’ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Z.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta ning Dmitri Rimm’ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta. Kuivõrd Dmitri Rimm pani temale süüks arvatava kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.01.2019.a määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2016.a otsusega nr 1-15-6959 mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt (kandis karistust 27.03.2014.a kuni 16.04.2014.a (s.o 21 päeva), seejärel alates 14.07.2015.a kuni 25.03.2019.a (s.o 3 aastat 8 kuud 12 päeva)), siis tuleb vastavalt
lg 8 viia kandmata jäänud karistuse osa (s.o 3 aastat 2 kuud 27 päeva) täide ning mõista liitkaristus vastavalt
lg -le 2 mõistes Dmitri Rimm´ile lõplikuks ärakandmisele 7 kuuluvaks liitkaristuseks vangistus pikkusega 4 aastat 2 kuud 27 päeva.
lg 1 alusel arvata mõlema süüdistatava puhul karistuse kandmise alguseks 30.06.2020.a, mil nad peeti kahtlustatavatena kinni ja nende suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Menetluskulud kuuluvad prokuröri hinnangul väljamõistmisele, arvestades Dmitri Rimm´i ees ootava võimaliku vangistuse pikkust, siis on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud anda talle menetluskulude tasumiseks kuni maksimaalne 12 kuu pikkune tähtaeg. Süüdistatava Z.F ’i osas ei pea prokurör menetluskulude täitmise ajatamist põhjendatuks. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osas märkis prokurör, et isikuvastaste kuritegude kriminaalasjades väljamõistetavad hüvitised on jäänud seni kohtupraktikas mõneti väiksemaks kannatanu poolt nõutust, tuues välja keskmised tsiviilhagide suurused ning märkides, et analoogsete vigastuste (hematoomid, väiksemad luumurrud ja välised vigastused) korral on väljemõistetud hüvitis olnud praktikas kuni ca 1500-2000 eurot. Dmitri Rimm’i kaitsja palus kohtul Dmitri Rimm’i suhtes kogu karistust täitmisele mitte pöörata vaid kohaldada
Kaitsja selgitas, et kriminaalhooldaja on esitanud kohtule vastuse, mille kohaselt saab elektroonilist valvet kohaldada, lisaks saavad toetada Dmitri Rimm’i tema sugulased. Kaitsja hinnangul tuleb Dmitri Rimm’ile anda võimalus edaspidi jätkata õiguskuulekalt. Kaitsja selgitab, et elektroonilise valve rikkumisi Dmitri Rimm’i puhul ei ole esinenud, seega tegemist on efektiivse vahendiga karistuse eesmärgi saavutamiseks võimaldades samas jätta reaalne vangistus kohaldamata. Samuti viitas kaitsja võimalusele
Kaitsja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata juhul, kui hagi ei jäeta läbi vaatamata, kuna tsiviilhagi on tõendamata, et vasta väljakujunenud kohtupraktikale ning on esitatud üksnes rikastumise eesmärgil, kusjuures asja materjalidest nähtub, et kahju tekitamises on oma osalus ka kannatanul oluline. Hagiavalduses ei ole erealdi välja toodud, millise suurusega on moraalne nõue ja tema poolt nimetatud füüsiline nõue (ilmselt materiaalne). Materiaalse kahju kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Z.F ’i kaitsja hinnangul ei ole vaidlust süüdistuse põhjendatuse ja tõendatuse osas. Küll ei nõustu kaitsja prokuröri poolt küsitud karistuse osas. Kaitsja viitab selle sündmuse üldisele käigule ning olukorrale, et taolised situatsioonid ei jõuagi praktikas tihtilugu kohtusse kuna need lõpetatakse erinevatel põhjustel kas lepitusmenetluse või oportuniteedi kohaldamisega. Kaitsja viitab Harju Maakohtu praktikale, et selliste kuritegude puhul kohaldatakse vangistust tingimisi, tuues näitena kriminaalasja 1-20-7094, kus kvalifikatsioon oli sarnane, isegi raskem, § 121 lg 2 p 1, 2, 3 karistus oli määratud tingimisi ja väljamõistetud kahju summa oli 1500€. Krimi naalasjas 1-20-6379, kus kannatanu oli üldse alaealine laps ja lisaks kehalisele väärkohtlemisele oli veel üks paragrahv, ähvardamine, oli karistus tingimisi. Ja kolmas näide, kriminaalasjas 1-20-5572 sarnane kvalifikatsioon ja isik oli varasemalt karistatud ja kuritegu oli toime pandud katseajal, karistuseks sai 5 kuud vangistust. Ehk sellest lähtuvalt leiab kaitsja, et prokuröri poolt pakutud karistus ei vasta kehtivale kohtupraktikale viidates prokuratuuri suhtumisest süüdistavatesse ja sellesse asja üldiselt. Küll