järgi Isikukood: XXX; kodakondus: EV; haridus: põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxx; elukoht: xxx; kriminaalkorras karistatud (2 kehtivat kriminaalkaristust), viimati karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsuse alusel nr 1-17-10589
1 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 1340 eurot.
1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et V.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel peatati V.U juhtimisõigus 4 kuuks. RESOLUTSIOON Süüdi mõista V.U
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 (viiekümne) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 500 (viissada) eurot.
5 ning
2 sätteid kohaldades mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 18.12.2017.a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega, s.o 1400 (ühe tuhande neljasaja) euroga, millest ärakandmisele kuulub Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsuse alusel 1340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ning mõista lõplikuks liitkaristuseks rahaline karistus 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot, s.o 184 (ükssada kaheksakümmend neli) päevamäära. Kohaldades
1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 (üheteistkümne) kuu jooksul 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot. Menetluskulud: Välja mõista V.U-lt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 90 (üheksakümmend) eurot ning sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 900 (üheksasada) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 75 (seitsekümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 30 (kolmkümmend) eurot – jätta riigi kanda. Menetluskulude ning rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 254 lg. 6 ja lg. 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHUS TUVASTAS: V.U-d süüdistatakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10589 süüdi mõistetud
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistatud
1 p. 1 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks, mis jõustus 28.12.2017.a, juhtis teadlikult 20.03.2018.a kella 22.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures suunaga Uus-Sadama poole mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Sellise käitumisega pani V.U toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, s.o
V.U süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga: Kahtlustatava V.U ütlustega, millest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ning kahetseb väga tehtut, selgitades, et asus 20.03.2018.a juhtima ülemusele kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo, sest ülemus oli joobes ning kaineid juhiloaga autojuhte ei olnud kuskilt võtta. Samuti selgitab, et ta oli teadlik puuduvast õigusest juhtida mootorsõidukit (t. lk. 16-18); 2 väärteomenetluse lõpetamise määrusega, millest nähtuvalt lõpetati V.U suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 230318000228, kuna ilmnesid
lk. 1-2); väärteoprotokolliga AB1517759, millest nähtub, et V.U juhtis 20.03.2018.a kella 22:45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures suunaga UusSadama poole mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud (t. lk. 8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei – ja Piirivalveameti piirivalvuri V V otsusega kõrvaldati V.U 20.03.2018.a kell 22.45 mootorsõiduki Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg. 2 p. 3 alusel, kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni (t. lk. 9); tunnistaja V V ütlustega, mille kohaselt peatas ta 20.03.2018.a kontrolliks Lootsi tänav 13 juures kinni mootorsõiduki Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis V.U . V.U-l ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kuivõrd see oli tal karistusena ära võetud alates 28.12.2017.a (t. lk. 10); Maanteeameti liiklusregistri 02.04.2018.a vastusega päringule, mille kohaselt on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-10589, millega võeti V.U-lt ära neljaks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus, jõudnud liiklusregistrisse 02.01.2018.a (t. lk. 13); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt oli V.U-l seisuga 23.03.2018.a juhtimisõigus ära võetud (t. lk. 20). Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsuse kohaselt (kriminaalasjas nr 1-1710589) tunnistati V.U süüdi
1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 1400 eurot (
sätete kohaldamisel lõplik karistus 1340 eurot).
1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et V.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel võeti V.U-lt ära juhtimisõigus 4 kuuks (t. lk. 46); Karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.U-l kaks kehtivat kriminaalkaristust (t. lk. 3). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et V.U , olles Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10589 süüdi mõistetud
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistatud
1 p. 1 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks, mis jõustus 28.12.2017.a, juhtis teadlikult 20.03.2018.a kella 22.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures suunaga Uus-Sadama poole mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega V.U pani toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, s.o
Vastavalt 11.01.2019.a. koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra ettepaneku V.U süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 500 eurot.
5 ja
2 sätteid kohaldades moodustada liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10589 V.U-le mõistetud karistusega, s.o rahalise karistusega 1400 eurot ning mõista V.U-le karistuseks rahaline karistus 1900 eurot. Samuti kohaldades
MS § 175 lg. 1 p. 4 alusel palub prokurör V.U-lt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud summas 90 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 30 eurot riigi kanda. Samuti mõista KrMS 3 § 179 lg. 1 p. 2 alusel V.U-lt välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, mis on 810 eurot ning KrMS § 180 lg. 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub
§-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK 3-1-1-99-06). Kohus viitab, et
1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja seega põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-40-04). V.U on toime pannud teise astme kuriteo, Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsusega määratud katseajal, mida kohus samuti karistuse mõistmisel arvestab. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib et tulenevalt
lg.-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani.
järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p. 7). Antud juhul on kuriteo tõendamiseseme asjaolud selged ning arvestades V.U süüd, leiab kohus, et V.U suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust. Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamise alused on olemas ning nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ning karistuse määraga. Seega eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus V.U süüdi
järgi ning karistab teda rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 500 eurot.
5 ning
2 sätteid kohaldades tuleb mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 18.12.2017.a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega, s.o 1400 euroga, millest ärakandmisele kuulub Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsuse alusel
1 sätete kohaldamisel 1340 eurot ning seega lõplikuks liitkaristuseks tuleb mõista rahaline karistus 1840 eurot, mis on kokku 184 päevamäära. Kohaldades
1, 3 sätteid määrab kohus 4 rahalise karistuse tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning V.U peab esimese 11 kuu jooksul tasuma vähemalt 153 eurot kuus ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.