Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-109090 Tsiviilasi Works OÜ hagi

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.04.2024 esitatud ning 30.05.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Works OÜ (hageja) ja T. M. (kostja) vahel sõlmitud töövõtuleping pööningu lae tulekindluse parandamise teostamiseks aadressil XXX. Hageja esitas 06.06.2023 kostjale ettemaksuarve nr P-100008, mis on kostja poolt tasutud. Hageja teavitas 13.06.2023 kostjat tööde valmimisest. Seega on hageja eelnimetatud tööd teostanud ja väljastanud kostjale järgmised arved: ettemaksuarve nr P-100008, väljastatud 06.06.2023, maksetähtajaga 09.06.2023, summas 5 753 eurot, millest ettemaks oli 1 898,49 eurot; arve nr 2023/21, väljastatud 12.06.2023, maksetähtajaga 16.06.2023, summas 5 990 eurot. Arvest nr 2023/21 on tähtaegselt jäetud tasumata 4 091,51 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohustusi täitnud, siis on ta rikkunud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi esitamise seisuga (perioodil 17.06.23-29.04.24) arvestab hageja viivist sissenõutavaks muutunud summalt 4 091,51 eurot summas 431,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 091,51 eurot, viivise summas 431,67 eurot ning edasiulatuva viivise alates 30.04.2024 kuni põhisumma täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 02.05.2023 võitis Worx OÜ (registrikood 12850672) kostja poolt hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Worx OÜ esindajaks ning kontaktisikuks oli J. M.. Meilivahetuses kostjaga kasutas J. M. enda isiklikku meiliaadressi XXX, mis on ühtlasi Worx OÜ registrijärgseks kontaktaadressiks. J. M.el puudub hageja esindusõigus. Kogu hanke sooritamisega seotud vestlus leidis aset kostja ja Worx OÜ seadusliku esindaja J. M. vahel. 06.06.2023 saatis J. M. kostjale ettemaksuarve nt P-100008 materjalide osas summas 1898,49 eurot. Kostja ei pannud tähele, et arve rekvisiitides esitatud ühingu ärinime kirjapilt oli teistsugune (Works). Kostja tasus arve samal päeval. 19.06.2023 esitas J. M. 12.06.2023 kuupäevaga koostatud arve 2023/21, mille maksetähtpäev oli 16.06.2023, st arve saadeti kolm päeva pärast maksetähtpäeva. Kostjale saadeti arve äriühingult, kellega kostjal lepinguline suhe puudub. Õigussuhete puudumise tingimuses keeldus kostja arve tasumisest samal päeval, andes sellest J. M.ele ka teada. Kostja selgitas, et arve maksmiseks ei ole alust ka seetõttu, et täiendavalt ei täpsustatud materjalide ja tööde maksumust ning materjalide ettemaksuna Worx OÜ palvel kolmandale isikule tasutud 1898,40 eurot kattis pea kahekordselt nii juba kostjale 2 tarnitud väheste materjalide kui kasina tööde teostamise tegeliku maksumuse (kuna Worx OÜ ei olnud töid õigeaegselt korraldanud ega teinud, tegi kostja osa töödest ise). Kogu hankega ja sellele järgnevate tööde teostamisega seonduv suhtlus käis kostja ning Worx OÜ esindaja vahel. Kostja ei suhelnud ühegi hageja esindajaga ainsalgi korral. Kostja oli talle esitatud ja kättesaadavate andmete alusel teadmisel, et J. M. esindab ettevõtet Worx OÜ. Hagejaga puuduvad kostjal igasugused õigussuhted. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on üldse mingeid töid teostanud. Hageja ei võitnud hanget ning tal ei olnud kostja ees kohustusi. Hageja ei ole ka esitanud väidetavate tööde teostamise kinnituseks mingit dokumentatsiooni. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu pööningu lae tulekindluse parandamise teostamiseks aadressil XXX. Hageja on väidetavalt tööd teostanud ning väljastanud kostjale arved, millest on tasumata 4091,51 eurot. Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud.
2. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 3
3. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Kohus on oma 05.09.2024 kirjas selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tõenda lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal ja mille alusel on hageja lugenud töövõtulepingu kostjaga sõlmituks ning millistel tingimustel (dtl 95-97). Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit ei ole hageja kohtule esitanud. Vastupidiselt on kostja tõendanud, et 22.05.2023 on Worx OÜ (registrikoodiga 12850672) võitnud kostja poolt hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“ (dtl 75). Hageja ei ole selgitanud kohtule, kas ja kuidas on seotud omavahel kaks äriühingut, so hageja Works OÜ ning hanke võitnud Worx OÜ ega tõendanud, et hanke võitnud osaühingu asemel tegi töid hageja. Kohus asub seisukohale, et kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei ole hageja ka õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku 1372,50 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja kulutanud 4,5 tundi kostja vastuse koostamisele ning seotud materjalide analüüsile ja nõupidamistele ning suhtlusele kliendiga. Lepingulise esinaja tunnihinnaks on on olnud 250 eurot + km. Kohus arvestab, et esmased toimingud võivad menetluses olla ajakulukamad, kuna vajalik on analüüsida hagiavaldust ja selle lisasid, suhelda kliendiga ning kujundada õiguslik positsioon. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga, on kohtu hinnangul kostja poolt märgitud 4,5 tundi osutatud teenustele mõistlik ja usutav. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 4 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 250 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1125 eurot. 11.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1125 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5