aga nõustus kaitsja prokuröriga selles osas, et antud asjas on kinnitamist leidnud karistust kergendavad asjaolud. Z.F tunnistas algusest peale, et ta pani toime kuriteo ja omalt poolt osutas kaasabi uurimisel ja selle kohta on Riigikohus selgitanud, et kohtud peavad näitama kohtuotsuses kuidas nad arvestasid karistuse kergendavad asjaolusid. Ei saa märkimata jätta, et kannatanu poolne käitumine oli provotseeriv mitte Jidilises mõttes vaid moraalses mõttes, inimlikult vaadates. Kannatanu, kes tellib tööd, kes saab raha selleks, et tehtud tööde eest maksta, jätab raha endale, lubab maksta kuid ei tee seda ja siis kui süüdistatav Z.F sai teada, et raha on tema käes olemas, aga kannatanu valetab talle otse näkku vaadates ja sellise käitumise tagajärjel tekkisid Z.F’il omakorda pinged oma firmas. Tema alluvuses olevate töötajatega, ja kellele ta ei saa raha maksta kuna kannatanu ei maksa. Siis need pinged kasvasid ja kasvasid päevast päeva ja lõpp kokkuvõttes lõppes sellega, et kannatu suhtes oli toime pandud kuritegu. 8 Ilmselgelt kui kannatanu ei oleks nii käitunud, ei oleks sellist provotseerivat õhkkonda tekkinud ja süüdistatav kelle käest nõuti raha, tema töötajad nõudsid raha, teiselt poolt tema teab, et kannatanu petab teda siis jah, tal ühel hetkel viskas üle. Kuigi vaadates salvestist, kaks korda või kolm korda, oleks seal 10 kaamerat, vahet pole, salvestisel on näha, et löögid mis olid Z.F’i poolt tehtud, olid tehtud jalgade piirkonda, seda on kohe näha. Seejuures kannatanu poolne vigastus õla piirkonda, see vigastus tekkis siis kui kannatanu hakkas kägistama maal lamavat Z.F’it. Ja siis kui Z.F püüdis kannatanu haardest lahti saada ja kannatanu maandus maale, siis sel hetkel, selle rüseluse hetkel sai kannatanu vigastuse. Ka selles osas kannatanu teatud panus on olemas, tuvastatud ja kaitsja leiab, et kõik need asjaolud mõjutavad süüdistatavate süü suurust. Lähtudes sellest, milline oli süü suurus, milline oli kannatanu panus juhtunusse, karistust kergendavad asjaolud ja kehtivat kohtupraktikat, leiab kaitsja, et tal on alust taotleda, et karistus Z.F’i puhul võiks olla näiteks kuus kuud vangistust, kohaldades lühimenetluse sätteid peab mõistetav karistus olema vähendatud 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks võiks olla 4 kuud vangistust. Tsiviilhagi osas nõustun kolleegiga, hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja kannatanu ise möönis, et see hagi on ülepaisutatud. Lisaks ei vasta hagi kohtupraktikale. Kahjuks oli see ka üks põhjustest miks me ei saanud kokkulepet sõlmida, sest prokuröril ei ole võimalust selle hagiga midagi peale hakata. Sellise summaga ei saa muidugi nõustuda. Kaitsja palub jätta hagi kas osaliselt või täielikult rahuldamata või alternatiivina jätta hagi läbi vaatamata. Siis saab kannatanu soovi korral jätkata tsiviilmenetluses. Menetluskulude osas palub kaitsja ajatada tasumist aasta peale, leides, et see on mõistlik arvestades seda, et Z.F viibib juba mitu kuud vahi all, ei saa raha teenida ja tema abikaasa peab üksinda kahte last ülal pidama. Kohtuistungil jäi Z.F oma kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste juurde, täielikult kahetses ja tunnistas oma süüd selgitades, et sai aru, et tegi suure vea, tekitades füüsilist kahju kannatanule. Süüdistatav selgitas, et ta on küll karistatud kuid peale vabanemist sai hea elukutse, läks kohe tööle, õppis ausa tööga teenima, avas oma ehituse ettevõtte ja tegi korralikku kvaliteetset tööd lõpetades kuritegude toimepanemise. Süüdistatav selgitas, et tal on pere, laps ning et minevikuga pole antud konfliktil mingit seost. Süüdistatav selgitas, et see firma kellele ta töid teostas petabki klientide ja koostööpartnereid. Süüdistatav selgitas tekkinud situatsiooni emotsionaalseid tagamaid, mis tundeid tekitas kui tehtud töö eest raha ei saa ja tahetase ära kasutada. Süüdistatava sõnade kohaselt ei taha ta end õigustada vaid karist use osas palub mitte nii rangelt karistada kuna kogu ta pere ja äri laguneb või karistada tingimisi. Kohtuistungil soovis Dmitri Rimm jääda oma kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste juurde, lisas, et täielikult kahetseb ja tunnistas