← Eesti

2-25-4571/65

Obsah (7)§ 105§ 101§ 102§ 99§ 116§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4571 Tsiviilasi K K A ja A M A hagi A A

§ 105

lg 3 kohaselt peavad vanemad lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56- 15, p 12). Eelnevast tulenevalt on isegi käeoleva info põhjal kostja varalise seisu osas juhul selge alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ning kostja varade ja sissetulekute kindlakstegemisel tuleb kostja kanda jätta proportsionaalselt suurem osa hagejate elatise summadest.

  1. Swedbank AS ja LHV AS poolt esitatud kostja pangaväljavõtetest nähtub, et lõviosa kostja regulaarsetest sissetulekutest laekub kostjale talle kuuluva osaühingu xxx töötaja, T T kaudu. Kostja elustiil on luksuslik ning tal on piisavalt sissetulekuid ja varalisi vahendeid, et pidada hagejaid ülal hagejatele harjumuspärases elustiilis ning hagis toodud ulatuses. LHV kontole nr xxx kannab kostja oma igakuise töötasu summas 1000 eurot, mis on vaid murdosa kostja sissetulekutest. Lisaks nähtub kontolt, et kostja tavapärane elustiil hõlmab lennureise xxx jne. Samuti sisaldab see erinevate kontsertide, teatrietenduste ja muude meelelahutuslike ürituste järjepidevat külastamist. Täiendavalt nähtub antud konto väljavõttest, et kostja toetab igakuiselt oma elukaaslast, K K. Perioodil märts
  2. a kuni märts
  3. a on kostja teinud ülekandeid oma elukaaslasele summas 16 398,34 eurot ehk keskmiselt 1366 eurot kuus (sh Swedbank kontolt). LHV kontot nr xxx kasutab kostja igapäeva makseteks. Kõnealusest kontost nähtub kostja tegelik luksuslik elustiil, mille puhul külastab kostja pidevalt kalleid restorane (xxx jne) ja hotelle (xx jm). Lisaks soetab kostja riideid, jalanõusid ja ehteid tavapäraselt Tallinna xxx jne, mille hinnad on üldteada olevalt keskmisest kõrgemad. Kostja Swedbank kontost nr xxx nähtub, et ka nimetatud kontot kasutab kostja igapäevaselt. Kõnealuselt kontolt ilmneb samuti kostja luksuslik elustiil, mh, et kostja järjepidevalt reisib, sh välismaal, viibib Eestis hotellides, restoranides ning ostleb kallites kauplustes, sh juveelipoodides. Lisaks nähtub antud kontolt, et kostjale teeb igakuiselt tuhendetes eurodes ülekandeid kostja pikaaegne töötaja kostjale kuuluvas OÜ-s xxx, T T. Kostja töötaja on aastase perioodi jooksul kandnud kostjale kokku 87 648 eurot, ehk keskmiselt 7300 eurot kuus. Seega koos kostja sümboolse ametliku töötasuga moodustavad kostja igakuised sissetulekud kokku ca 8300 eurot kalendrikuus. 8

(23)2-25-4571 Kostja varade ja sissetulekute juurde hagejate elatise arvestamisel tuleb arvestada ka kostjale kuuluva OÜ xxx jaotamata kasum, mis
  1. a seisuga oli 1 173 100 eurot olukorras, kus kostja on osaühingu ainuosanik. Samuti kuuluvad arvestamisele kostjale kuuluvad kinnisasjad. Kostjal puuduvad kontoväljavõtetest nähtuvalt laenud ja liisingud ehk arvestatavad igakuised kohustused, mida tuleks arvesse võtta elatise arvutamisel.
  2. Krediidiasutuste poolt esitatud teatistest nähtub, et laste emal on arveldusarved ainult ASis Swedbank ning tal on kolm arveldusarvet. Kontolt nr xxx nähtub, et nimetatud kontole laekub igakuiselt vaid kostja poolt tasutav laste elatis, mis ei ole laste ema sissetulekuna arvestatav. Kontolt nr xxx nähtub, et antud kontot on laste ema kasutanud maksete tegemiseks oma teistelt kontodelt, seega ka antud kontole ei laeku laste emale sissetulekuid. Kontolt nr xxx nähtub, et antud kontot kasutab laste ema igapäevaseks arveldamiseks ning nimetatud kontole laekuvad ka tema sissetulekud. Kõnealuselt kontolt nähtub, et laste emale laekub igakuiselt töötasu ning korra aastas on talle tööandja poolt tasutud ka preemiat ja boonust, mille suurused on aga varieeruvad, kuivõrd tegemist on tulemustasudega ning mis ei ole käsitletavad püsiva sissetulekuna, kuivõrd nende suurus ega saamine pole tagatud. Lisaks on tööandja tasunud laste emale igakuiselt isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni ning töölähetuse arveid ja lähetuse päevaraha, mis on aga tasutud töökulutuste katteks ning ei ole seetõttu samuti käsitletavad laste ema sissetulekuna. Laste emale laekub ka peretoetus summas 160 eurot, mida hagejad on oma nõuete esitamisel juba arvestanud. Samuti on laekunud väikesed summad dividendidena aktsiatelt, mida lapse ema oma varade koosseisus välja toonud oma 23.05.
