MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, millest arvati maha 3 päeva eelvangistust. Mõistetud 5 kuud 27 päeva vangistust jäeti
Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.11.2020.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada J.R
2.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 30.08.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.
lg 5; § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.R-ile mõistetud karistus, 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 447 (nelisada nelikümmend seitse) tundi.
lg 4 alusel lugeda sellest kaetuks 20 (kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm) ja määrata ülejäänud 427 (neljasaja kahekümne seitsme) tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada J.R-i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel on J.R kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - alluma ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta J.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 6 kuulise vangistusega tingimisi, 2 aastase katseajaga ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuriteo kvalifikatsioon: J.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht 3 J.R-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.R-i karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 30.08.2019.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistusega, s.o 5 kuu 27 päeva vangistusega ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust.
Sellest 447-st tunnist tuleb lugeda vastavalt
lõikele 4 kaetuks 20 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
Ülejäänud 427 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustudes täitma
lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 5 ja p 8 alusel tuleb lisaks kohustada J.R-i mitte tarvitama alkoholi, ta võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule; ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, tuleb määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Lisakaristusena tuleb
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt J.R-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 98,40 eurot (mille lisanduvad kulud kohtumenetluses), joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuistungil prokurör täpsustas, et J.R-ile kuuluv sõiduk Volvo S40 reg nr XXX algselt tagastati, kuid see hoiustati hilisema vaatluse ajal uuesti PPA Põhja Prefektuuri parklas. Prokurör taotles tagastada sõiduk uuesti J.R-ile. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.R-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et J.R tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad J.R-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 130,80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate 4 menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus asuv 1 DVD-plaat salvestistega on teabesalvestis ja see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Lähtuvalt kohtuistungil tehtud täpsustusest, tuleb sõiduk Volvo S40 reg nr XXX tagastada J.R-ile või tema poolt volitatud isikule. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.