(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (2-18-6491, p 13.1). Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi (2-18-6491, p 13.3). Kohtupraktikas on leitud, et ka olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest laste ülalpidamisel oluliselt suurem koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu elatise saamise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-13656, p 23). 7. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, mille kohaselt tasub kostja ühise elukoha üüri ja osaleb ka muude jooksvate kulude kandmises, andes ülalpidamist vahetult, kuigi kohus selleks hagejale menetluses võimaluse andis, viimati 11.11.2025. Kostja väidab sisuliselt, et lapsevanemad elavad ühise leibkonnana. Hageja ei vastanud ühelegi kostja kirjalikult esitatud seisukohale ega 2 ilmunud mõjuva põhjuseta ka kummalegi asjas peetud istungile. Kohus loeb nimetatud kostja väited hageja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuteks. 8. Kuivõrd kostja elab lapsega koos ning osaleb tema kasvatamises, sh temaga seotud kulude kandmises vahetult, puudub kostjal kohustus ülalpidamise andmiseks elatise maksmise teel. Kohus jätab hagi rahuldamata. 9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.