Obsah (6)

§ 142§ 146§ 154§ 160§ 143§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Inna Kirsipuu Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2026 Jõhvis Tsiviilasja nr 2-25-12688 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi O. N

§ 142lg 1).

Lähtudes eeltoodust kostja ei tunnista talle hagiavalduses esitatud nõudeid ning taotleb kohtult aegumistähtaja kohaldamist vastavalt

§-dele 143 ja

1. Kostja lisab vastuses, et ei 3 kavatse esitada vastuhagi ning nõustub kirjaliku menetlusega. Kostja on vastuses märkinud enda kontaktandmetena e-posti aadressi XXX.
2. Hageja esitas 20.11.2025 vastuse kohtunõudele (dtl-d 62-63), millest nähtub alljärgnev. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid kliendilepingu 05.03.2020, kuid nimetatud kliendilepinguga ei kaasnenud ühtegi teenust, mistõttu ei saanud Telia kostjale ühtegi arvet esitada. Mobiilsideteenuste liitumislepingu Diiliga sõlmis kostja alles 16.04.2021 ning alles peale seda sai Telia (Diil) kostjale arveid saata. Kostja ei ole väidetavast 09.05.2020 lepingu ülesütlemisest ega ka sellele järgnevast vestlusest operaatoriga lisanud mitte ühtegi tõendit ning puudub igasugune tõestus kostja väitele, et 09.05.2020 on Telia saatnud lepingu ülesütlemise teatise. Ka Telia on kinnitanud, et kostjaga sõlmiti 05.03.2020 vaid kliendileping. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostja e-posti aadressile 06.05.2022 ning lepingu ülesütlemine toimus sama dokumendi alusel 20.05.
3. Hageja leiab, et tegemist ei ole aegunud nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest või kohustuse rikkumisest (

§ 146lg 1).

Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154

). Hageja selgitab, et Telia Eesti AS saatis kostjale viimase arve kuupäeval 30.04.2022, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 17.05.

1. Seega
2. aastal esitatud arved aeguvad 31.12.
3. Hagiavaldus oli esitatud 04.08.2025 ehk enne 3 aasta möödumist ülesütlemisest. Seega ei ole nõue aegunud. Vastavalt

§ 160

lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ja menetlusosaliste esitatud seisukohtadega ning leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
2. Asjas puudub vaidlus, et kostja O. N. ja Telia Eesti AS sõlmisid 05.03.2020 kliendilepingu 27843828 (dtl 12). Kõnealuse kliendilepingu alusel lõi Telia Eesti AS kostjale võimaluse liituda Telia teenustega. Kliendilepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi, sh kinnitas, et on üldtingimustega tutvunud ning kohustub neid täitma. Samuti kinnitas, et kohustub teenuste eest maksma Teliale tasu vastavalt esitatud arvetele (kliendilepingu punktid 2–4). Kliendilepingu osaks oleva Telia Eesti AS üldtingimuste punkti 10.8.1 kohaselt on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt. Vaidlus puudub ka selles, et 16.04.2021 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS Diil mobiilsideteenuse liitumislepingu nr 9411727 (dtl-d 2729) numbrile
4. Hageja on hagis kinnitanud, et Telia Eesti AS on nimetatud lepingute alusel oma kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Telia Eesti AS esitas kostja aadressile XXX maakond järgmised Diili arved: 28.02.2022 arve nr B22021555828 maksetähtajaga 17.03.2022 summas 112,16 eurot; 31.03.2022 arve nr B22031735387 maksetähtajaga 17.04.2022 summas 101,86 eurot ning 30.04.2022 arve nr B22042314028 maksetähtajaga 4 17.05.2022 summas 1,33 eurot. Vaidlus puudub tegelikult ka selles, et kostja on jätnud eelnevalt nimetatud arved tasumata.
5. Küll aga juhib kostja vastuväites hagiavaldusele tähelepanu sellele, et Telia Eesti AS on lõpetanud 09.05.2020 mobiilsideteenuse osutamise lepingu arvete tasumata jätmise tõttu ilma, et kostjat oleks eelnevalt ette hoiatanud teenuse katkestamisest. Kostja viitab, et viibis sel ajal piirkonnas, kus puudus internetiühendus ning antud asjaolu oli väljaspool tema mõjuvõimu. Kostja leiab, et Telia Eesti AS jättis seeläbi kostja ilma sidevahenditeta, millega tekitas talle olulisi ebamugavusi ja teatud materiaalseid kahjusid, mis ületasid märkimisväärselt tasumata teenuste summa. Kostja viitab vastuses hagiavaldusele Telia Eesti ASi poolt 09.05.2020 ühepoolselt lepingu ülesütlemisele. Kohus selgitas aga välja, et Diili mobiilsideteenuste liitumisleping nr 9411727 (dtl-d 27-29) sõlmiti poolte vahel tegelikult hiljem, s.o 16.04.
6. Kohus tuvastas sedagi, et Telia Eesti AS esitas e-kirja teel kostjale alles 06.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse (dtl 36), milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 20.05.2022 võlgnevuse likvideerimiseks ning teatas, et nõude tasumata jätmisel ütlevad kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 36). Lisaks kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetena esitatud faktiväidete osas esitanud kohtule ühtegi tõendit. Samas pole kostja vastuväidete tõendamine hagi lahendamise seisukohast ka vajalik. Ükski kostja nimetatud asjaolu ei välista ega piira kostja kohustust raha maksmise kohustuse täitmiseks. Kostja kinnitas 05.03.2020 kliendilepingut sõlmides, et on kohustatud teenuste eest maksma Telia Eesti AS-le tasu vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks (kliendilepingu punkt 4). Telia Eesti AS üldtingimuste p 2.9 kohaselt saadab Telia kliendile teateid kas arvel, e-posti aadressile või postiaadressile, e-Keskkonda või SMS-i teel ning eeldatakse, et klient on need teated kätte saanud 2 kalendripäeva möödumisel teate või arve väljastamisest, SMS-iga saadetud teate aga samal päeval. Üldtingimuste punkti 2.10 kohaselt kui kliendi poolt lepingu sõlmimisel avaldatud andmed (kliendi, kontaktisiku või kasutaja nimi, aadress, kontaktandmed, arve väljastamiseks vajalikud andmed vms) muutuvad, tuleb kliendil sellest informeerida Teliat esimesel võimalusel. Kuni Teliat ei ole muudatustest teavitatud, on kliendi kontaktandmed kehtivad ja talle saadetud teated loetakse kätte saaduks. Telia edastas kostjale arved nr B22021555828, B22031735387 ja B22042314028 postiaadressile XXX (dtl-d 33-35). Samuti esitas Telia Eesti AS e-kirja teel kostjale 06.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 20.05.2022 võlgnevuse likvideerimiseks ning teatas, et nõude tasumata jätmisel ütlevad kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 36). Kuna kostja võlgnevust teenuste eest ei tasunud, lugeski Telia Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 20.05.
7. Eelnevat arvestades ei ole kohtul uuritu alusel alust arvata, et hageja oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hagejast tulenevalt oleks kostjale tekkinud kahju.
8. Vaidlust ei esine ka asjaolus, et hageja on Telia Eesti AS nõude kostja vastu loovutamise käigus kehtivalt omandanud. Kohtule esitatud teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et esialgne võlausaldaja Telia Eesti AS on 13.11.2024 loovutanud hagejale VÕS § 164 alusel kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid (dtl 38).
9. Kostja teine vastuväide seisneb selles, et tema vastu esitatud nõue on aegunud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