  3. a menetlusdokumendis. Seega ülaltoodust nähtuvalt on nii laste ema varaline seis kui ka sissetulekute suurus kordades väiksemad kui kostjal, mistõttu on käesoleval juhul põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest ning jätta hagejate elatise proportsionaalselt suurem osa vastavalt kostja varalise seisundi proportsioonile kostja kanda. KOSTJA VASTUS
  4. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja täidab hagejate suhtes ülalpidamiskohustust nii vahetult kui ka elatise tasumise teel summas 400 eurot kuus. Vanemate kokkuleppel kannavad nad võrdselt hagejate suuremaid ja põhjendatud väljaminekuid.
  5. Hagejad elavad küll emaga, kuid veedavad kostja juures igakuiselt keskmiselt 7-8 ööpäeva. Hagejad on kostja juures ühe öö igal nädalal, ühe nädalavahetuse kuus, koolivaheaegadel ja hagejate ema välisreiside ajal. Lisaks viibib tütar A M kostja juures peale kooli kõikidel koolipäevadel.
  6. Hagejate puhul ei ole tegemist lastega, kelle igakuised vajadused oleksid suuremad, kui Eesti keskmiste laste omad. Hagejad ei käi tasulises koolis ega tarbi kallist mahetoitu. Hagejad käivad tavakoolis ja ühes korvpallitrennis, mille kulud katavad vanemad võrdselt. Hagiavalduses toodud hagejate igakuised vajadused ei ole tõendatud ega põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. 9
(23)2-25-4571
  1. Hagejate elukohas elab üle nädala ka ema uue elukaaslase alaealine laps. Majas elab kokku 5 inimest. Olukorras, kus kostja on finantseerinud 113 000 euro ulatuses hagejatele uue elukoha omandamist, ei saa temalt täiendavalt nõuda sama elamispinna eest kasutuseeliseid. Hagejate ema ainuisikuline otsus oli osta just 5-toaline eramu xxx kinnistul.
  2. Regulaarselt viibivad hagejad kostja juures ühe nädalavahetuse kuus reedest-pühapäevani ja iga nädal ühe ööpäeva. Täiendavalt veedavad hagejad kostja juures koolivaheajad, pikemad perioodid suvel ja ajal, mil hagejate ema viibib tööalastel välisreisidel. Ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, kannab kostja vahetult nendega seotud kulud, sh elamiseja toidukulud. Siiani viibib A M kostja juures igal koolipäeval peale kooli kuni õhtuste trennide alguseni. A M sööb koolipäevadel koolis ja enne trenne kostja juures, mistõttu puuduvad emal nädalasiseselt ulatuslikud toidukulud seoses A Mga.
  3. Vanemate kokkuleppe kohaselt tasub kostja kõik A M korvpallitreeningutega seotud kulud ja hagejate ema kõik K Ki korvpallitreeningutega seotud kulud. Kostja esitab tõendina enda konto väljavõtte, milline tõendab, et kostja on tasunud kuni
  4. aastani A M korvpallikooli igakuised kuumaksed summas 70 eurot kuus ja alates
  5. aastast summas 85 eurot kuus. Igakuisele kuutasule lisanduvad võistluste ja laagrite tasud vahemikus 200-350 eurot. Ka need kulud kannab A M eest kostja. Vastavalt vanemate kokkuleppele, tasub kostja A M mobiilipaketiga seotud kulud summas 19,52 eurot ja hagejate ema tasub K Ki mobiilipaketiga seotud kulud. Kuivõrd hagejate emal puudusid vastavad rahalised vahendid, tasus kostja A M breketite paneku kulud summas 2 113,50 eurot. Breketite hoolduskulud jäid kokkuleppel hagejate ema kanda. Lisaks tasus kostja ainuisikuliselt K Ki autokoolikulud summas 1270 eurot. Ühtlasi annab kostja hagejatele vastavalt vajadusele taskuraha.