oma süüd selgitades, et tegemist oli spontaanse olukorraga mis kasvas üle selliseks konfliktiks. D. Rimm selgitas, et eesmärki kedagi peksma minna ei olnud, ta läks sussides ja lühikestes pükstes ning tunnistab, et ta ei talunud kannatanu solvamist. Süüdistatav selgitas, et ta peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist läks tööle, elab normaalset elu, kasvatab lapsi ja ei tegele kuritegevusega ning palus kohtul objektiivselt asja hinnata. III KOHTU PÕHJENDUSED KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ Objektiivne koosseis 9 Kohus nõustub prokuröri poolt välja toodud ning kaitsjate poolt nõustutud asjaoluga, et puuduvad vaidlused asjaolus, et Z.F ja Dmitri Rimm ründasid 10.06.2020.a-l Xxx s Xxx 6 ehitusplatsil kannatanu J P’it põhjustades kannatanule tervisekahjustusi, mille paranemine võtab kogumis aega rohkem kui neli nädalat. Tervisekahjustusi ning süüdistavate tegevust sündmuskohal tõendavad nii kannatanu ütlused, kannatanu läbivaatuse protokoll, kohtuarstlik ekspertiisiakt, tunnistajate J B, S D ja M M ütlused ja sündmuskohal olnud turvakaamerate videosalvestised. Kannatanu J P on andnud 11.06.2020.a ja 17.06.2020.a üksikasjalikke ütlusi 10.06.2020.a toimunud ründe asjaolude kohta, sh kirjeldanud nii Z.F ’i käitumist kui ka Dmitri Rimm’i käitumist ehitusplatsil, ent ka seda, milliseid tervisekahjustusi ründega talle põhjustati. Kannatanu J P on andnud 11.06.2020.a ja 17.06.2020.a ütlusi, et temale, tema emale L P’ile kuulub ettevõte Xxx xxx OÜ, kus tema ja tema vend J B töötavad töödejuhatajatena. Firmal on ehitusobjekt Xxxs Xxx 6, kus suulise kokkuleppe alusel töötas ka Z.F , kes lõpetas oma tööd 06.06.2020.a. Ent kuivõrd firmal olid tekkinud finantsprobleemid, siis ei saanud nad Z.F-ile koheselt töötasu summas2000,00 eurot välja maksta, vaid pärast seda kui tellijalt laekub raha, s.o 09.06.2020 või 10.06.2020.a. Kannatanu ütlustest nähtuvalt olid nad 10.06.2020.a kella 16:00-16:30 paiku vennaga ehitusobjektil, kuhu saabus ka Z.F , kes hakkas kannatanu vennaga kõrgendatud häälel n.ö arveid õiendama, s.t raha nõudma. Kannatanu sõnul lõppes äge sõnavahetus pärast seda kui ta oli Z.F-ile kinnitanud, et talle makstakse töötasu koheselt kui tellijalt on raha laekunud. Z.F lahkus ehitusobjektilt, kuid tund-poolteist hiljem saabus ehitusobjektile sõiduauto Xxx, millest väljus Z.F koos ühe kannatanu jaoks tuvastamata noormehega (kelles ta 17.06.2020.a tundis ära Dmitri Rimm´i). Z.F ’i käes oli puukaigas ning koheselt tulid Z.F ja Dmitri Rimm talle kallale: Z.F üritas kannatanut puukaikaga lüüa ning Dmitri Rimm lõi teda rusikaga pea piirkonda. Kannatanule tuli appi tema vend J B. Ühel hetkel nägi kannatanu, et Z.F hakkas tema venda kägistama, vend lebas maas ja Z.F istus tema peal. Kannatanu üritas oma venda aidata ja üritas teda venna pealt eemale tirida. Z.F paiskas kannatanu üle oma pea maapinnale ning kukkudes vigastas kannatanu oma vasakut rangluud. Selleks ajaks olid joostes saabunud ehitustöölised, kes lahutasid neid kõiki. Kannatanu kinnitas enda sõnul Z.F-ile veel kord, et nad maksavad koheselt rahade laekumisel talle töötasu, kuid Z.F ja Dmitri Rimm ähvardasid kannatanul ja tema vennal hambad sisse lüüa ning istusid neid jätkuvalt solvates autosse ja sõitsid minema. Kannatanu sõnul oli tema vennal vasakul käel kakluse tagajärjel kaika löögi jälg. Ta ise pöördus koheselt arsti juurde. Kohtu hinnangul saab kannatanu ütlused lugeda usaldusväärseks. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab 11.06.2020.a ülekuulamise järel teostatud kannatanu läbivaatuse protokoll, millega on fikseeritud kannatanule põhjustatud nähtavad tervisekahjustused. Läbivaatuse protokollis on fikseeritud visuaalsed vigastused J P’i näol, reiel ja käel. J P’i raviarsti tõendist ja Ida-Tallinna Keskhaigla 26.06.2020.a koostatud J P’i epikriisist nr xxx nähtub, et kannatanul on haiglas 10.06.2020.a-l fikseeritud vigastused vasaku jala piirkonnas, õlavöötme piirkonnas, hematoomid näo ja pea piirkonnas. Patsient on lubatud kodusele ravile, ent vigastustest paranemine võtab aega kaks kuni kolm kuud. Kannatanu ütlusi vigastuste kohta kinnitab ka kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx, mis