2-22-126971/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Marget Henriksen 12.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-126971 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi J. Ž. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2717,29 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) Hageja lepinguline post: XXX) esindaja Irina Vassiljeva (e- Kostja J. Ž. (isikukood XXX) Kostja XXX) Asja läbivaatamine lepinguline esindaja:

Anna Mikkonen (e-post: lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hageja Renovum OÜ osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus hageja intressinõudes summas 222,11 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 72,75 eurot.

2.Rahuldada hagi.

3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 1750,97, sissenõutavaks muutnud viivised summas 723,06 eurot ja viivised alates 13.01.2026 põhivõlgnevuselt 1750,97 euro VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohke kui põhivõlg 1750,97 eurot.

Menetluskulude jaotus 4. Jätta menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuse hageja kanda.

5.Välja mõista kostjalt hageja menetluskulud 1125,75 summas eurot.

Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 1.

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1750,97 euro, intress 249,58 eurot ja seisuga 12.12.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot ja viivis alates 13.12.2022 põhinõudelt 1750,97 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.

Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filiaaliga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 136,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX sportlik jalutuskäru Kinderkraft Grande LX ja tarnekulud summas 7,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 136,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 16,00 + 10 x 14,12 + 1 x 14,08 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 171,28 EUR. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 08.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teade.

Kosja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 831,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

2 / 15 Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX televiisor Philips 70 summas 792,00 eurot ja tarnekulud summas 39,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 831,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 97,15 + 10 x 85,74 + 1 x 85,73 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 1040,28 EUR. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Kosja sõlmis 01.02.2022 XXX Eesti filiaaliga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 781,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX iPad Apple summas 778,00 eurot ja tarnekulud summas 3,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 781,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 9 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 111,39 + 10 x 102,45 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 930,99 EUR.

Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2021, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

Hageja nõuab põhivõlga summas 136,99 EUR.

10.Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 20,13 EUR. Hageja peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 1-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest alates 10.03.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.06.2022 summas 20,13 eurot 3 / 15 11. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 17,10 EUR. Lepingust tulenevalt on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus asus lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671% päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

12.Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.

13.Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR.

Laenuandja edastas kostjale 3 tasulist meeldetuletust (15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022) 3 x 4,85 + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus 08.06.2022) 1 x 4,85 EUR, ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks 23.06.2022) 1 x 4,85 EUR = 24,25 EUR. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud.

14.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 198,47 EUR (s.h põhivõlg 136,99 EUR, intressid 20,13 EUR, viivis 17,10 EUR seisuga 12.12.2022 ja sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

15.Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

16.Hageja nõuab põhivõlga summas 831,99 EUR.

17.Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 122,27 EUR. Hageja peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

18.Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 103,87 EUR. Lepingust tulenevalt on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus asus lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides 4 / 15 kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671% päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

19.Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.

20.Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR.

21.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1082,38 EUR (s.h põhivõlg 831,99 EUR, intressid 122,27 EUR, viivis 103,87 EUR seisuga 12.12.2022, sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

22.Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

23.Hageja nõuab põhivõlga summas 781,99 EUR.

24.Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 107,18 EUR. Hageja peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

25.Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 101,14 EUR. Lepingust tulenevalt on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus asus lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671% 5 / 15 päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt:

26.Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.

27.Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR.

28.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1014,56 EUR (s.h põhivõlg 781,99 EUR, intressid 107,18 EUR, viivis 101,14 EUR seisuga 12.12.2022, sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

29.09.12.2025 esitatud lõpliku seisukoha kohasel hageja loobus osaliselt oma nõudest ehk summas 294,86 eurot (intress 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot). Hagi täpsustuse järgi hageja nõuab viivist alates järelmaksulepingute erakorralisest ülesütlemisest 23.06.2022d VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht 30. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

31.Kostja vastuse kohaselt sattus ta petturite ohvriks. 2022. aasta jaanuari algusest õnnestus petturitel kuidagi pääseda ligi kostja digiallkirjale ja võtta tema eest laenulepingud. Kostja on puudega ja terviseprobleemidega, mille tagajärjeks on mäluhäired ning ta peab olulisest asjast (kasutajatunnus, PINkoodid, muu oluline info) pildistama ja oma telefoni salvestama. Samal põhjusel ei pannud tema telefonipeale parooli. Kostja ei kasuta puudest tingitud terviseprobleemide tõttu Interneti-ressursse nagu tema eakaaslased. Ei kasuta panga mobiilirakendusi ega järgi pangakontoväljavõtet.