  6. Kostja vaidleb vastu tabelis toodud kuluartiklitele ja nende suurusele alljärgnevalt:  Eluasemekulud - Arvestades, et hagejad elavad elamispinnal, mis on osaliselt soetatud kostjalt saadud rahalistest vahenditest, ei saa kostjalt täiendavalt nõuda sama elamispinna eest kasutuseeliseid. Eluasemekulu on seega mõlema hageja puhul 0 eurot. Hagejad ei pea elama 5-toalises majas, mille kõiki ruume nad ilmselgelt ei kasuta.  Kommunaalkulud – Arvestades, et hagejad elavad 5-toalises majas, mille kõiki ruume nad ei kasuta, ei ole põhjendatud jagada kommunaalkulusid 4-ga. Hagejate osa kommunaalkuludest ei ole suurem, kui 40 eurot hageja kohta kuus. Kostja osa sellest on 20 eurot kuus hageja kohta.  Kulutused toidule – Arvestades, et hagejad söövad koolipäevadel koolis ja A M pärast kooli kostja juures ning ühe nädalavahetuse kuus ja iga nädal ühe ööpäeva veedavad hagejad kostjaga, kannab kostja vahetult osaliselt hagejate toidukulud. Hagiavalduses toodud toidukulude suurus ei ole tõendanud. Seetõttu ei ole hagejate kulud toidule 10
(23)2-25-4571 ema juures suuremad, kui 100 eurot hageja kohta. Kostja osa sellest on 50 eurot hageja kohta kuus.  Kulutused transpordile – Hagejate elukohast (maja eest) käib tasuta buss xxx kooli. Trennidesse saab rongiga. Võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Põhjendatud kulu on 10 eurot kuus, kostja osa sellest on 5 eurot kuus hageja kohta.  Lapse mobiiltelefonikulud – Vaidlus puudub selles, et seda kulu tasub kostja, mistõttu elatise hulka arvata ei saa. Summa on 0.  Kulutused riietele ja jalanõudele – Vormid antakse hagejatele korvpallikooli poolt. Sõltumata sellest, et hagejad tegelevad korvpalliga, ei pea neile iga kuu ostma uusi trenniriideid ja – jalanõusid. Põhjendatud kulud hageja kohta on 80 eurot kuus, millest kostja osa on 40 eurot kuus hageja kohta.  Korvpallitrennid – Arvestades, et A M korvpallitrennide eest tasub kostja ja Ki korvpallitrennide eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Korvpallitrennide tasu tuleb lugeda 0 euroks.  Välis- ja siseriiklikud võistlused – Arvestades, et A M võistluste eest tasub kostja ja Ki võistluste eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Välis- ja siseriiklike võistluste tasu tuleb lugeda 0 euroks.  Korvpallilaager – Arvestades, et A M korvpallilaagrite eest tasub kostja ja K Ki korvpallilaagrite eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Korvpallilaagri kulu tuleb lugeda 0 euroks.  Reisid- Kumbki vanem tasub lastega reisimise kulud ise. Kostjat ei saa panna fakti ette, et ta peab hüvitama reisikulud, mille valikus tal mingit sõnaõigust ei ole. Veelgi enam, kostja käib samuti lastega reisimas ja ka Eestis spaades puhkamas, millist kulu talle hagejate ema ei hüvita. Reisimise kulu tuleb lugeda 0 euroks.  Prillid, läätsed - Ei ole põhjendatud osta kõige kallimaid prille. Kostja loeb põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.  Juuksur - Ei ole põhjendatud käia kõige kallima juuksuri juures. Kostja loeb põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.  Laste taskuraha – Ei ole põhjendatud anda hagejatele igakuiselt taskuraha summas 100 eurot ja 60 eurot. Taskurahaks piisab 50 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 25 eurot hageja kohta.  Sõprade sünnipäevakingid - Põhjendatud 10 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 5 eurot hageja kohta.  Lapse sünnipäeva pidamine – Hagejate sünnipäevasid tähistavad vanemad hagejatega eraldi. Kostja ei ole hagejate ema poolt korraldatud peole kutsutud, mistõttu korraldab kostja alati hagejatele eraldi sünnipäeva tähistamise. Sel aastal pidas kostja A M sünnipäeva xxx ja kandis kõik sellega seotud kulud. Hagejate sünnipäevade pidamise kulu tuleb lugeda 0 euroks. 11
(23)2-25-4571  Arvuti soetamise kulud - arvestades, kui vähe on hagejatel arvutis vaja teha koolitöid, ei ole eraldi arvuti soetamine põhjendatud. Hagejad saavad vajadusel kasutada koolitöödeks arvutit kostja juures. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.  Mobiiltelefoni soetamise kulud – Hagejad said mobiiltelefonid jõulukingiks, mistõttu tuleb kulu lugeda 0 euroks.  Autokool – K Ki autokoolitasu maksis kostja. A Ml on mitu aastat aega enne, kui hakkab juhilube tegema. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.  Ortodontiline ravi – A M breketite eest maksis kostja. K Kile ei ole ortodontilist ravi määratud. Juhul, kui see on tervislikel põhjustel vajalik, tasub selle eest riik. Elatise hulka ei saa arvestada kuluartikleid, mida ei eksisteeri. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.  Kooli lõpetamised – A M lõpetab põhikooli järgmisel aastal. Seda kulu ei saa arvestada etteruttavalt elatise sisse. K K lõpetab keskkooli kahe aasta pärast, kui ta on juba 18-aastane. Ka seda kulu ei saa arvestada elatise sisse. Kulu tuleb lugeda 0euroks.