kinnitab, et kannatanul tõepoolest esinesid peksmise tagajärjel erinevad tervisekahjustused - vasaku rangluu ja vasaku õla liigeste vigastus luksatsiooniga, akromioklavikulaarse liigese vigastus, nahaalused hematoomid otsmikul parema kulmu kohal, nahaalune hematoom umbes 5 cm diameetris pealaes, kriimustused vasaku silma all ja nahaalune verevalum vasakul reiel – mille paranemine kestab vähemalt neli nädalat. Kohtu hinnangul saab nii läbivaatuse protokolli kui ka kohtuarstliku ekspertiisiakti pidada 10 usaldusväärseks tõendiks, mis tõendavad objektiivse asjaolu tervisekahjutuse olemasolu ning kestust. xxx turvakaamerate salvestistest ning nende kohta 17.06.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas ehitusobjekti juurde sõidab halli värvi Xxx reg nr xxx, millest väljuvad kaks meest. Juhikohalt väljub meesterahvas, kellel on seljas musta värvi lühikeste varrukatega särk, jalas musta värvi püksid ja tumedat värvi jalanõud, tema paremas käes on heledat värvi nuiataoline ese. Teine meesterahvas väljub kõrvalistuja kohalt ning tal on seljas lühikeste varrukatega särk, jalas heledad lühikesed püksid ning tumedat värvi rannasandaalid, mees kannab päikeseprille. Videosalvestiselt on näha kuidas mõlemad mehed liiguvad ehitusobjekti sissepääsu väravate juurde. Ehitusobjektil viibib kaks meest, kellel ühel seljas punane jakk, helesinine särk, jalas musta värvi pikad püksid ja tumedat värvi heleda tallaga jalanõud. Teisel ehitusobj ektil viibival mehel on seljas musta värvi lühikeste varrukatega särk, jalas tumesinised pikad püksid ja tumedat värvi heleda tallaga jalanõud. Xxxiga saabunud mehed ründavad sündmuskohal korduvalt ehitusobjektil viibinud kahte meest, kasutades nende suhtes füüsilist vägivalda. Sündmuste käiku näevad pealt mitu kohapeal kõrval viibinud meesterahvast. Vaatlusprotokolli juures on ka kuvatõmmised vaadeldud videosalvestustest. Videosalvestisi on kohus vaadelnud ning kohus loeb tuvastatuks olukorra, et Z.F-ina ja Dmitri Rimm’ina tuvastatud isikud käisid 10.06.2020.a õhtusel ajal Xxxs Xxx 6 ehitusplatsil ning nende ja kannatanute J B’i ning J P’i vahel leidis aset füüsiline konflikt kannatanu J P’i poolt ütlustes kirjeldatud viisil, s.o Z.F tuli ehitusplatsile ning ta oli kaasa võtnud kurikale sarnaneva kaika, misjärel peksid tema ja Dmitri Rimm kannatanut ning vahepeal oli kurikas ka Dmitri Rimm’i käes. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga ning kohus nõustub prokuröriga, et turvakaamerate videosalvestuste näol on tegemist kõige objektiivsema tõendiga kuivõrd sellest nähtub kaader-haaval mõlema süüdistatava tegevus konflikti toimumise hetkel. Sündmuse juures viibisid tunnistajad J B, S D ja M M. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed ka tunnistajate poolt antud ütlused. Tunnistajate ütlusi kinnitavad eelkirjeldatud videosalvestused, ütlused on loogilised, vastuoludeta kattudes kannatanu ja süüdistavate endi eeluurimisel antud ütlustega. 18.06.2020.a on tunnistaja J B andnud venna J P’i poolt kannatanuna antud ütlustega riimuvaid ütlusi, mille käigus ta selgitas, et ta üritas Z.F ’it ja Dmitri Rimm’i takistada tema venda ründamast, ent ta ei tundnud füüsilist valu ning tervisekahjustusi tal ei ole. Tunnistaja S.D kirjeldas ütlustes, kuidas ta oli 10.06.2020.a õhtul kella kuue ajal Xxx tee 6 ehitusobjektil ning ta nägi, kuidas kaks meest tulid objektile, ühel käes kaigas, misjärel nad läksid mõlemad töödejuhataja J P’i juurde ja kaikaga mees (s.o Z.F) hakkas J P’it kaikaga ründama. Tunnistaja hinnangul hakkas olukord tõsisemaks muutuma ning ta liikus seetõttu J P’i poole. Ta nägi, kuidas J P’it löödi mitmel korral kaikaga keha ülemisse piirkonda, mille tulemusena kukkus J P maha. Ta üritas sekkuda ning samal ajal tuli sinna ka J P’i vend J B, kes samuti üritas Z.F ’it ja J P’it lahutada, ent Z.F-iga kaasas olnud mees (s.o Dmitri Rimm) pöördus sel hetkel J B’i poole ja ründas teda. Seejärel kaklus lõppes, ent osalejate vahel jätkus sõnavahetus, mille käigus Z.F ütles tunnistaja sõnul J P’ile ja tema vennale, et Lööge läbi kes ma olen. Ära vaata, et praegu mul on ehitusriided seljas. Linnas mind kõik teavad. Ma olen