32.Kostja perioodil 05.2021-09.2022 oli töötu, sel perioodil kostja oli arvel töötukassas, sooritas praktika - mille alusel sai ta jaanuaris töötukassa stipendiumi summas 70,72 eurot. Kostja sai ka töötukassalt puudetoetust ligikaudu 270 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetust summas 34,31 kuus. Kostja kogusissetulek laenude saamise perioodil oli ligikaudu 300 eurot.

33.Kostja märkas rahaliste vahendite kadumist, kui ta ei saanud maksuametist tulumaksutagastusraha, sest ka see raha kanti kohe pärast laekumist tundmatu kostja saaja kontole. Kohe, kui kostja sai aru, et temast on saanud pettuse ohver, kogus ta dokumendid, võttis ühendust politseiga ja kirjutas avalduse politseisse.

34.Hageja esitas 21.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2230,56 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 11.10.2022 nõudele vastuväite.

6 / 15 35. Seoses pettusega Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel selle kohta, et kostja nimel kostja teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt võetud laenud ning ostetud järelmaksuga kaubad. Kriminaalasi asub uurija K. V. menetluses.

36.Kostja ei nõustu hageja nõuetega, kuna ta ei saanud laene ega teadnud nende olemasolust.

37.Hageja ei esitanud andmeid selle kohta, kuidas ta hindas hageja krediidivõimelisust, mille alusel tehti laenu kooskõlastamise otsus. Kostja on seisukohal, et hageja ei hinnanud kostja krediidivõimet, kuna pole teada, kuidas hageja seda tegi. Kui hageja oleks tutvunud pangakonto väljavõttega, oleks ta näinud, et kostjal ei olnud sissetulekuid, mis võimaldaks tal laenu võtta ja laenu tagasi maksta. Samuti on laenulepingutel kostjal erinev elukoha aadress, millega seoses oli hageja kohustatud kontrollima laenu saaja esitatud andmete õigsust.

Kohtuotsuse põhjendused 38. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1750,97 eurot, intress 249,58 eurot ja seisuga 12.12.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot ja viivis alates 13.12.2022 põhinõudelt 1750,97 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.

39.25.11.2025 esitatud hagi täpsustuse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 136,99 eurot, seisuga 25.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 136,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 136,99 eurot), 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 831,99 eurot ja seisuga 25.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 311,86 eurot, s viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 831,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 831,99 eurot), 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 781,99 eurot ja seisuga 25.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 293,13 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 781,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 781,99 eurot).

40.Hageja on loobunud osaliselt oma nõudest ehk summas 294,86 eurot (intress 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt osaliselt nõudest loobumisele.

Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada hageja intressinõudes summas 222,11 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 72,75 eurot. Ülejäänud osas lahendab kohus nõude käesoleva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

41.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis XXX Eesti filiaaliga järgmised lepingud: 29.01.2022 järelmaksuleping XXX summas 136,99 eurot, 29.01.2022 järelmaksulepingu XXX summas 831,99 eurot, järelmaksulepingu XXX summas 781,99 eurot.

42.Hageja väidab, et kostja on neid lepinguid rikkunud, XXX Eesti filiaal on loovutanud kõik eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Kostja eitab XXX Eesti filiaaliga eelviidatud järelmaksulepingute sõlmimist.

7 / 15 Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hageja väidetavaid lepinguid ning tal puuduvad kohustused XXX Eesti filiaaliga ees ja hageja ees.

43.Arvestades poolte vastandlikke seisukohti peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise vaidluse XXX Eesti filiaal ja kostja vahelise järelmaksulepingute XXX, XXX ja XXX sõlmimise osas. Kui kostja ei ole nimetatud lepinguid sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.

44.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

45.Hagiavaldusele lisatud järelmaksulepingul nr XXX on kostja digitaalallkiri 29. jaanuarist 2022 (dtl 35), järelmaksulepingul XXX on kostja digitaalallkiri 29. jaanuarist 20022 (dtl 48) ja järelmaksulepingul XXX on kostja digitaalallkiri 1. veebruarist 2022 (dtl 61).

46.Kuna eelnimetatud lepingutel on kostja digitaalallkiri, mis on antud kostja ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et kostja andis lepingute sõlmimiseks oma tahteavalduse.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22).