alusel võtab 5 kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 154

sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja esitatud dokumentaalsetest tõendist selgub, et kostja ja Telia Eesti AS 26.01.2018 sõlmitud Diili mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 9411727 alusel väljastati kostjale arved nr B22021555828 (maksetähtaeg 17.03.2022), arve nr B22031735387 (maksetähtaeg 17.04.2022) ning arve nr B22042314028 (maksetähtaeg 17.05.2022). Diili mobiilsideteenuste lepingu nr 9411727 lisaks olevate Telia Eesti AS üldtingimuste p 7.2.7 järgi tuli arve tasuda arves märgitud tähtajal (dtl 18). Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arvete eest ning kostja kohustuse näol on tegemist korduva kohustusega

§ 154tähenduses.

Seega näiteks 17.05.2022 maksetähtajaga esitatud arve aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2023 kell 00.00 ning oleks lõppenud 31.12.2025 kooskõlas

§ 146lõikega 1.

Ka 28.02.2022 arve nr B22021555828 ja 31.03.2022 arve nr B22031735387 maksetähtajad on 2022. aastal, mistõttu kõigi arvete aegumistähtaeg algab 01.01.2023.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuivõrd hageja esitas 05.08.2025, s.o enne aegumistähtaja lõppu, kohtule hagiavalduse, siis sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustuse aegumine peatus 05.08.2025 ja nimetatud nõue ei ole aegunud.

1. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Telia Eesti AS ja kostja vahel 05.03.2020 sõlmitud kliendilepingust nr 27843828 ja 16.04.2021 sõlmitud Diili mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 9411727 põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 215,35 eurot (tasumata arve nr B22021555828 summas 112,16 eurot, tasumata arve nr B22031735387 summas 101,86 eurot ning tasumata arve nr B22042314028 summas 1,33 eurot).
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, 6 vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised alates 18.05.2022 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 04.08.2025 kokku summas 166,24 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punktile 10.8.1 kohaselt määraga 24% aastas põhinõudelt 215,35 eurolt alates 05.08.2025 – 21.01.2026 (k.a) eest, mis moodustab 24,07 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 21.01.2026 seisuga kokku summas 190,31 eurot (166,24 eurot + 24,07 eurot).
3. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 22.01.2026 edasiulatuv lepingujärgne viivis 24% aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 215,35 euro tasumiseni.
4. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 05.12.2024, 16.12.2024 ning 15.01.2025 (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Hagiavalduse kohaselt hõlmavad sissenõudmiskulud ka võlgniku makseviivitusega tingitud muid kulusid summas 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus selgitab hagejale, et võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud näiteks päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud ka muude kulude kandmist summas 5 eurot. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud summas 25 eurot (meeldetuletuskirjad 15 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 7 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 463,27 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 2% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
7. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja (dtl-d 46-47) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista esiteks tasutud riigilõivu summas 140 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
8. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 tunni ulatuses, sh täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate 8 summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Küll aga arvestab kohus, et käesolevas asjas esitas kostja vastuväite, mistõttu pidi hageja tutvuma vastaspoole vastuväidetega ning esitas 20.11.2025 kohtule seisukoha. Arvestades eeltoodut kohus nõustub hagejaga ning peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 3 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 360 eurot (ilma käibemaksuta) (3 x 120 eurot = 360 eurot).
9. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 500 eurot (riigilõiv 140 eurot + õigusabikulu 360 eurot).
10. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Lisaks vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga
13. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.
14. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS §-des 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu 9