  1. Hagejate emale laekub igakuiselt lastetoetus, mistõttu peaks kostja elatist vähendama veel 40 euro võrra hageja kohta.
  2. Hagejate vanusevahe on vähem kui 3 aastat, mistõttu tekib teatav mastaabisääst, mis vähendab kostja poolt tasutava elatise suurust veelgi.
  3. Samad vastuväited esitab kostja tagasiulatuva elatise nõudele. Veelgi enam, tagasiulatuva elatise sisse ei saa arvestada neid kulusid, mis ei ole vastaval perioodil tekkinud, sh hagejate kooli lõpetamise, K Ki breketite ja A M autokooli kulusid. K Ki autokooli ja A M breketite kulu tasus kostja. Hagejad ei saa nõuda kostjalt kulude hüvitamist topelt. Hagejad ei ole esitanud kostjale elatise suurendamise nõuet kohtuväliselt hagiavalduses esitatud perioodi eest, mistõttu neil puudub tagasiulatuva elatise nõude esitamiseks 12 kuu eest õiguslik alus. Kostja palub kohtul jätta tagasiulatuva elatise nõue täies ulatuses rahuldamata.
  4. Kostja töötab endale kuuluvas ettevõttes xxx OÜ ja saab igakuiselt palka summas 1000 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et talle kuulub hagiavalduses toodud vara, kuid kostja ei nõustu varade väärtustega.
  5. LHV kontole xxx laekub kostja püsiv sissetulek xxx OÜ-lt summas 1000 eurot kuus. Muu püsiv sissetulek kostjal puudub. Swedbankis on kostjal hoiukontod ja oli arvelduskonto xxx, millele laekusid T T antud laenu tagasimaksed. Laenusuhe on tänaseks lõppenud ja laen täies ulatuses tasutud.
  6. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on laste ülalpidamise keskmine arvestuslik kulu
  7. aastal Eestis 565 eurot lapse kohta kuus ehk kahe lapse eest 1130 eurot. See sisaldab toidu, riiete, jalanõude, eluaseme, transpordi, side, vaba aja, huvihariduse ja muid otseseid kulusid. Ulatuslikke reisikulusid ei arvestata laste ülalpidamiskulude hulka. Kui vanem soovib lastega reisida, kannab ta ise sellega kaasnevad kulud. 12
(23)2-25-4571 Hagejad väidavad, et nende kulud kokku on suuruses 3785,04 eurot kuus. See tähendab kolm korda suuremad, kui Eesti keskmiste laste kulud. Kostja leiab, et sellises suuruses laste kulud ei ole mingil viisil põhjendatud, eriti arvestades asjaolu, et hagejate ema sissetulek on 3865 eurot. Ka hagejate ema enda sissetulek ei võimalda hagejatele tagada sellist elustandardit nagu hagejate ema väidab hagejatel olevat. Kuivõrd kostja ei ole kunagi olnud nõus sellise elustandardi kujundamisega lastele, puudub tal ka kohustus hagejate ema soovitud elustandardit kinni maksta. Vanemate lahkuminekust on möödas 9 aastat. Seega, mistahes elustandardit hagejate ema väidab lastel olevat, on tema enda, mitte vanemate kujundatud.
