Süüdistus U.P süüdistatakse selles, et tema 02.02.2021 kella 12.25 paiku Tallinnas aadressil Xxxx asuva kaupluse Xxxx parklas lõi kaupluse turvameest S. N. ühel korral pudeliga pähe kukla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, saades vigastusi küünarnukkidele. Sellise tegevusega põhjustas U.P kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 02.02.2021 koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati S. N. pea paremal pool kuklas punetus, parema küünarvarre verekahtlase ainega vigastus ja vasaku küünarvarre punetus. Epikriisi nr E28710 kohaselt diagnoositi 02.02.2021 S. N. pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus, pindmine randme- ja käevigastus, randme ja käe muude osade kontusioon, pindmine küünarvarrevigastus ning küünarvarre pindmised hulgivigastused. Seega U.P pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Kohtumenetlus Kohtuistungil U.P ennast süüdi ei tunnistanud ning keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus arvestab tema kohtueelses menetluses 02.02.2021 kahtlustatavana antud ütlusi. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu S. N. ning tunnistajad N. H. ja A. M.. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. 1 Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kohus, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, sealhulgas kannatanu ja tunnistajate ütlusi, asub järgmistele seisukohtadele. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud kuupäeval viibis süüdistatav koos abikaasa A. M. kaupluses Xxxx, kus nad sisseoste tegid ning jätsid maksmata ühe pähklipaki eest. Kaupluses viibimist ei eitanud enda kohtueelses menetluses antud ütlustes ei U.P ega kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud K. Märja abikaasa A. M.. Samuti on S AS teinud Põhja prefektuurile avalduse (tl 28), milles paluvad võtta vastutusele 02.02.2021 kell 12:19 kaupluses Xxxx aadressil Xxxx õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati S AS kuuluvat maksmata kaupa 4,79 euro väärtuses (pähklid). Tunnistaja A. M. ütlustest nähtuvalt ei jätnud ta küll toote eest tahtlikult tasumata, kuid kuna antud juhul ei kuulu pähklipaki eest tasumata jätmine (s.o võimalik vargus) tõendamiseseme asjaoludesse, ei ole kohtu hinnangul ka oluline, kas pähklite eest lihtsalt unustati maksta või oli tegemist K. Märja ja A. M. teadliku tegevusega. Küll aga mõjutas just pähklite eest maksmata jätmine sündmuse edasist kulgu, mistõttu saab kohtueelses menetluses kogutud tõendeid selles osas pidada asjakohaseks ning kohus arvestab nendega süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Nii suunasid kaupluse turvatöötajad U.P Märja koos abikaasaga pähklipaki tasumata jätmise tõttu kaupluse turvaruumi, kus A. M. asetas tasumata pähklipaki lauale. Sellekohaseid ütlusi andsid kohtuistungil tunnistajad A. M. ja N. H., samuti kannatanu S. N.. Keegi nimetatud isikutest ei eita ka edasist konflikti/rüselust, kus üheks osapooleks olid U.P ja tema abikaasa A. M. ning teisel pool turvatöötajad S. N. ja N. H.. Küll aga ei kattu tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused konflikti tekkepõhjuses ega rüseluse üksikasjades, samuti kannatanu löömises. Kannatanu S. N. ütluste kohaselt ütles meesterahvas, et nad ei maksa pähklipaki eest, meesterahvas viskas selle laua peale ja nad (meeste- ja naisterahvas) hakkasid turvaruumist lahkuma. Kui selgitas neile, et kui keelduvad toote eest maksmast, on nad kinni peetud varguses kahtlustatavana ning annab nad üle politseile, keeldusid nad ikkagi maksmast ja hakkasid turvaruumist uste poole liikuma. Alguses üritas neid sõnadega takistada, aga kui nad juba ukse juurde jõudsid, siis oli juba füüsiline kontakt. Kui hakkas naisterahvast kinni pidama naisterahvast kinni võttes, siis meesterahvas lükkas teda keha ja kätega. Selle tegevuse käigus olid pidevas liikumises suunaga poest välja, sest nemad (meeste- ja naisterahvas) üritasid sinna suunduda ja tema neid takistada. Esimene suurem kontakt nendega oli kahe ukse vahel, kui naisterahvas vehkis oma käekotiga ning mehega oli juba tugevam füüsiline kontakt tõugeldes. Sel hetkel tegi juba kõik selleks, et nad ei lahkuks hoonest ja saaks naisterahva turvaruumi. Ka tunnistaja