← Eesti

2-25-114256/6

Obsah (11)§ 444§ 162§ 174§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114256 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i hag

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 13.11.2023 sõlmitud Elisa Eesti AS-i liitumisleping nr xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks ja Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 25.09.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr xxxx. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara müügitingimustega. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale teenuste eest arved. Kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved tasumata. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.09.2024, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 2

(2)Arve nr Teenused Seadme maksed 2043284625 143,956 12,194 2043599212 22,276 12,194 2043913478 17,276 12,194 2044265460 15,828 292,672 Kokku 528,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 528,59 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.11.2025 määras 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 144,59 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 11.11.2025 määras 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses saab lugeda hageja poolt taotletud 85 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350 (245+20+85) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 350 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega 3

(2)menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.