← Eesti

1-26-66/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2026, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-66 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kr

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun Süüdistatav Ever Heldus isikukood: 37605252721; elukoht xxx; haridus: xxx ning; töökoht: juhutööd, xxx emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras karistatud 1 korral; tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 18.07.202519.07.2025 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Ever Heldus süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Ever Helduse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.07.2025-19.07.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 5 neljanda lause ja

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 8 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Ever Heldust järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded.

Ever Heldus peab: 4.

  1. elama aadressil xxx; 4.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Ever Heldusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 6.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Ever Heldust 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile. 7.

§ 424lg 4 p 2 ja Kr

MS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Ever Helduselt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. 8.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ever Helduselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 664,50 eurot riigi kanda.
  3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ever Heldusel tasuda menetluskulud kokku 813,30 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Ever Heldust süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.12.2023 otsusega nr 1-23-6645, karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 18.07.2025 kell 09:11 xxx tee
  7. kilomeetril L1 kategooria mopeedi Baotian BT49QT-20B2 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,02 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Ever Heldus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Ever Heldus toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Ever Heldus ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E. Heldus tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.07.202519.07.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendada E.

Heldusele mõistetud 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 358 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada E.

Heldust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 5 alusel on E.

Heldus kohustatud 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta E.

Helduselt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista E. Helduselt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasu 148,80 eurot ja sundraha 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 664,50 eurot riigi kanda. Võimaldada E. Heldusel tasuda menetluskulud summas 813,30 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. E. Heldusel on xxx. Ta saab kuus umbes xxx eurot. Elab koos emaga korteris ja maksab korteri kommunaale (vesi, elekter). Kommunaalid küttepuudeta on umbes 200 eurot ja lisaks peab ta ise ostma ka küttepuid. Ta ei ole küll oma ema ametlik hooldaja, kuid peab ema eest hoolitsema, sest emal on liikumisraskused ja ühest silmast on pime. Ema saab ainult eelpensioni umbes xxx eurot kuus. Toidu ostab E. Heldus ise koju. Kuu lõpus tal rahasid üle ei jää. Vahel peab isegi võlgu võtma kuu lõpus, et hakkama saada ning siis uue kuu alguses maksab jälle võla tagasi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E. Heldus tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1477,80 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista E. Helduselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 664,50 eurot riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada E. Heldusel tasuda menetluskulud kogusummas 813,30 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. E. Heldusel on xxx ja xxx. Tema sissetulek kuus on ligikaudu xxx eurot. Ta elab koos emaga korteris ja maksab korteri kommunaale (vesi, elekter). Kommunaalid küttepuudeta on ligikaudu 200 eurot ja lisaks peab ta ise ostma ka küttepuid. E. Heldus ei ole küll oma ema ametlik hooldaja, kuid peab ema eest hoolitsema, sest emal on liikumisraskused ja ühest silmast on pime. Ema saab ainult eelpensioni umbes xxx eurot kuus. Toidu ostab E. Heldus ise koju. Kuu lõpus E. Heldusel rahasid üle ei jää ja vahepeal peab isegi võlgu võtma kuu lõpus, et hakkama saada ning uue kuu alguses maksab jälle võla tagasi. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.