N. H. ütluste kohaselt ei soovinud meesterahvas pähklipakki kinni maksta ja viskas selle paki nende turvaruumi laua peale. Kui S. N. andis suulise käsu, et nad (kohtualune ja meesterahvas) on kuni politsei saabumiseni kinni peetud ja ei või lahkuda, lahkusid nad Xxxx peauksest. Üritasid neid ukse juures peatada, et nad välja ei saaks, aga kuna nad ei kasutanud nende peale jõulisemalt jõudu, siis nad said välja. Seisid S. N.ga nende ees, S. N. tegeles see moment uste ees mehega, tema naisterahvaga. Neil õnnestus neist mööda saada, kuna naisterahvas vehkis kotiga, füüsilist jõudu ega tõukamist ei olnud. Kuna tal jäi töötelefon turvaruumi laua peale, jäi S. N. nendega kahekesi, tema läks abi kutsuma. Tunnistaja A. M. ei eitanud, et pani toote laua peale. Tema ütluste kohaselt oli sinnani ka turvatöötaja suhtumine normaalne, aga peale seda sööstis turvatöötaja (S. N.) nagu marutõbine koer tema abikaasale kallale. Kuna turvatöötaja ründas tema naist, läks ta loomulikult vahele ja sellest tekkiski rüselus, mis kestis kuni parklani. U.P oli enda ründamise hetkel väga rahulik, U.P poolt ei olnud agressiivset käitumist. Turvamees läks U.P-le kätega kallale ja see oli juba väga agressiivne kallaletung. U.P pani loomulikult käed ette ja tema püüdis vahele minna. Said kuidagi turvaruumist välja, liikusid lähima ukseni ja siis uksest välja. Ainuke mõte oli nendest kallaletungijatest eemalduda. 2 Ka süüdistatav U.P ei eitanud konflikti kaupluse turvatöötajatega, andes kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt hakkasid poest välja minema, kui kaks meest tulid neile kallale. Mehed ei tutvustanud ennast, kuid eeldab, et nad olid Xxxx töötajad. Poe territooriumil väljapääsu juures haarasid mehed tal mõlemast käest kinni ja väänasid ta käsi, tundis nende tegevuse tagajärjel füüsilist valu käte piirkonnas. Kauplusest ei tema ega tema abikaasa midagi ei varastanud ja ta ei tea, mis põhjusel need mehed neile kallale tulid. Lihtsalt kaitses ennast kallaletungijate eest ja tal ei ole midagi kahetseda. Analüüsides tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlusi on kohtu hinnangul igati usutav, et juhul, kui U.P ja/või A. M. oleksid olnud valmis selgitama turvatöötajale juhtunust ning allunud turvatöötaja korraldustele, näidates muuhulgas üles valmisolekut ja tahet pähklite eest tasumiseks vähemalt pärast nende turvaruumi viimist, ei oleks edasist rüselust toimunud. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et olukorras, kus isikud on möödunud kassadest tasumata kaubaga ja kes peetakse kaupluse turvatöötajate poolt kinni, saaksid veel otsustada, kas nad üldse tahavad turvaruumis viibida kuni juhtumi asjaolude selginemiseni või kas nad üldse tahavad seda kaupa. Valik, kas osta kaupa või mitte, on isikul teatavasti kaupluses tooteid valides ning nendega kassadeni liikudes. Pärast kassadest möödumist on selge, et kõikide toodete eest, mida poest valiti, peab olema tasutud, vastupidisel juhul tuleb juhtunu eest võtta vastutus ning seista silmitsi võimalike tagajärgedega. Praegusel juhul aga tahtsid U.P ja A. M. lihtsalt minema minna (kuigi nende juurest leiti maksmata kaupa), heites seejuures turvatöötajatele veel ette nende liikumise takistamist kauplusest väljumisel. Samas ei saanud neile jääda kuidagi märkamatuks, et neid kontrollinud isikud olid turvatöötajad (nt 29.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videosalvestusel eristub turvatöötaja selgelt enda vormiriietuse poolest ning nad viidi kaupluse turvaruumi) ning elukogenud isikutena pidid nad teadma ka enda vastutuse ulatust. Eelviidatud 29.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videosalvestuselt nähtub ilmekalt, kuidas meesterahvas (A. M.) viskab oranži värvi pakendi lauale ning suundub koheselt turvaruumi uksest välja. Videosalvestuselt ei nähtu, justkui oleks turvatöötaja nagu „marutõbine koer“ (A.M. väljend) K. Märjale kallale karanud nagu väitis tunnistaja A. M.. 10.02.2021 ja 29.