Z.F, Leha Moroz. Samuti on tunnistajana üle kuulatud M.M, kes andis kannatanu J.P’i ja tunnistajate J.B’i ning S.D’ga riimuvaid ütlusi, milles ta kirjeldab kuidas kaks meesterahvast (s.o Z.F ja Dmitri Rimm) tulid tolle päeva õhtul Xxx tee 6 ehitusobjektile, käitusid agressiivselt ning ründasid seejärel J.P’it ning tunnistaja kirjeldas sedagi, kuidas konflikti lõpus Z.F 11 ähvardas J Pit, et temaga ei tohi niimoodi käituda ja rääkida, tema on Z.F, temaga niimoodi ei tohi. Pärast ülekuulamist teostatud äratundmiseks esitamise käigus tundis tunnistaja ründajates ära Z.F’i ja Dmitri Rimm’i. Lisaks on kriminaaltoimiku materjalide hulgas materjalid teostatud läbiotsimise kohta kahtlustatava Z.F ’i kasutuses olnud sõidukis xxx (reg.nr xxx), mille käigus andis ta sõiduki pagasiruumist vabatahtlikult välja 10.06.2020.a toimunud sündmuse ajal kasutatud puidust kurikale sarnaneva kaika. Z.F andis 30.06.2020 kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt teostas ta plaatimistöid oma ettevõtte alt kuid füüsiliste isikutena kokkuleppe alusel isikuga J B’iga. Ütluste kohaselt ei täitnud J B kokkulepet ega tasunud teostatud töö eest kokkulepitud tasu õigeks ajaks mistõttu ei saanud Z.F tasuda töid teostanud isikutele nende osa õigeaegselt ning ütlustest nähtuvalt Z.F pidi tasu töö eest pingsalt J B’ilt nõudma ning lõpuks jäi saamata 200 eurot. Ütluste kohaselt soovis Z.F’i tööd saada objektil asunud kõrvalmaja omanik O, kes soovis plaatimistöid teostada oma eramajas ning mille Z.F vastu võttis kuid siis selgus, et seda saab mingil põhjusel teha vaid läbi J B’i, tema oli justkui vahendaja. Vastavalt O ja J vahelise kokkuleppele pidi O pärast tööde lõppu maksma Z.F-ile ja töölistele 600 eurot ja selle töö eest pidi J omakorda Z.F-ile ja kahele töölisele maksma 2000 eurot. Ütluste kohaselt oli Z.F’il Jga kokkuleppe, et kui ühes majas nr 7/1 pool tööd on tehtud, maksaks ta kohe nende pool summast, s.o. 1000 eurot ära ning lisaks veel 200 eurot, mis jäi maksmata esimesel objektil lõpuni tehtud töö eest. Ütluste kohaselt J kokkuleppest kinni ei pidanud ega tasunud Z.F-ile ja tema kahele töölisele kokku 1200 eurot hakates rääkima, et raha tuleb, aga hiljem. Ütluste kohaselt J lubas maksta homme, homme ta lubas maksta ülehomme. Aga töid tegid Z.F ja töölised edasi ning mingil hetkel ütles J, et ta maksab täissumma siis, kui kõik tööd täielikult on tehtud ja lõpetatud. Peale tööde lõpetamist andis Z.F töö maja omanikule üle, kes oli rahul ning tasus koheselt kokkulepitud 600 eurot. J lubanud maksta sama päeva õhtuks ära oma 2200 eurot kuid seda lubadust ta ei pidanud ning järgmisel päeval oma ütluste kohaselt hakkas Z.F korduvalt helistama eesmärgiga, et J raha ära tasuks kuid vastuseks olid vaid lubadused ning Z.F mõistis, et J püüab vältida suhtlemist, ignoreerides Z.F’it ja tema kõnesid ning see ei meeldinud Z.F-ile . Peale nädala ajast sellekohast käitumist ei vastanud enam J kõnedele ega SMS-idele ühelgi moel. Seejärel otsustas Z.F sõita objektile ja J üles otsida, et küsida, milles on asi. Ütluste kohaselt samal päeval, mis on näidatud kahtlustuses, 2-3 tundi enne konflikti, saabus Z.F üksinda ehitusobjektile, kus Z.F ootas J ca 30 minutit ning mille järel J tuli koos J nimelise mehega, keda Z.F oli ühe korra eelnevalt näinud, objektile. Ütluste kohaselt püüdis Z.F Jga rääkida viisakalt ja rahulikult, küsides, miks viimane ei vasta kõnedele, ei maksa raha ära, ignoreerib. Ütlustest nähtuvalt ei vastanud J Z.F-ile kuid temaga hakkas rääkima J väga väljakutsuval toonil. J ütles Z.F-ile, et miks ta üldse ronis sinna, et raha makstakse siis kui neil raha saab olema, kas kuu või aasta hiljem. Ütluste kohaselt tundis Z.F end ähvardatuna. Lisaks hakkas Z.F’i ütluste kohaselt J liikuma tema suunas, tegi tõmblevaid liigutusi tema suhtes, rääkides „miks sa siia tulid üldse?", et „venna probleemid lahendan mina", „venna probleemid on minu probleemid". See jutuajamine toimus ehitusobjektile sissesõidul. Z.F’i ütluste kohaselt tundis ta sel hetkel ohtu enda suhtes, kuna ta oli üksi, J ja J olid kahekesi ning J käitus temaga väga ähvarduslikult ja väljakutsuvalt. J ütles Jle, et ta rahuneks maha. Tekkinud sõnavahetuse