Obsah (11)

§ 15§ 159§ 27§ 1§ 31§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Ants Mailend Laura Otto .10.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-2753 Menetlusosalised ja nende Avaldaja

§ 15

lg-s 3 sätestatud asjaolud tähendust ei oma.1 Samas on kohus seisukohal, et piisavas ulatuses pantide olemasolu on tõendamata. Hüpoteegiga tagatud kinnisasja väärtus on avaldaja poolt asjatundjaarvamuste alusel väidetu kohaselt 1-1,5 miljonit eurot (25.03.2025 avalduse p 2.1 alapunkt 3, dtl 1088 ja 30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt 2, dtl 1140), 1 P.Varul jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2024, lk 399 3 millega võlgnik 24.09.2025 istungil nõustus (dtl 1560). Kommertspandiga koormatud vara väärtus on avaldaja poolt 15.04.2025 asjatundjaarvamuse alusel väidetu kohaselt 1 668 000 – 3 335 300 eurot (30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt

1. Asjatundjaarvamus paikneb dtl 1333, tõlge dtl 1526). Võlgnik on kommertspandieseme väärtuse kohta esitanud ainult paljasõnalisi väiteid, tuginedes EcoLeadi 2024.a raamatupidamisarvestustele (19.03.2025 avalduse p 8 ja 9, dtl 824). On tõenäolisem, et põhivõlgniku võlad (p 4 eespool) on pandiga tagatud ainult osaliselt, kuid kindlama seisukoha võtmiseks puudub asja õige lahendamise seisukohalt vajadus.
2. Võlgnik ei saa meelevaldselt määrata, mis järjekorras avaldaja oma õigusi põhivõlgniku kohustuste täitmise saavutamiseks rakendab. Võlgnik pole esitanud alust käenduslepingu täitmisest keeldumiseks. Käenduslepingu kehtivust ja sellega tagatud võla olemasolu pole võlgnik eitanud. Käendusleping ise välistab sissenõudmistegevuste järjekorra mõjutamise võlgniku poolt (lepingu p 3.2 ja 3.3, dtl 13). Erinevatest õigussuhetest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja kokkulangemine ei too kaasa seda, et õigussuhteid ei peaks enam eristama. Võlgnik on heitnud avaldajale ette EcoLeadi enamusaktsiate tegeliku kasusaaja ja EcoLeadi juhatuse üle mõjuvõimu omava D. U. variisikuna tegutsemist põhivõla täitmata jätmisel võlgniku kahjustamise eesmärgil (10.03.2025 avaldus, dtl 228). Võlgnik pole esitanud aga kohtule midagi sellist, mille alusel tuleks takistada avaldaja tegevust võla sissenõudmisel EcoLeadi ja võlgniku võlausaldajana. Kui keegi põhjustab avaldaja kaasabil EcoLeadile või võlgnikule kahju EcoLeadi aktsionäri või juhatuse liikmena, tuleks võlgnikul tegeleda selle tegevuse takistamise või tagajärgede kõrvaldamisega. Võlgnikul pole töötajaid ega muud majandustegevust peale EcoLead aktsiate hoidmise (ajutise halduri aruande p 5.2, dtl 1440). Kui võlgniku poolt käendatud põhivõlgnevus tasutakse EcoLeadi või teiste tagatiste andjate poolt võlgniku pankrotimenetluse ajal ja võlgniku teiste võlausaldajate nõuete osas lepitakse kokku, võib pankrotimenetluse alus ära langeda ja menetluse saab lõpetada (

§ 159). 13.

Pankrotiavalduse lahendamine on käesolevas asjas võtnud võlgniku tegevusest tulenevalt palju rohkem aega kui seadusega ette on nähtud (

§ 27lg 2).

Pankroti väljakuulutamise taotlemine on maksejõuetu võlgniku suhtes õige viis oma nõuete maksmapanekuks. Pankrotimenetluse käigus on võimalik kiiresti selgitada välja võimalused pankrotivara suurendamiseks. Just seda on võlgnik oma käitumisega käesolevas menetluses ilmselt püüdnud takistada. Konkreetsemalt võib võlgnik olla soovinud takistada nõuete esitamist seoses 30.12.2024 tehtud tehinguga, millega loovutati seotud isikule 1 402 000 eurot nõudeid EcoLeadi vastu tasaarvestuse vastu (ajutise halduri 30.05.2025 aruande p 4.3-4.5, dtl 1438). Kui EcoLead pikemas perspektiivis tõesti suudab oma kohustusi täita (nagu võlgnik seda väidab – 19.03.2025 avalduse p 17, dtl 825), võis loovutustehing olla teisi võlausaldajaid (sh avaldaja) kahjustav ja sellisena tagasivõidetav. 14. Seega - võlgniku pankroti väljakuulutamisega venitamine kahjustab tõenäoliselt avaldajat, kuid pankroti väljakuulutamine ei peaks võlgnikku kahjustama. Püsiva maksejõuetuse tõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada (

§ 1lg 2 ja § 32 lg 1).

4 15. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Andrias Palmitsa (

§ 31lg 6 esimene lause).

16. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

1. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st
2. Võlgnik on registreeritud Eestis. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada. Vastavalt määruse 2015/848 art 54 lg-le 1 on pankrotihaldur kohustatud teatama pankrotimenetlusest kõikidele väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. Menetluskulud
3. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

20.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

21. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2890 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 170 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 22.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3525,80 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt 5 ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kui haldur seda edaspidi taotleb, saab tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvel. Võlausaldaja menetluskulud 23. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 21 517,82 eurot, sh riigilõiv 450 eurot (420 + 30), tõlkekulud 1 258,82 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 19 809 eurot (sh käibemaks) (dtl 1568).
2. Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja tõlgikulud. Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 450 eurot ja tõlkekulude hüvitamiseks summas 1258,82 on seega põhjendatud.
3. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja kulu õigusabile on 19 809 eurot. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 88 tundi ja 45 minutit keskmise tunnitasuga 180 eurot (koos käibemaksuga 223,20 eurot). Kohus peab avaldaja õigusabikulu põhjendatuks. Võlgnik ei ole avaldaja menetluskulude põhjendatusele vastu vaielnud. Võlgniku enese kulu õigusabile olid avaldaja omadest suuremad (29.09.2025 avaldus, dtl 1579). Menetluse käiku arvestades pole põhjust väita, et objektiivselt oli võlgniku esindamiseks vajalik töömaht käesolevas asjas avaldaja omast suurem.
4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale pankrotivarast hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks summas 21 517,82 eurot. Nimetatud summa ei sisalda juba varem kohtu poolt kindlaksmääratud kulusid deposiitidele, mille avaldaja on tasunud.
5. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). 29. Menetluskulude hüvitamise kohustusega seotud avaldaja viivisenõue on alusetu tulenevalt

35 lg 1 p-st

2. Kohus lahendab avaldaja taotluse deposiidi hüvitamiseks eraldi määrusega pärast puudutatud isikute menetlusse kaasamist ja seisukohtade küsimist. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 7