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud videosalvestustelt nähtub seegi, kuidas kaupluse välisukse juures üritab turvatöötaja isikuid kinni pidada, neile esmalt ette seistes ning seejärel, kui isikud siiski minema üritavad minna, neid kätega tagasi suunates. Rääkida seejuures turvatöötajatest kui liigselt vägivalda kasutavatest isikutest on kohatu. Arvestades aset leidnud sündmust, käitusid kohtu hinnangul agressiivselt hoopis U.P ja tema abikaasa, kes iga hinna eest tahavad minema minna, kuigi alles mõned minutid tagasi tabati neid maksmata tootega kassadest möödumas. Just nende üleoleva käitumise tõttu sai rüselus nende ja turvatöötajate vahel kaupluses võimalikuks. Kuigi K. Märjale esitatud süüdistus ei puuduta konflikti kaupluses, on seal tuvastatu oluline, hindamaks kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust süüdistatava edasise käitumise osas parklas, s.o kannatanu pudeliga löömist. Kannatanu S. N. ütluste kohaselt jõudsid nad parklas meeste- ja naisterahva autoni. Kui nad hakkasid autosse minema, siis ta takistas naisterahval seda teha, võttes tal arvatavasti kätest kinni. Siis juba tuli meesterahvas tema juurde, hakkas teda tõuklema ning ta otsustas edasise ohu vältimiseks meesterahva kinni pidada ja käed raudu panna. Üritas meesterahvast asfaldile maha panna, et saaks käerauad selja taha panna. Hakkas tal juba käsi kätte saama, kui tundis kuklas tugevat valu. Kuna meesterahvas oli temast suurem, siis võttis tal kuskilt õlgadest või kätest kinni ja siis pani enda jalaga põlve tagaosasse, et tal kaoks tasakaal ära ja läheb asfaldile. Tal ei õnnestunud mehel käsi raudu panna, kuna siis juba tekkis see löök. Ei tea, mida paarimees (H.) siis tegi, kuid paarimees oli seal. Alles peale löögi tundmist nägi naisterahva käes mingit pudelit, tema mäletamist mööda oli umbes 0,7 l või 1 l šampanja pudel või midagi sellist, aga ei saa kindel olla, kuna see oli kohe pärast lööki ja löök tekitas temas väga suurt uimasust. Pudel oli klaasist, kuna mingist teisest materjalist pudel ei tekitaks sellist lööki. Kuna löök tuli tema selja tagant samal ajal, kui üritas mehel käeraudu peale panna, siis ta lööki ei näinud. Löögist tundis tugevat valu kukla piirkonnas ja kukkus asfaldile. Seal suunas oli ainult naisterahvas ja nende pargitud auto ning kõrvalistuja poolne uks oli sellel hetkel lahti. Tema oletuste järgi see pudel võis tulla sealt autost. Löögi tagajärjel kukkus kõhuli ja sai vigastusi küünarnukile ja 3 randmetele. Sel hetkel naisterahvas aitas mehe püsti, läksid autosse ja sõitsid minema. Tema lebas seal veidi aega maas, kuni kõrval olevad isikud aitasid ta turvaruumi. Ta oli peas suur marrastus, aga verd ei tulnud, muhk oli väga suur. Peale rünnakut tundis muhust tekitatud tugevat peavalu ja tasakaaluhäireid. Kiirabi puhastas marrastused ära ja pani plaastrid peale. Peale seda oli ka haiguslehel. Kannatanu selgitas kohtule, et varguses kahtlustas naisterahvast, just naisterahvas väljus müügisaalist selle pähklipakiga. Turvaruumi tuli meesterahvas, kuna ukse peal andis naisterahvas selle koti toodetega meesterahva kätte. Auto juures hakkas takistama naist, aga siis meesterahvas ründas teda ja sel hetkel pidas ainuõigeks otsuseks meesterahvas kinni pidada, käed raudu panna, et kellelegi tervisekahjustusi ei tekiks. Oli maas mingi 20 sekundit, kaks meesterahvast aitasid ta poodi tagasi. Tal endal oli antud hetkel väga valus ja tal oli sel ajal tasakaaluraskusi. Kui tema oli maas, aitas süüdistatav meesterahva püsti, nad istusid autosse ja sõitsid minema. Tunnistaja N. H. ütluste kohaselt läks ta S. N.le õue appi. S. N. oli auto parklas, meesterahvas oli S. N.ga Xxxx auto parklas sissesõidu pool ja naisterahvas oli auto juures. S. N. takistas meesterahvast autosse istumast ja tema üritas naisterahvast takistada, kätest kinni võttes. Isikud autosse istuda ei saanud. S. N. üritas meesterahval takistada autosse istumast, sai ta eemale tõmmata, tema hoidis naisterahval silma peal. S. N. üritas meesterahvast maha panna, kuna meesterahvas muutus agressiivseks, üritas S. N.ga kaklema hakata, tõukas S. N. eemale, S. üritas kinni hoida. S. küsis, et kas ta soovib maadelda nagu mees mehega ja siis nad hakkasid maadlema. See moment, kui S. N. mehe maha sai, läks tema S. N.le appi käeraudu panema. Kui said ühe käeraua peale, sai naisterahvas autost pudeli, millega tuli nende juurde, natuke aega vaatas, kumba lüüa ja siis lõi S. N. pudeliga pähe. Nägi, et naisterahvas võttis pudeli autost, kuna