← Eesti

2-25-128244/12

Obsah (11)§ 178§ 187§ 429§ 428§ 173§ 174§ 168§ 486§ 138§ 144§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 178lg 2).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1

(4)Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. R. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.11.2025 kostjale makseettepaneku 105 euro tasumiseks järgmiselt:
  2. Põhinõue leppetrahvinõue 15 eurot, kõrvalnõue sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 5 eurot,
  3. Menetluskulud riigilõiv avalduselt 65 eurot, menetluskulu 20 eurot. Kostja esitas nõudele 28.11.2025 vastuväite, milles tunnistas võlgnevust 20 euro tasumise nõude ulatuses. Pärnu Maakohus andis 12.12.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 12.01.2026 maksekäsu tunnustatud nõude osas. Kohus kohustas hagejat 12.01.2026 määrusega esitama ja põhjendama oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 16.01.2026 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avaldas taotluses, et kostja tasus 14.01.2026.a 20 eurot võlgnevuse katteks. Hageja kinnitab, et 16.01.2026 seisuga on see võlgnevuse summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-25-128244 põhinõude ja sissenõudmiskulude summale, hagejale tasutud. Kuna kostja on tasunud võlgnevuse (põhiosa + sissenõudmiskulud) summas 20 eurot pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis tuleb tal tasuda tekkinud menetluskulud summas 85 eurot (65 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulu). Hageja palub seega kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kostja võimalikud menetluskulud palub hageja jätta kostja enda kanda. Kohus andis 16.01.2026 kostjale tähtaja kuni 21.01.2026 hageja 16.01.2026 menetlusdokumendile seisukoha esitamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta kohtule ei esitanud. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 16.01.2026 menetluse lõpetamise taotluse. Taotlusest nähtuvalt palub hageja menetluse lõpetada, sest kostja tasus 14.01.2026 võlgnevuse 20 eurot (põhinõude ja sissenõudmiskulude summa). Hageja viitab taotluses

§ 428

lg 1 p-le 3, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus käsitleb hageja menetluse lõpetamise taotlust hagist loobumise avaldusena, mis on võetud toimikusse. Hageja 16.01.2026 menetlusdokumendist nähtuvalt on hageja seega hagist loobunud.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 16.01.2026 kostjalt seisukohta hageja 16.01.2026 menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Kostja oma seisukohta kohtule ei esitanud. 3.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus 2

(4)tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 4.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 5.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13).

Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud – kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulud, s.o 5 eurot (kokku 20 eurot) 14.01.2026, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 24.11.2025.

§ 486

lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 168

lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6. Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot.

138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138

lg 2 on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Hageja põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks on menetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Samuti on põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 3

(4)Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 85 eurot (65+20=85). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.