Obsah (5)

§ 94§ 402§ 4062§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Kohtuasja number 2-25-108635 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2025, Tallinn Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi A.

§ 94

lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees.

1. AS I ja kostja sõlmisid 12.06.2019 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 10 000 eurot laenu (sh lepingutasu 200 eurot, dtl 119-125). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja (dtl 160). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 7825,51 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99). Väikelaenulepingut nr XXX muudeti 21.03.2022 kokkuleppega nr XXX (dtl 135-140). Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid kokku summas 3490,17 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99). 3/6 2-25-108635
2. AS I ja kostja sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu (sh lepingutasu 35 eurot, dtl 127-133). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja (dtl 161). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1361,86 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).
3. AS I ja kostja sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX lepingute nr XXX ja XXX muutmiseks (dtl 142-146). Lepingu muutmise tulemusel oli laenu võlgnevuse jääk 6527,86 eurot. Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid 1632,93 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).
4. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. Kohus kontrollib esmalt. kas lepingute määra. 17.
2. Pooled sõlmisid 12.06.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 22,44% aastas. Sarnase tulemuse (22,14%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 17.2. Pooled sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 24,32% aastas. Sarnase tulemuse (24,12%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 17.3. Pooled sõlmisid 21.03.2022 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,54%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 17.4. Pooled sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,61%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 4/6 2-25-108635

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. 20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingute ja nende muudatuste sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 21.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlustest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Hageja on teinud kostja sissetuleku kontrollimiseks teinud päringu Pensionikeskusesse. Lepingute muudatuste puhul kostja krediidivõimelisust ei hinnatud, sest kostja täiendavalt laenu ei saanud. 21.
3. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 21.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. 21.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest 5/6 2-25-108635 saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. 21.
2. Eelneva põhjal on maakohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja on 20.10.2025 esitanud seisukoha, et juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, saab pärast nõude ümberarvestust lugeda nõude täidetuks. Maakohus sellega nõustub, arvestades asjaolusid kogumis. Kostja sai kahe lepingu alusel laenu kokku 11 000 eurot (summa ilma lepingutasudeta 9800 + 965 = 10 765 eurot, dtl 160-161) ja on teinud hageja kinnitusel tagasimakseid 14 310,47 eurot (dtl 99). Seega on kostja teinud tagasimakseid põhivõlga ja seadusjärgset intressi ületavas osas.
2. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue rahuldamata, kuna kostja on täitnud AS-iga I sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja kõrvalnõudeid (viivise -ja intressinõuet).
3. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot ning seda 04.03.2025 saadetud meeldetuletuskirja eest. Kuivõrd kostja oli meeldetuletuskirja saatmise ajaks tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla, ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks alust.
4. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud lepingutest nr XXX ja nr XXX ning nende lepingute muudatuskokkulepetest tulenevad kohustused kohaselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
6. Kostja ei osalenud menetluses esindaja vahendusel ega esitanud menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 6/6