tegi esimese ukse lahti, pudel tundus suure viinapudeli moodi. Naisterahvas lõi ühe korra S. N.le pähe. Peale lööki oli S. N.l väga valus, hoidis pead kinni, peaaegu kaotas teadvuse, kukkus mõneks sekundiks maha. See moment sai meesterahvas oma poolenisti kinni pandud käerauad maha, istusid autosse ja sõitsid minema. S. N. kukkus külje peale, kõrvalseisjad aitasid ta turvaruumi istuma. Tunnistaja selgitas kohtule, et auto oli keset parklat ning S. N. koos selle mehega olid autost eemal umbes 10 meetrit. Kui tema oli põlvedega mehe selja peal, võttis naisterahvas pudeli ja tuli lööma. Naine oli auto juures. Sel momendil, kui üritasid S.iga käeraudu peale panna, sai naine liikuma, sai autole ligi seda pudelit võtma. Kui tuli löök, lasi S. mehe lahti, võttis käega oma peast kinni ja kukkus külili maha. Kui löök ära käis, läksid naine ja mees autosse, tema helistas politseisse. Tunnistaja A. M. ei eitanud, et konflikt turvatöötajatega jätkus parklas. Selgitas, et turvamehed rippusid kogu aeg nende küljes ning ta püüdis kogu tee autoni neid eemale tõrjuda. Teab, et mingil hetkel sai abikaasa autosse, ta püüdis ka minna, aga mingil hetkel löödi temalt jalad alt, kukkus näoli vastu jääd, sai aru, et teda löödi, togiti jalgadega, hüpati põlvedega selga ning taheti väänata käed selja taha. Tal olid käed välja väänatud, üks mees kägistas, tal löödi hing kinni, ta ei saanud hingata, tundis, et tal on paha olla. Lihtsalt üleloomuliku jõuga viskas nad lihtsalt seljast minema. Kui ta ei oleks seda teinud, siis ta olekski sinna vist jäänud. Tema meelest olid mõlemad turvamehed tema küljes, rohkem oli agressiivne see nn kannatanu. Talle vist üritati käeraudu panna, aga see ei õnnestunud, sest sel hetkel võttis kogu oma jõu kokku. Sel hetkel oli abikaasa autos, ei näinud, kas abikaasa tuli autost välja ja võttis mingisuguse pudeli kaasa. Nende autos ei olnud klaasist šampuse või viina pudelit, kuna nad ei ole juba 15 aastat tilkagi võtnud. Kui nad sealt minema sõitsid, siis olid mõlemad šokis ja värisesid, ei saanud aru, mis toimus. Mingil hetkel jättis auto seisma, et lihtsalt välja minna ja sülitas verd välja. Auto peeti kinni Pärnamäe kalmistul kas pool tundi või tund pärast seda intsidenti. Mõtlesid ise, kas minna politseisse või mitte, aga mõtlesid, et teevad seda hiljem. Politsei otsis auto läbi, otsisid neid läbi. Kuna on koroona aeg, siis arsti poole ei pöördunud. Tal oli pea katki, külg oli sinine, käed olid marraskil, rüselus toimus maas. Pidas kinnipidamist ebaõiglaseks. Süüdistatav U.P andis kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt mäletab, et oli Xxxx parklas ja mõlemad kallaletungijad olid ta mehe peal, tema mees oli pikali maas ja karjus appi. Siis ta lükkas ühe kallaletungija ära (kätega). Ta mees sai püsti ja nad sõitsid ära Ei löönud turvameest pudeliga, mingit pudelit tal käes ei olnud. Nende autos oli ainult üks plastikpudel veega, mille politsei kinnipidamisel ära võttis. Ei näinud, et keegi kallaletungijatest oleks maha kukkunud. 4 Kuna sündmuse osas parklas asjakohast videosalvestust ei ole (10.02.2021 asitõendina vaadeldud videosalvestuselt nähtuvalt on vaateväli piiratud kasvavate puudega), saabki kohus lähtuda vaid sündmuse osapoolte ütlustest, kõrvutades neid asjas kogutud teiste tõenditega. Analüüsides eespool toodud ütlusi on selge, et sarnaselt kaupluses aset leidnud sündmusega annavad ka parklas juhtunu osas suuresti sarnaseid ütlusi kannatanu S. N. ja tunnistaja N. H.. Kuigi nende ütlustes esineb ka mõningat erinevust (nt kas enne A. M. nn maha panemist takistas S. N. U.P autosse istumast või kas N. H. osales A. M. kinnipidamisel) on see ilmselgelt osalt seetõttu, et tunnistaja N. H. jõudis parklasse veidi hiljem ning ei näinud seega parklas aset leidnud rüseluse algust ning osalt seetõttu, et rüseluse käigus keskendub isik tavapäraselt enda tegevusele, mitte ei jälgi pingsalt teiste igat liikumist või käitumisakti. Küll aga kattuvad nende ütlused olulistes detailides, sealhulgas A. M. ütlustega osas, mis puudutab turvatöötajate ja A. M. vahel aset leidnud vastastikku rüselust ja A. M. nn pikali panemist S. N. poolt. Kuigi S. N. ütluste kohaselt N. H. justkui A. M.le käeraudade panemises ei osalenud, siis