47.Kostja väidab, et tema ei ole andnud enda nõusolekut vaidlusaluste järelmaksulepingute sõlmimiseks ega olnud teadlik nende olemasolust enne hageja poolt nõude esitamist. Kostja väidab, et tema isikuandmeid võidi kasutada ilma tema teadmata, et ta sõlminud eelnimetatud lepingud. Kostja ei ole nende lepingutega seotud. Kostja esitas selle tõendamiseks Politsei-ja Piirivalveameti 30.09.2022 kirja, mille kohaselt Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel selle kohta, et J. Ž.i nimel ning tema teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt võetud laenud (E AS ja P OÜ) ning ostetud järelmaksuga kaubad (finantseerijaks on I) (dtlk

177)ja Politsei ja Piirivalveameti 20.03.2024 teatise kriminaalmenetluse nr XXX alustamise kohta, mille kohaselt Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel selle kohta, et Teie nimel Teile teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt võetud laenud (E AS ja P OÜ) ning ostetud järelmaksuga kaubad (finantseerijaks on I). Menetlus kriminaalasjas jätkub, asub uurija K. V. menetluses (dtl 217). Kohus märgib, et eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on kostja kriminaalmenetlus seotud E AS, P OÜ ja I seotud lepingutega. Käesoleval juhul on aga hageja esitanud kohtusse hagi seoses XXX Eesti fiaaliga sõlmitud järelemaksulepingutega.

48.08.01.2025 kohtumääruses on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb täiendavalt kohtule selgitada ja tõendada, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed (sh ID-kaardi, SmartID, paroolid) edastas. Juhul kui kostja on seisukohal, et nimetatud kolmas isik kasutas kostja isikuandmeid õigustamatult, siis tuleb vastavate väidete aluseks olevaid asjaolusid kostjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Juhul kui kostjal on teada, kes on see kolmas isik, kes on tema andmeid järelemaksulepingute sõlmimiseks kasutanud, siis tuleb kostjal esitada kohtule selle kohta vastavad andmed. Lisaks tuleb kostjal tuleb selgita kas kostja on esitanud Politsei-ja Piirivalveametile avalduse selle osas, et kostja nimel, kostja teadmata ja nõusolekuta on ostetud võõra isiku poolt järelmaksuga kaupa, mille finantseerijaks on XXX Eesti filiaal, st on sõlmitud järelemaksulepingu XXX Eesti filiaaliga. Kohus tegi kostja TsMS § 230 lg 2 alusel ettepaneku esitada eeltoodud asjaolude osas täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas kostjale, et kostjal on 8 / 15 vajaduse korral võimalik ka taotleda tõendite kogumist kohtu poolt. Kohus andis kostjal selgituste ja tõendiste esitamiseks täiendava tähtaja.

49.Vaatama kohtu selgitusele ei ole kostja kohtule selgitanud ega tõendanud, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed (sh ID-kaardi, Smart-ID, paroolid) edastas. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitanud Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, et tema nimel ja tema nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt sõlmitud järelemaksulepingud XXX Eesti fiaaliga. Seega on kohtu hinnangul tegemist kostja paljasõnaliste ja tõendamata väitega, et kostja ei ole XXX Eesti fiaaliga järelemaksulepinguid sõlminud.

50.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-124450 16. detsembril 2019 tehtud otsuse punktis 24 märkinud, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega, kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi IDkaardi omaja.

51.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 136,99 eurot.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX sportlik jalutuskäru Kinderkraft Grande LX ja tarnekulud summas 7,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 136,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 16,00 + 10 x 14,12 + 1 x 14,08 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 171,28 EUR (dtl 35-42). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

52.Kohus tuvastab, kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelemaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 831,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. 5.1.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX televiisor Philips 70 summas 792,00 eurot ja tarnekulud summas 39,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 831,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 97,15 + 10 x 85,74 + 1 x 85,73 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 1040,28 EUR (dtl 49-55). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

53.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 01.02.2022 XXX Eesti filiaaliga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 781,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX iPad Apple summas 778,00 eurot ja tarnekulud summas 3,99 eurot. 6.2. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 781,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 9 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 111,39 + 10 x 102,45 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 930,99 EUR (dtl 61-68). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

9 / 15 54. Esile toodud asjaoludel andis laenuandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenuandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

55.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

56.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,95%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

57.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,95% = 50,85%.

58.Kohus tuvastab, et 29.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr 49,78 (dtl 36), 29.01.2022 sõlmitud järelemaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr 49,78 % (dtl 48) ja 01.02.202 sõlmitud järelmaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr 49,77% (dtl 62). Seega praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (49,78% ja 49,77%%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

59.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17) 60. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

1)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

10 / 15

2)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

3)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ 61.