tulemina lahkus Z.F objektilt ja ütluste kohaselt Z.F tahtis selle asja sel päeval viia lõpuni ning saada oma raha kätte. Ütlustest nähtuvalt tundes ohtu endale, helistas Z.F oma tuttavale Dmitri Rimm’ile ja palus teda tulla kaasa tuues põhjuseks, et tal on arusaamatu dialoog nendega, et kaks venda on agressiivselt 12 häälestatud Z.F’i suhtes ning ei taha maksta raha, lisasin, et objekt asub sellises kohas, kus Z.F’it võidakse füüsiliselt vigastada. Ütluste kohaselt ütles Z.F Rimm’ile, et ta tahab lihtsalt rääkida, kuna jäid vastamata küsimused ja Rimm oli nõus koos Z.F-iga sõitma. Ütluste kohaselt võttis Z.F Rimm’i peale tema kodu juurest ja kahekesi sõitsid Xxxsse ehitusobjektile kus viibis kohale jõudes kokku umbes 5 inimest. J oli lähemal, J oli veidi kaugel objektil. Kes oli ülejäänud 3 meest, Z.F täpselt ei tea, aga arvas, et tavalised töötajad. Väljudes sõidukits võttis Z.F kaasa kaika. Ütluste kohaselt seda kaigast kasutas Z.F ravi eesmärgiga, kuna tal valutas selg ja sellega ma teeb seljale võimlemisharjutusi. Ütluste kohaselt läks ta J juurde ja ütles davai, räägime teistel toonidel, normaalselt. Ütluste kohaselt Z.F koheselt Jt ei löönud, ründas teda umbes 20 -60 sekundi jooksul toimunud dialoogi kus kokkuleppele ei jõutud. Ütluste kohaselt hakkas J liikuma Z.F ’i suunas väga agressiivse hoiakuga ning Z.F oma ütluste kohaselt hakkas kartma, et J tuleb talle kallale ning lõi Jt puidust kaikaga vastu tema jalga sooviga ainult rahustada olukorda. Ütluste kohaselt tuli seejärel J, kes püüdis Z.F’it rünnata ja toimus vastastikune rüselus või maadlus. Ütluste kohaselt Z.F J ei löönud. Konflikti käigus hoidis J Z.F’it jalgadest kinni ja J lõi teda. Kaklus lõppes sellega kui J hüppas Z.F’i peale selja tagant ja kägistas käega, mille peale Z.F kummardus ettepoole ja heitis J üle enda ning kukkumisel võis J enda õlga või rangluud vigastada. Ütluste kohaselt peale kaklust Z.F ja J läksid kahekesi soojakusse rääkima, kus J lubas samal õhtul Z.F-ile raha tuua ja umbes 3 tundi hiljem J helistas, määras kohtumise koha ja andis Z.F-ile võlgnetava raha täies summas, s.o. 2200 eurot, peale mida Z.F lubas, et Jga koostööd enam iial ei tee, peale mida nad surusid kätt ja Z.F lahkus. Ütlustele lisas Z.F , et ühtegi vigastust ta kakluse käigus ei saanud va valu rinnus, parem kulm oli lõhki ja paremal küünarnukil oli marrastused. Arstide poole ta ei pöördunud, need vigastused ei olnud kuidagi fikseeritud, pilte ka ei teinud. Politseisse avaldusega Z.F ei pöördunud, kuna ei arvanud, et keegi saaks aidata. D.Rimm’i osas nähtub ütlustest, et Z.F ei palunud kasutada kellegi suhtes vägivalda, ta isegi ei planeerinud seda ütluste kohaselt, kaika autost võttis ta kaasa enesekaitseks. Ainus asi, mida Z.F Rimm’ilt palus oli see, et kui läheb kakluseks või kähmluseks, et ta ei laseks Z.F’it tappa. Kohtu hinnangul saab Andrei Z.F ’i ütlused lugeda usaldusväärseks osas, mis puudutab kokkulepete mittetäitmist kannatanu venna poolt ning usutav on süüdistatava emotsioonid tekkinud ebameeldivast olukorrast. Küll aga ei pea kohus adekvaatseks konfliktse olukorrale lahenduse leidmist ning selles osas loeb kohus ütlused ennast õigustavaks. Kutsuda kaasa varasemalt karistatud sõber vestlema, on kohtule ebausutav nii nagu puidust kaika kaasavõtmine võimlemise või enesekaitse eesmärgil. Dmitri Rimm kasutas 01.07.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel oma õigust keelduda ütluste andmiselt märkides, et tema ei ole seda kuritegu toim pannud. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav ega ka tema kaitsja süüdistatava küsitlemist. Kohtuistungil tunnistas Dmitri Rimm oma süüd selgitades, et ta ei teadnud, et tegemist on kuriteoga. Süüdistatav avaldas kahetsust ja selgitas, et tegemist oli spontaanse olukorraga, mis kasvas üle selliseks konfliktiks. D. Rimm selgitas, et eesmärki kedagi peksma minna ei olnud, ta läks sussides ja lühikestes pükstes ning tunnistab, et ta ei talunud kannatanu solvamist. Süüdistatav selgitas, et ta peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist läks tööle, elab normaalset elu, kasvatab lapsi ja ei tegele kuritegevusega ning palus kohtul objektiivselt asja hinnata.