arvestab kohus N. H. enda ütlusi, et läks N. appi käeraudu panema ning oli põlvedega mehe peal. Järelikult on usutavad ka tunnistaja A. M. ütlused, et tema meelest olid mõlemad turvamehed tema küljes, rohkem oli agressiivne see nn kannatanu. Küll aga ei ole usutavad tunnistaja A. M. edasised ütlused, et lihtsalt üleloomuliku jõuga viskas ta nad lihtsalt seljast minema. Seejuures arvestab kohus süüdistatava K. Märja enda ütlusi, mille kohaselt oli ta mees pikali maas ja karjus appi, ta lükkas ühe kallaletungija ära, ta mees sai püsti ja nad sõitsid ära. Seega kinnitab süüdistatav ise, et A. M. püsti saamiseks pidi ta ühe nn kallaletungija eemale lükkama, mitte ei teinud seda A. M. omal jõul. Ka kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et õues pikali olev A. M., keda hoiab kinni kaks meest ning kelle enda sõnade kohaselt olid tal käed välja väänatud ning ta ei saanud hingata, suudaks lihtsalt ise püsti tõusta. On loogiline, et teda pidi keegi aitama ning selleks oli just süüdistatav U.P . Järgnevana hindabki kohus, kas selleks, et A. M. saaks püsti tõusta, lükkas U.P kaupluse turvameest S. N.d A. M.st lihtsalt kätega eemale või lõi S. N.d pudeliga pähe kukla piirkonda nagu on märgitud süüdistuses. Kohtu hinnangul toetavad asjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid nende kogumis süüdistuses toodud versiooni juhtunust. Kohus arvestab, et S. N. ütlusi tema löömise kohta vastu kukalt kinnitab tunnistaja N. H. ning mõlemad kirjeldavad süüdistatava käes olevat pudelit kui klaaspudelit. Asjaolu, et S. N. rääkis šampusepudelist ja N. H. viinapudelist, ei tähenda, et pudelit ei oleks kannatanu käes üldse olnud. Siinjuures on oluline, et kannatanu ütluste kohaselt pakkus ta šampusepudelit lihtsalt ühe võimalusena, kuid tegelikkuses ta selles veendunud ei olnud. Nimetatu on ka loogiline, kuna ta sai löögi vastu kukalt ning ilmselgelt ei saanud ta pudelit täpselt näha. Loogiline on seegi, et olukorras, kus pudel on lööja käes, ei ole pudel täies ulatuses nähtav ning pudeli kirjeldus saabki olla vaid ligikaudne. Löömist pudeliga ei vähenda ka tõsiasi, et antud menetluse raames ei ole klaasist pudelit kui kuriteo toimepanemise vahendit asja materjalide juurde lisatud. Kohus arvestab, et koheselt pärast rünnet kannatanu vastu sõitsid süüdistatav ja tema abikaasa A. M. sündmuskohalt minema ning A. M. ütluste kohaselt peeti nad kinni kas pool tundi või tund pärast seda intsidenti (vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti U.P kinni 02.02.2021 kell 13:58). Järelikult oli neil piisavalt aega pudelist vabanemiseks, mistõttu on loogiline, et seda ei leitud ka nende sõidukist. Vastavalt 02.02.2021 vallasasja läbivaatuse protokollile teostati kell 14:28 K. Märjale kuuluva sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx läbivaatus ning sõidukist võeti kaasa 1,5-liitrine plastmassist „Evian“ veepudel, mis oli pooleldi täis (tl 29-30). Lähtudes kannatanul tuvastatud vigastustest on usutav, et sõidukis olnud plastmassist veepudel ei saanud olla kuriteo toimepanemise vahendiks. Vastavalt Ida-Tallinna keskhaigla poolt antud epikriisile (tl 8-9) diagnoositi S. N. 02.02.2021 pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus (kaasuva haigusena pindmine randme- ja käevigastus, randme ja käe muude osade kontusioon) ning kehaliste vigastustena on välja toodud marrastus kuklas ja muhk, mõlemal küünarnukil marrastus, parem labakäsi kergelt turses, punetav, valulikkus I sõrme metakarpaalluu pehmete kudede piirkonnas. S. N. suhtes on koostatud ka isiku läbivaatuse protokoll (tl 11-14) ning läbivaatusega tuvastati pea paremal pool kuklas punetus, paremal küünarvarrel vigastus ning vasakul küünarvarrel punetus. Kuigi S. N. peahaava on nimetatud kui pindmist, siis peavigastuse ulatus ja tõsidus nähtub 5 kohtu hinnangul isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist (tl 14). Kannatanu ja tunnistaja N. H. ütlusi ning kannatanu vigastuste ulatust toetavad ka asitõendi vaatlusprotokollid. Nii nähtub 29.