Hageja selgituste kohaselt laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Järelmaksulepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid automatiseeritud otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ei rakenda kontoanalüüsi. Laekunud taotluse alusel kontrollib pangasüsteem maksehäirete olemasolu, teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks senist maksekäitumist.

Järelmaksu taotlev tarbija edastab taotluse kaupleja kaudu, annab nõusoleku päringute tegemiseks erinevatesse registritesse, mille alusel teeb pank päringud AS Creditinfo eesti peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga kliendi poolt sõlmitava järelmaksulepingu puhul oli teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise kontroll. Pank ei anna laenu ega sõlmi järelmaksulepingud isikutega, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne (sulgemata) maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Laenutaotluse esitamise päeva seisuga puudusid kostjal mistahes maksehäired. Avalikes registrites ei olnud ühtegi kehtivat maksehäiret.

Järelmaksulepingu vormistamisel täitis kostja taotlused. Taotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on summas 1000,00 eurot ja kehtivad finantskohustused on summas 200,00 eurot (dtl

193).

Väikese väärtusega järelmaksulepingute taotluste menetlemine on automatiseeritud protsess, kus kontrollitakse samuti maksehäireteregistrit. Enne lepingu sõlmimist kontrollis laenuandja maksehäireteregistrit. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid (dtl 197). Peale lepingute sõlmimist oli kostjal kuumakse kokku 202,31 eurot. Võttes arvesse kliendi poolt deklareeritud andmeid/palgainfot väljastati kostjale laenud. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 402,31 eurot. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

62.

Kohtu hinnangul ei saa laenuandja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei ole hinnanud kostja sissetuleku suurust, vaid on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele. Hageja ei ole piisavalt selgitanud, kuidas on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Hageja selgitustest nähtuvalt on laenuandja kogunud andmeid kostja teiste kohustuste kohta ainult enda andmebaasidest. Laenuandja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks 11 / 15 võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

63.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%. 3 Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

64.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

65.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist on kostjalt laenuandjale laekunud 0 eurot. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu koos intressidega vastavalt maksegraafikule Kohus tuvastab, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist on kostjalt hagejale laekunud 0 eurot. Kohus tuvastab, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist on kostjalt hagejale laekunud 0 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 23.06.2022 oli kostjal viivitanud 1.4. osamakse ja osaliselt 5 osamakse maksmisega. Kohus tuvastab, et edastas 23.06.2022 saatis laenuandja kostjale kõigi eelnimetatud järelmaksulepingute ülesütlemise teatised järelmaksulepingutesse märgitud aadressile XXX (dtl 47, 60, 73). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 12 / 15 66. Eeltoodust tulenevalt oli laenuandjal õigus eelnimetatud teatistega Laenulepingud üles öelda.

Seega oli laenulepingute ülesütlemine kehtiv.

67.VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101.

68.VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

69.Seega on kostja poolt tagastama järelmaksulepingust nr XXX tulev põhivõlg 136,99 eurot, järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 831,99 eurot ja järelmaksuleping nr XXX tulenev põhivõlg summas 781,99 eurot.

70.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1750,97 eurot.

71.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

72.Hageja palub mõista kostjalt välja 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev 25.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,35 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 136,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 136,99 eurot), mõista välja kostjalt hageja kasuks 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev 25.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 311,86 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 831,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 831,99 eurot), mõista välja kostjalt hageja kasuks 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev 25.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 293,13 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 781,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 781,99 eurot).

73.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus korrektne. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.01.2026 ) summas 723,06 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 13.01.2026 13 / 15 põhivõlgnevuselt 1750,97 euro VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 1750,97 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 74. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

75.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 95 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.

76.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

77.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

78.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 385 eurot, lepingulise esindaja kulusid 1200 eurot ja makskäsu kiirmenetluse kulusid 20 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab hagejale õigusabi teenust 120,00 eur/h ilma käibemaksuta. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv 385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

79.TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot.

80.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu summas 1200 eurot ei ole põhjendatud. Põhjendatud on lepingulise esindaja kulu dokumentide komplekteerimine, analüüsimine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi, kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,5 tundi, kohtu nõudega ja kostja seisukohaga tutvumine 05 tundi, hageja lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. Seega põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 780 eurot (6,5 tunni eest).

81.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1185 eurot.

82.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

14 / 15 83. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 95% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1125,75 eurot (1185 eurot x 96%).

84.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

85.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 15 / 15

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.