← Eesti

1-21-2278/9

Obsah (6)§ 424§ 73§ 50§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus 09.06.2021 Tallinna koh

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses E.T , isikukood XXX; elukoht: xxxx; EV kodanik; kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub Varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud: - 19.10.2017.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti

424 järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti

§ 73alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, määrates katseajaks 1 aasta.

Karistusest on seoses eelvangistusega ära kantud 1 päev s.o 02.08.2017.a. Katseaeg möödus 19.10.2018.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks; Väärteokorras kehtivaid karistusi 3, viimati: väärteoasjas nr 231520007055 on 05.01.2021.a. otsuse nr 2315,20,007055 alusel LS § 224 lg 2 (sõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 22.08.2020.a Kahtlustavana oli kinni peetud 21.08.2020 kuni 22.08.2021. Leelo Viil (riigi õigusabi korras) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. E.T süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2020 kuni 22.08.2020, s.o 2 päeva, lugedes ära kandmata vangistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada E.T-le mõistetud (1 aasta, 2 kuu ja 28 päeva pikkune) vangistus 448 (neljasaja neljakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 4.

§ 69

lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb E.T-l üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 lg 1 sätestatule: - elada kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et E.T ei tohi tarvitada alkoholi.

8.

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustusena määrata, et E.T on kohustatud alluma ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et E.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 10.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

  1. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb süüdimõistetul 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiluba loovutada Transpordiametile.
  2. E.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 E.T-lt välja mõista järgmised menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 648.- eurot. Menetluskulud summas 1524.- eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700025394 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-2278“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu 2 E.T ´i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, uuesti, 21.08.2020.a. kella 13:58 paiku, liikudes Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Tuulna külas, Joa tee 18 lähistel suunaga Tallinn -Paldiski mnt, juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoobes – alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l). Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on sätestatud liiklusseaduse §-s 69 lg 2 p 1 ja tuvastatakse korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestatud korras. E.T ´i on karistatud varasemalt 19.10.2017.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega E.T , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Masing, süüdistatav E.T ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtule esitatud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.T kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.