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas kell 12.26 kõnnib kahe saatja abil peast kinni hoidev turvamees parklast kauplusesse. Videosalvestuselt on selgelt näha, kuidas S. N. on kägaras asendis, hoiab peast kinni ning seda veel ka pärast turvaruumi viimist. S. N. ilme ja kehakeel näitavad selgelt löögist tekkinud valu, mistõttu on igati usutav, et sellise vigastuse sai tekitada just klaasist pudel kannatanu ja tunnistaja N. H. poolt kirjeldatud viisil. Eeltoodud seisukohta toetab 10.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on 02.02.2021 kell 12:25 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõne. Helistajaks on N. H., kes annab teada, et aadressile Xxxx Xxxx on vaja kiirabi ja politseid, kuna turvatöötajat S. N. löödi pudeliga pähe kinnipidamise momendil, lööjaks on naisterahvas ning isikud said minema autoga Xxxx reg. nr xxxx. Kuna kõne Häirekeskusele tehti vahetult pärast kannatanu löömist, on usutav, et helistaja annab edasi sündmuse just sellisena, nagu see toimus ning nagu ta seda tajus. Seejuures ei ole vähetähtis seegi, et kui intsident kaupluse välisukse juures algas kell 12:20, jätkus parklas kell 12:23 ning juba kell 12:25 helistas N. H. Häirekeskusesse, siis selline lühike ajavahemik kinnitab veenvalt, et intsident sai toimuda vaid samade osapoolte vahel, kes olid kaamera vaateväljas kell 12:20. Järelikult sai kannatanu peavigastuse just K. Märja poolt tehtud löögi tagajärjel. Puuduvad andmed, et Häirekeskusesse oleks helistanud ka süüdistatav ja/või tema abikaasa. Ometi saab nende ütlustest välja lugeda, justkui oleksid kannatanuks olnud hoopis nemad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis toetaksid süüdistatava ja A. M. versiooni juhtunust. Lisaks kannatanul tuvastatud vigastustele on antud juhul lisaks süüdistatava ja tema abikaasa teoeelsele käitumisele oluline pöörata tähelepanu ka nende teojärgsele käitumisele, s.o sündmuskohalt kiiruga lahkumisele. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et samad isikud, kes alles mõni aeg enne juhtunut parklas põhjustasid oma üleoleva käitumisega rüseluse kaupluse turvatöötajatega, oleksid järsku muutunud niivõrd kartlikeks ja ebakindlateks isikuteks, kes ei teaks enda õigustest pöörduda politseisse olukorras, kus nad tõesti uskusid võimalikku ebaõiglast rünnet enda vastu. Seega on igati usutav, et just kannatanu löömine K. Märja poolt oli põhjuseks sündmuskohalt lahkumiseks. Süüdistatavale ega tema abikaasale ei saanud jääda märkamatuks, et pärast kannatanu löömist vajus kannatanu pikali, seega pidid nad tajuma ka löögi ohtlikkust ning selle teo tagajärgi endale. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui ei oleks K. Märja poolt kannatanu löömine võimalik, kuna U.P oli konfliktist piisavalt kaugel ning ei ole usutav, et U.P läheb autosse, otsib sealt mingisuguse pudeli ning selle lühikese ajavahemiku jooksul jõuab talvel libedaga meeste juurde ning lööb turvameest pudeliga pähe. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja N. H. poolt nimetatud vahemaa (10 meetrit rüselusest kuni K. Märja sõidukini) niivõrd pikk, mille läbimiseks kuluks minuteid. Vastupidi, sellise vahemaa läbib mõne sekundiga ning kui arvestada ajalisena juurde veel pudeli võtmine, ei saanud K. Märjal kuluda abikaasa ja kannatanu juurde jõudmiseks rohkem kui 10-20 sekundit. Kuna turvatöötaja üritas kinni pidada K. Märja abikaasat ning kauplusest kuni parklasse minekuni tõukles U.P turvatöötajaid koos abikaasaga, ei kahtle kohus ka selles, et parklas ei istunud U.P mitte rahulikult autos, vaid jälgis A. M. ja turvatöötaja vahel aset leidnud konflikti, sealhulgas A. M. pikali surumist turvatöötaja poolt (10 meetrit ei saa kuidagi pidada vahemaaks, kus sündmus ei oleks eemalt jälgitav või nähtav). Arvestades K. Märja üleolevat suhtumist kaupluses ning tema agressiivset meelestatust turvatöötajatega suhtlemisel, ei kahtle kohus ka selles, et ta oli võimeline turvatöötajat pudeliga lööma. Kuna sündmus toimus parklas süüdistatavale kuuluva sõiduki läheduses, on loogilised tunnistaja N. H. ütlused, et pudeli võttis U.P just sõidukist. Üksnes A. M. poolt väidetu, et neil ei saanud alkoholipudelit olla, kuna ei tarvita alkoholi, ei välista automaatselt klaasist pudeli olemasolu sõidukis. Teatavasti võivad ka veepudelid olla klaasist ning tavapäratu ei ole seegi, et alkoholi ostetakse kingituseks vms. Seega üksnes asjaolu, et kohtueelses menetluses jäi tuvastama konkreetne kuriteo toimepanemise vahend, s.o kindlat marki klaasist pudel, ei tähenda, et sündmust süüdistuses kirjeldatud viisil ei oleks toimunud. Nagu kohus eespool välja tõi, on esitatud tõendid kogumis piisavad selleks, et süüdistada U.P kannatanu löömises klaasist pudeliga. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud selleski, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud U.P ka hädakaitse seisundis. Kuigi kohus ei kahtle, et S. N., 6 tunnistaja N. H. ning K. Märja ja A. M. vahel tekkinud konflikti/rüseluse käigus võis ka A. M. tunda valu kas siis tema nn pikali panemisest kannatanu poolt või põlvega tema seljal olemisest N. H. poolt, arvestab kohus, et just K. Märja ja A. M. üleolevast käitumisest sai alguse sündmuse jada, milles sai kannatada S. N.. Nagu kohus juba eespool välja tõi, oleks parklas aset leidnud sündmus olnud tõenäoliselt olemata, kui süüdistatav ja A. M. oleks kaupluses käitunud korrektselt ning allunud turvatöötajate seaduslikele korraldustele. Kohtule ei ole antud menetluse raames esitatud andmeid selle kohta, et turvatöötajad oleksid enda õigusi kuritarvitanud. K. Märjale ja A. M.le pidi olema selge, et kas mõlemat või ühte neist kahtlustati varguse toimepanemises ning juhtunu lahendamiseks on nad kohustatud alluma turvatöötajate seaduslikele korraldusetele. Sellekohast veendumust toetab ka fakt, et pärast aset leidnud intsidenti ei pöördunud A. M. isegi mitte tervislikku kontrolli, kuigi väidetavalt oli tal pea katki, külg sinine ning käed marraskil. Arvestades A. M. ja K. Märja bravuurset käitumist kaupluses ei kahtle kohus, et juhul, kui nad oleksid tõesti pidanud turvatöötajate käitumist nende suhtes ebaõigeks, oleksid nad sellekohased andmed ka fikseerinud. Prokurör on õigustatult osundanud turvaseaduse §-le 32, mis muuhulgas annab turvatöötajale õiguse pidada valvataval objektil kinni süüteos kahtlustatav isik ning isik, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel (lg 1 p 2,3). Turvaseaduse § 40 lg 4 järgi on käeraudu lubatud kasutada isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Kohus arvestab ka korrakaitseseaduse §-s 46 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt on kinnipidamisel õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu ning sama seaduse § 74 lg 1 järgi on vahetu sund füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Nii üritaski S. N. kui kaupluse turvatöötaja pidada kinni U.P kui S. N. hinnangul varguse toime pannud isikut. Kuna A. M. püüdis turvatöötajal füüsiliselt takistada K. Märja kinnipidamist, saab A. M.a lähtuvalt kannatanu ütlustest ja sündmusest kui tervikust pidada isikuks, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel ning seega puudub alus heita turvatöötajale ette ka A. M. suhtes vahetu sunni ja käeraudade kasutamist. Kõike eelnevat arvestades nõustub kohus prokuröriga, et 02.02.2021 kella 12.25 paiku Tallinnas aadressil Xxxx asuva kaupluse Xxxx parklas kaupluse turvameest S. N. ühel korral pudeliga pähe kukla piirkonda lüües täitis U.P
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu.
lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Ei ole kahtlust, et lüües kannatanule pudeliga pähe kukla piirkonda, põhjustas U.P kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Esitatud tõendite pinnalt ei tekkinud kohtul kahtlust ka kannatanu ütlustes, et löögi tagajärjel kukkus ta kõhuli ja sai vigastusi küünarnukile ja randmetele. Kannatanu kukkumist pärast lööki on jaatanud ka sündmuskohal viibinud N. H. ning sellekohaseid ütlusi ja kannatanu vigastusi toetavad ka juba eespool viidatud tõendid nagu Ida-Tallinna keskhaigla epikriisis ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et tundis peale rünnakut tugevat valu kukla piirkonnas ja tal olid tasakaaluhäireid. Kuigi epikriisi kohaselt on tegemist pindmise, mitte sügava haavaga, arvestab kohus, et vigastus on isiku elutähtsal organil, mille kudesid on seal oleva õhema naha tõttu kerge kahjustada, mistõttu on kohtu hinnangul igati usutav ka haava tekkimisega kaasnev tuntav valu. Löögist tekkinud valu annab ilmekalt edasi asitõendi vaatlusprotokoll, kus kannatanu on valust kummargile vajunud ning vajab abi liikumisel. Sellised andmed osutavad löögi tugevusele ja intensiivsele ning sellised vigastused ei saa tekkida pelgalt kannatanu kätega eemale tõukamisest, nagu väitus süüdistatav. Löögi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse ulatust kinnitab ka tervishoiuasutuse Majaka Pak OÜ poolt S. N. antud töövõimetusleht algusega 03.02.2021 kuni 08.02.2021 (tl 10). Kohtu hinnangul pani U.P teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. U.P , lüües kannatanut pudeliga pähe kukla piirkonda, pidi võimalikuks pidama ka kannatanu tervise kahjustamist ja valu põhjustamist ning möönma seda. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ning selle pani toime süüdistatav. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 7 Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis, et U.P pani toime
Raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 järgi võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. U.P Märjal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole avaldanud kohtule oma töökohta.
lg 5 kohaselt ainult alaealist ei saa karistada rahalise karistusega, kui tal puudub kindel sissetulek. Kohus asub seisukohale, et arvestades süüteo tehiolusid, nimelt asjaolu, et tegemist ei olnud ettekavatsetud teoga, vaid süüdistatava käitumine tulenes pigem liigselt emotsionaalsusest ja impulsiivsusest, ta üritas sellise tegevusega kaitsta abikaasat, tuleb U.P Märjale mõista kergemaliigiline karistus ehk rahaline karistus. Kohtu arvates ülalkirjeldatud asjaoludel on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega, mida ei pöörata täitmisele 1-aastase katseaja jooksul, kui U.P ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Nimetatud tähtaeg on piisav, hindamaks süüdistatava edasist käitumist ning tema püüdlusi järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid. K.Märja käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, vägivaldse käitumisega võib ta ohustada teisi isikuid, kes ei käitu talle meelepärasel viisil või kellega tekib konflikt. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kannatanu suhtes kasutatud vägivalla tagajärjed ei olnud rasked ning raskendavad asjaolud puuduvad, mistõttu on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses kohtueelses menetluses ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel U.P Märjalt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 796,80 eurot. Kuna menetluskulude kogusummat võib pidada suureks ning selleks, et mitte asetada isikut raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus K. Märjal tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasja materjalide juures on CD-plaat kõnesalvestusega ja CD-plaat videosalvestustega. Kohus leiab, et CD-plaadid tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Samuti on asitõendiks poolenisti veega täidetud veepudel „Evian“, mis on antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi 11.02.2021 akti alusel. Kuna veepudelit ei ole süüdistatav tagasi tahtnud, on tegemist väärtusetu asjaga ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus 8 otsustas: Süüdi tunnistada U.P
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, so 2000 eurot.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka U.P Märja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.02.2021, s.o üks päev (ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradesse on 3 päevamäära) seega kandmisele kuulub rahaline karistus 197 miinimumpäevamäära ulatuses, so 1970 eurot.
lg 1,3 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui U.P ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista U.P Märjalt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu summas 796,80 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Menetluskulud kogusummas 1777,80 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 148 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99922700007573. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid pärast kohtuotsuse jõustumist: - CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - poolenisti veega täidetud veepudel „Evian“, mis on antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi 11.02.2021 akti alusel – hävitada kui väärtusetu KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.