lg 1 objektiivne külg sisaldab tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Koosseisupärase tagajärjena näeb sama sätte lg 2 ette tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat. On tuvastatud, et kannatanule J P’ile löökidega põhjustatud tervisekahjustused, mille paranemine võtab aega rohkem kui 4 nädalat. Kohtu hinnangul tõendab seda kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx, mille sisu on eelpool avatud. 13 Seega on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud Z.F-ile etteheidetav süütegu süüdistuses
Kuivõrd Dmitri Rimm mõisteti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015.a otsusega nr 1-14-7590 süüdi muuhulgas ka
lg 2 p 4, 6, 7, 8 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud röövimise, üritas taas 27.03.2014.a-l grupis relva ähvardusel röövida kannatanult 80 000,00 eurot. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et kuidagi ei saa mööda vaadata Riigikohtu poolt lahendis 1-19-5146 sedastatust, et
lg 2 p 3 tähenduses tuleb sisustada korduvuse tunnust mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist ning kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (
) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Dmitri Rimm’i osas esineb koosseisuline kvalifitseeriv asjaolu, s.o juriidiline korduvus. Seega on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud Dmitri Rimm’ile etteheidetav süütegu süüdistuses
Eelpool kirjeldatud tõenditest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva kuriteo objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et nii Z.F kui ka Dmitri Rimm ründasid 10.06.2020.a kella 16:00 ajal Harjumaal Xxx vallas Xxx 6 asuval ehitusobjektil J P’it kavatsetult
lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi d mõlemad süüdistatavad enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, milliseks kujunenud konflikt võib kujuneda. Z.F ’i kavatsetust saab järeldada lisaks eeltoodule asjaolust, et ta vestles kannatanuga samal päeval varasemalt ilma tulemusteta. Kutsudes kaasa sõbra ja võttes kätte puidust kaika on ilmselge, et ta oli sündmuskohale minnes valmis lahendama konflikti füüsiliselt, seda kinnitavad ka tema enda antud ütlused kui Z.F soovis asja samal päeval kindlasti korda saada ning möönas, et kui tekib kaklus või kähmlus siis sõber ei lase teda ära tappa. Dmitri Rimm’i osas leiab kohus, süüdistatav pidi aru saama, et kui sõber kutsub teda kaasa konfliktset olukorda nö turvama võib konflikt kasvada füüsiliseks ning vaatamata eesmärgi puudumisele minna lühikestes pükstes ja plätudes, pidi Dmitri Rimm sõidukist väljudes juba aru saama, et tegemist ei ole tavapärase rääkimisega kui puidust kaigas kaasa võetakse. Mis puutub olukorda, et süüdistatav ei teadnud, et tegemist võib olla kuriteoga on kohus veendunud, et tegemist on ennast õigustava asjaoluga kuivõrd Dmitri Rimm viibis teo toime panemise ajal katseajal olles vangistusest ennetähtaegselt vabastatud 28.01.2019 määrusega, vabanedes reaalselt määruse jõustumisel, s.o 25.03.2019. Pikaajaline vangistus mida Dmitri Rimm kandis oli määratud kuriteo eest, mille asjaolud kattusid osaliselt käesoleva kuriteo asjaoludega – läks sõbrana kaasa ja olukord kujunes füüsiliseks konfliktiks sarnaselt nagu käesolevas kriminaalasjas. Seega ei ole kuidagi usutav, et Dmitri Rimm ei teadnud, et taoline konflikti lahendus võiks olla õiguspärane lisaks asjaolule, et igasugune konflikti lahendamine füüsilisel teel ei ole kunagi olnud õiguspärane. Kohtu seisukohta kinnitab kohtus vaadeldud turvakaamera videosalvestis, mis on kohtu hinnangul kõige objektiivsemaks tõendiks antud kriminaalasjas ning võimaldab järeldada ka subjektiivsete asjaolusid kuivõrd videosalvestisi vaadeldes on aru saada, et nii Dmitri Rimm kui ka Z.F ei läinud lihtsalt vestlema. Nende kehakeelest on näha, et isikud on ärritunud ning valmis lahendama konflikti füüsilisel kujul. Seega leiab kohus, et vaatamata konflikti tekkele 14 eelnenud sündmuste olemasolule, kokkulepetest mittekinnipidamisele ja töötasu mittesaamisele on konfliktide lahendamiseks erinevaid õiguspäraseid meetodeid, alustades korrektsete lepingute sõlmimisest tööturul ning lõpetades erinevate läbirääkimisvõimalustega. Seega on nii Z.F kui ka Dmitri Rimm pannud neile etteheidetava teo toime kavatsetult. ÕIGUSVASTATUS JA SÜÜ Kohus on seisukohal, et nii Z.F kui ka Dmitri Rimm teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Nii Z.F kui ka Dmitri Rimm olid tegude toimepanemise ajal süüdivad ja vähemalt 14-aastased, kriminaalasja toimikust ei nähtu
§-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad nii Z.F kui ka Dmitri Rimm’i puhul süüd välistavad asjaolud. KARISTUS Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kaks aastat ja kuus kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nii Z.F ’i kui ka Dmitri Rimm’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, kannatanule tekitatud kahju ulatust ning süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo tehiolusid, mille kohus toob välja alljärgnevalt. Z.F ’i süü suurust mõjutab käesoleval juhul kuriteo toimepanemise asjaolud. Arvestades kuriteole eelnenud sündmusi, konfliktset olukorda, mis tekkis töötasu mitte tasumisest ning tasu maksmisega pidevat viivitamist on inimlikult arusaadav, et taoline olukord võib vihastada ning emotsionaalselt ärritavalt mõjuda. Kahtlemata oli kannatanul selles konfliktses olukorras oma kandev roll kuid see ei ole õigustus lahendamaks konflikti vägivallaga. Arvestades inimeste erinevat arusaamisvõimet ning keskendudes tööalastele suhetele nii eraviisiliselt kui ka juriidilise isikuna on võimalik taolisi situatsioone vältida kui isikud