lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) KÄRT TÄHT, isikukood 49103252767, XXX kodanik, emakeel: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX, kehtivaid väärteokaristusi 1; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetlustoiming kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2 ja § 134 kohus otsustas: 1. Tühistada kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osas ja teha asjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada Kärt Täht
lg 2 järgi ja kohaldada tema suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 (üheks) kuuks. Kärt Täht peab kooskõlas
viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 4-26-328 kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi poolt 12.01.2026 koostatud väärteoprotokolli nr 20260112593801 (2302,26,000439) kohaselt juhtis Kärt Täht 12.01.2026 kell 10.39 Harju maakonnas, Harku vallas, Rannamõisa teel Vana-Rannamõisa tee ja Kaarle tee vahel suunaga Kaarle tee poole, mootorsõidukit Jaguar XF Sportbrake, r/n XXX, kiirusega 75 km/h ± 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kärt Täht rikkus sellega
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 02.02.2026 üldmenetluse otsusega määrati Kärt Tähele juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 481 lõikest 1 karistuseks
MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja leiab, et temale mõistetud karistus ei ole proportsionaalne. Oma tegevusega ta reaalset ohtu teistele liiklejatele ei tekitanud, rikkumine ei olnud tahtlik ega seotud agressiivse või teadlikult ohtliku juhtimisviisiga, kuid talle mõisteti karistuseks üks raskemaid võimalike sanktsioone, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Varasema samalaadse rikkumise eest mõistetud karistust ei saa arvestada raskendava asjaoluna. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja perekonnaelu, tal on 3 alaealist last, keda on vaja igapäevaselt sõidutada, abikaasa töötab kahel kohal ja ei saa seda kohustust üle võtta. Kaebuse esitaja taotleb kohtult tühistada kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439 või alternatiivselt muuta karistust ning asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kaebuse esitaja poolt toime pandud väärtegu
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kaebaja on kohtuvälises menetluses selgitanud, et ei pannud tähele, et sõidukiirus tõusis, kuivõrd suurem laps kiusas nooremat õde. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebaja poolt esitatud selgitus eluliselt usutav. Sõidukijuht, kes osaleb liikluses peab olema hoolas ja ettenägelik. Kaebuse esitajal oli rikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, mis oli samuti 2/5 4-26-328 määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistati teda rahatrahviga, mis on tasumata. See näitab isiku negatiivset suhtumist riigi poolt talle määratud rahalistesse kohustustesse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik Kärt Tähte karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega põhikaristusena, sest just korduvate rikkumiste puhul on suurem tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime samaliigilise süüteo ja selle tõkestamiseks on juhtimisõiguse äravõtmine karistusena asjakohane. Juhtimisõiguse olulisus pidi kaebajale olema teada ka sellel hetkel, kui ta otsustas juhtida mootorsõidukit. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: Kiirusmõõturi LaserCam 4 (LE3248) kasutamise protokoll näitas mõõtetulemust 75 km/h ± 3 km/h 50 km/h alas, mõõtekaugusel 162,40 meetrit, suunates lasersihiku konkreetsele sõidukile reg.nr XXX. Videosalvestusel on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber XXX. Videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel puudusid mõõtmist segavad faktorid, seega olid täidetud MõõtS § 8 nõuded. Mõõteseaduse nõuetele vastavus on tõendatud kehtiva taatlustunnistusega nr TTRS-25/00239 (väljastatud 24.11.2025), mis kinnitab kiirusmõõturi vastavust nõuetele. Mõõtja politseiametnik M. G. on läbinud vastava koolituse ja on pädev mõõtja.
lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kärt Täht sõitis kiirusega 75 km/h ± 3 km/h, teel, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seega on Kärt Tähe käitumine õigesti kvalifitseeritud ja ta on toime pannud
Kärt Täht ei ole vaidlustanud väärteo toimepanemist kuid põhjendas kiiruse ületamist asjaoluga, et vanem laps kiusas tagaistmel nooremat õde, kes on alles beebi, selle tõttu ei pannud tähele, et kiirus oli autol tõusnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kiiruse ületamine sedavõrd suures määras pidi olema kaebuse esitajale tajutav, mille tõttu ei ole usutav kaebuse esitaja väide, et ta ei pannud kiiruse tõusu tähele. Sõiduki kiirus oli vahemikus 72-75 km/h enam kui 100 meetri ulatuses (kaugus mõõteseadmest 267,80 meetrit kuni 150,30 meetrit), mille jooksul pidi kaebuse esitaja tajuma, et sõidab lubatust kiiremini. 3/5 4-26-328 Väärteoasja materjalidele lisatud isiku detailandmete päringust nähtub, et Kärt Täht omab B kategooria juhtimisõigust alates 15.09.2011. Kogenud juhina, kellel on mootorsõiduki juhtimisõigus olnud üle neljateistkümne aasta, ei saa sõidukiiruse ületamine märkamatuks jääda. Kohus leiab, et Kärt Täht on õigusrikkumise toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas Kärt Tähte mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Käsilolevas asjas on eelkõige vaidlus Kärt Tähele mõistetud karistuses. Karistusregistri andmetel on Kärt Tähel üks kehtiv väärteokaristus, teda on karistatud 08.09.2025
Seega on Kärt Tähele vaid neli kuud enne käsilolevat rikkumist määratud rahatrahv samalaadse rikkumise eest, kuid varasem karistus ei mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Kärt Tähele määratud karistus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - on põhjendatud kuivõrd esmane mõjutusvahend, rahatrahv ei avaldanud soovitud mõju ja Kärt Täht on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Riigikohus on liiklussüütegude asjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (nt RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12). Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust nelja kuu jooksul kahel korral, mille tõttu ei saa rahatrahvi pidada tema puhul mõjusaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, Kärt Täht ei ole avaldanud toimepandu osas kahetsust. Kuivõrd Kärt Täht on palunud juhtimisõigus alles jätta perekonna tõttu, viidates asjaolule, et tal on kolm alaealist last, keda on vaja igapäevaselt transportida lasteaeda, arstile ja spetsialistide juurde, peab kohus vajalikuks märkida, et perekonna ja alaealiste laste olemasolu, ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Varasemalt väärteokorras karistatud isik pidi enne uut rikkumist teadma, et see võib järgneval korral kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et Kärt Täht hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi Kärt Täht oma tegevusega liiklusõnnetust ei põhjustanud, oli tegemist talviste oludega ning sõidukis viibisid tema alaealised lapsed, seega seadis menetlusalune isik oma tegevusega ohtu 4/5 4-26-328 nii enda, temaga sõidukis viibinud alaealiste laste, aga ka kaasliiklejate elu ja tervise. Esitatud kaebusest nähtub, et Kärt Täht ei ole rikkumise tõsidusest aru saanud ning õigustab rikkumist tähelepanu hajumisega laste käitumise tõttu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sõidukijuht, kes osaleb liikluses, peab olema hoolas ja ettenägelik. Arvestades asjaolu, et Kärt Tähte ei ole varem juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, peab kohus võimalikuks võtta põhikaristusena juhtimisõigus ära miinimummääras. Karistusmäära vähendamisel arvestab kohus kaebuse esitaja argumentidega, sh asjaoluga, et tal on kolm alaealist last, keda on vaja igapäevaselt transportida. Siiski leiab kohus, et karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eripreventiivsetel eesmärkidel, st rikkuja peab tunnetama karistuse negatiivset mõju, et edaspidi rikkumiste toimepanemistest hoiduda. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439 osaliselt tühistada ning võtta Kärt Tähelt ära põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.