1-20-862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-862 (18730000323) Kohtunik Mairi Heins

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras seadusjärgne viivis kindla summana 58 025,26 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni 1 1-20-862 kohtuotsuse tegemiseni; -

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras seadusjärgne viivis kohtuotsusega väljamõistetud summalt kuni väljamõistetu täitmiseni.

1. Välja mõista M.N-ilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel tuleb M.N-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt, s.o. 73 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.N , kriminaalasi 1-20-862, menetluskulud“ ja viitenumber
4. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
5. Kohtuotsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile ja kannatanu esindajale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
6. peatüki
7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS M.N asus xxx-ga (reg. kood xxx) sõlmitud töölepingu alusel 14.06.2014 tööle xxx poes xxx selle juhatajana. Pood asub Tallinnas xxx aadressiga xxx. M.N-il oli töölepingu järgi kohustus mitte kasutada isiklikul eesmärgil tööandja omandit ning olla xxx-le lojaalne, sh käituda hea usu põhimõttega kooskõlas. Lisaks välja toodud üldisele kohustusele, oli M.N kui poe juhtaja üheks töökohustuseks kontrollida poe sularahamüügi ja sularahakassa igapäevast teineteisele vastavust, korraldada sellekohast aruandlust ning toimetada/kanda poe müügitegevusest laekuv sularaha, mis pandi kõigi poe töötajate poolt poe seifi, xxx arveldusarvele xxx AS pangas. Seega valdas M.N xxx poe sularaha ehk tema jaoks võõrast vallasasja. Igakuiselt alates
8. a suvest edastas M.N xxx raamatupidamist teostanud xx raamatupidajatele A M, G T ja H T kuu viimase päeva seisuga kassaaruande, milles oli kajastatud muuhulgas ka xxx poe igakuine sularahatehingute koondsumma, igakuine xxx pangakontole kantud sularaha koondsumma, majanduskulud, vahetusraha kassas ning sularaha 2 1-20-862 jääk seifis. Kassaaruande edastas M.N raamatupidajatele algselt e-posti teel, hilisemalt laadis ta aruanded üles failiedastuskeskkonda xxx ning tegi aruanded neile kättesaadavaks selle keskkonna kaudu. M.N poolt esitatud aruannete kohaselt oli 31.08.2014 seisuga xx poe sularaha jääk seifis 4449 eurot, suurenedes seejärel kuude ja aastate lõikes 31.05.2018 seisuga summani 83 390,2 eurot ja 26.06.2018 seisuga summani 86 081,53 eurot. 26.06.2018 koostatud inventuuriakti põhjal oli xxx kaupluses sularaha jääk 4807,42 eurot, mis sisaldas endas ka 1000 eurot kassas olevat vahetusraha. Kaupluse seifist oli puudu kokku 82 274,11 (86 081,53-3 807,42) eurot sularaha, mis M.N poolt esitatud aruannete kohaselt oleks seal pidanud olema. Ajavahemikus 14.06.2014 kuni 26.06.2018 on M.N Tallinna linnas, xxx xx poes täpselt tuvastamata ajal ja kordades ning täpselt tuvastamata summades, kuid kokku summas 82 274, 11 eurot, s.o suures ulatuses KarS § 121 p 2 tähenduses, pööranud enda kasuks võõra vallasasjana xxx-le kuulnud sularaha, mis oli M.N valduses tulenevalt tema poe juhataja ametikohal töötamisest ja tema tööülesannetest. Võõra sularaha enda kasuks pööramise pani M.N toime teadlikult ebaseaduslikult, kuna ta oli teadlik sularaha kuulumisest xx-le ja sellest, et xxx seaduslik või muu pädeva esindaja ei olnud andnud nõusolekut võõra sularaha tema enda või muu kolmanda isiku kasuks pööramiseks. Seega M.N , pöörates ebaseaduslikult enda kasuks valduses olevat võõrast vallasasja suures ulatuses KarS § 121 p 2 tähenduses, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustele vastava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava M.N , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäetakse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui M.N ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu xxx on 12.11.2018 esitanud tsiviilhagi M.N kui kostja vastu, taotledes temalt põhinõudena summa 58 025,26 eurot väljamõistmist koos järgnevate viivisenõuetega:

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras seadusjärgne viivis kindla summana 58 025,26 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni;

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras seadusjärgne viivis kohtuotsusega väljamõistetud summalt kuni väljamõistetu täitmiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. 3 1-20-862 KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde ja palusid kohtul kokkulepe kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.N KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4