tegutsevad kohe õiguspäraselt, mõistlik on tänapäeval sõlmida lepingud kirjalikult ning fikseerida poolte õigused ja kohustused ning ka vastutus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest tulenevalt kirjalikke kokkuleppeid ei olnud ja konflikti otsustati lahendada füüsilisel teel. Tagajärjeks oli kannatanule, kui ühele konfliktis osalejale löökidega põhjustatud tervisekahjustused - peksmise tagajärjel on fikseeritud vigastustena vasaku rangluu ja vasaku õla liigeste vigastus luksatsiooniga, akromioklavikulaarse liigese vigastus, nahaaalused hematoomid otsmikul parema kulmu kohal, nahaalune hematoom umbes 5 cm diameetris pealaes, kriimustused vasaku silma all ja nahaalune verevalum vasakul reiel, milliste terv isekahjustuste paranemine kestab vähemalt neli nädalat. Samas nõustub kohus prokuröriga, et tuleb arvestada asjaolu, et kehavigastuste tekitamine leidis aset küllalt lühikese aja jooksul – ca 15 minuti jooksul, peale mida asuti tüli põhjustes läbi rääkima ning süüdistatav sai veel samal päeval tehtud töö eest talle võlgnetava tasu. Kohtul ei ole alust Z.F ’i kahetsuse siiruses kahelda, seega arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust
Samuti nõustub kohus prokuratuuri hinnanguga, et Z.F’i osas esineb täiendavalt
15 lg 1 p 5 sätestatud karistust (süüd) kergendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine majandusliku sõltuvuse mõjul ning ka asjaolu, et süüdistatav osutas igakülgset kaasabi sündmuse asjaolude väljaselgitamisel aktiivse kaasaaitamise näol. Raskendava asjaoluna tuleb süü suuruse määramisel arvestada olukorda, et süütegu on toime pandud kahe isiku s.o grupi poolt
Eelkirjeldatule tuginedes hindab kohus Z.F’i süü keskmisest väiksemaks ning peab põhjendatuks määrata karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada Z.F ’i isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Z.F on varem kriminaalkorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on Z.F ’il kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuivõrd Z.F ’i kaitsja palus karistusregistri väljavõtet tõendina vastu võtta selgitab kohus, et karistuse määramisel ei võta kohus arvesse arhiveeritud karistusandmeid. Viimati karistati Z.F ’it Harju Maakohtu 02.10.2015 otsusega
lg 2 p 2 järgi, mil talle mõisteti 3 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti Z.F-ile liitkaristus Harju Maakohtu 18.06.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5185 mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 22 päeva vangistusega, lugedes liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates Z.F ’i kinnipidamisest 11.03.
Dmitri Rimm tegutses ühiselt ja kooskõlastatult Z.F-iga ning tema osalus teos täitis süüteokoosseisu, tekitades kallaletungiga tervisekahjustusi kannatanule ning tulenevalt süüpõhimõttest (
Ka Dmitri Rimm’i osas esineb
lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus mida süüdistatav kohtuistungil avaldas ning oli kohtul ei ole kahetsuse olemasolus põhjust kahelda. Raskendava asjaoluna tuleb süü suuruse määramisel arvestada ka Dmitri Rimm’i puhul olukorda, et süütegu on toime pandud kahe isiku s.o grupi poolt
Nii nagu Z.F ’i puhul hindab kohus ka Dmitri Rimm’i süü keskmisest väiksemaks ning peab põhjendatuks määrata karistus alla sanktsiooni keskmise määra ning vaatamata asjaolule, et kohus hindab süü keskmiseks väiksemaks ei ole käesoleval juhul põhjendatud kohaldada kergemat karistusliiki – rahatrahvi. Ka Dmitri Rimm’i osas tuleb määrata karistus, mis täidab nii eri -kui üldpreventiivsete eesmärke ning rahatrahvi määramine käesoleval juhul oleks ka Dmitri Rimm’i puhul selgelt ebapiisav kuivõrd ei suudaks täita ei eri- ega üldpreventiivset eesmärki ega oleks kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga. Seega peab kohus põhjendatuks karistada ka Dmitri Rimm’i 1 aastase vangistusega, millest KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Dmitri Rimm on samuti varem kriminaalkorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Dmitri Rimm’i Harju Maakohtu 05.04.2016 otsusega nr 1-15-6959
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega, mis loeti
lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-7590 mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 aastat. Dmitri Rimm on isikuks, kes on karistusest ennetähtaegselt vabastatud - Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.01.2019 määrusega vabastati Dmitri Rimm t ingimisi enne tähtaega temale mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 21.06.2022, vangistusregistri andmetel vabanes Dmitri Rimm määruse jõustumisel, s.o 25.03.2019. Seega on Dmitri Rimm isikuks kes viibis kuriteo toimepanemise ajal katseajal. Kuivõrd Dmitri Rimm on ennetähtaegselt vabastatud isikuks on seadusandja reguleerinud olukorra kui katseajal pannakse toime uus tahtlik kuritegu.
lg 8 kohaselt tuleb kandmata jäänud karistuse osa täide viia ning puuduvad võimalused teistsuguseks lahenduseks – tegemist on obligatoorse sättega. Vastavalt kehtivale karistusõigusele tuleb Dmitri Rimm’ile määratud karistusega moodustada liitkaristus vastavalt
lõikes 2 sätestatule ning moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata. Seega tuleb
lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada Dmitri Rimm’ile mõistetud karistust (8 kuud vangistust) Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsusega nr 1-15-6959 mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse osa võrra, s.o 3 aastat, 2 kuud ja 29 päeva võrra, mõistes Dmitri Rimm’ile lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 30.06.
lg 3 kohaselt on käesoleval juhul
MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.