  1. Kostja tasub alates käesoleva aasta septembrist hagejate ülalpidamiseks elatist kokku summas 550 eurot kuus, millega kostja täidab kohaselt talle seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hagejate suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 39.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 40. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  hagejad elavad koos emaga;  hagejad veedavad isaga aega keskmiselt vähemalt 3-4 ööd kuus; 13

(23)2-25-4571  hagejate eest tasutakse lapsetoetust hagejate ema kontole 160 eurot kuus. 41. Hagejad paluvad mõista kostjalt:  Hageja I ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 925,22 eurot alates 24.03.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;  Hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 7670,46 eurot;  Hageja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 882,30 eurot alates 24.03.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni;  Hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 6200,46 eurot. 42. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (
  1. i)ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja kandes laste kulusid vahetult) ning vanemate vahel oli kokkulepe, et vanemad kannavad hagejate suuremaid ja põhjendatud väljaminekuid võrdselt; (
  2. ii)hagejate igakuised kulud on osaliselt tõendamata, põhjendamatud ja ülepaisutatud – hagejate puhul ei ole tegemist lastega, kelle igakuised vajadused oleksid suuremad kui Eesti keskmiste laste omad; (iii) lapsed veedavad kostjaga aega 7-8 ööpäeva kuus; (
  3. iv)arvestada tuleb ka hagejatele makstavaid riiklikke toetusi ning mastaabisäästu; (
  4. v)puudub alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. 43. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 1930,43 eurot ja 1844,60 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada. Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: 14

(23)2-25-4571 Kulu nimetus H I toodud suurus, eurot H II toodu d suur us, eurot 509 + 101,3 8 Kohtu märgitud suurus, H I / H II, eurot Kohtu kommentaar Eluasemekulu koos kommunaalkuludega 509 + 101,38 542,56 542,56 200 200 200 / 200 60 60 30 / 30 Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt kasutuseelist ei saa arvestada, kuna kostja olevat finantseerinud elukoha soetamist. Viidatud hüvitis on seotud vanemate kooselu lõppemise järgse varajagamisega ning pole tõendatud vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu, et sellega loetakse laste ülalpidamiskohustus mingis ulatuses täidetuks. Kasutuseeliste hüvitise suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjakohatu on vaidlus teemal, kes milliseid ruume majas kasutab ning kohane on eramu kasutuseelis jagada kõigi elanike vahel. Hagejad on möönnud, et majas elab vahel ka hagejate ema elukaaslase laps (kohus eeldab, et laps elab isaga üldreegli kohaselt, st pool ajast, vastupidist ei ole väidetud), mistõttu lähtub kohus eeldusest, et majas elab arvestuslikult 4,5 inimest. Seega on kasutuseelise suurus 452,44 eurot (2036 / 4,5) lapse kohta ning kommunaalkulude suurus 90,12 eurot (405,52 / 4,5) lapse kohta. Eluaseme kulu lapse kohta on kokku seega euro (452,44 + 90,12). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. On üldteada, et kasvav laps vajab arenguks tervislikku ning mitmekesist toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude sisu kontoväljavõttelt ei nähtu ja ei ole võimalik järeldada, kes kui palju mida sõi. Kulu suurus ei ole ülemäärane. Arvestades hagejate vanust, elulaadi (sh suurt treeningkoormust) ja toiduainete maksumust, leiab kohus et kulu põhjendatud suurus on 200 eurot kuus (s.o ca 6,67 eurot päevas). Hagejad on märkinud, et kulu on seotud korvpalliga ja on kulu suuruse leidnud selliselt, et on tangitud kütuse maksumuse jaganud kolme inimese vahel (dtl 54 jj). Hagejad on esile toonud, et hagejate ema tööandja maksab hagejate emale igakuiselt kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest (dtl 635), mis tähendab, et hagejate ema osa viidatud kulutustes on ilmselt suurem kui laste oma, mistõttu ei ole põhjendatud kulu jagada võrdselt kolme isiku vahel. Kostja märgib, et hagejate elukohast käib tasuta buss Xxx kooli. Trennidesse saab rongiga ning võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Kohus, arvestades mõlema poole väiteid ning eeltoodut, leiab, et põhjendatud on lugeda kummagi lapse põhjendatud transpordikuluks 30 eurot kuus. Kulutused Toidule Kulutused transpordile / 15
(23)2-25-4571 Sidekulud 25 25 25 / 25 Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud ning on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Kulu on põhjendatud. Hagejal II on xxx ning ta vajab xxx igapäevaselt mitmeid spetsiaalseid xxx. Kulutused tervishoiule 15 15 15 / 15 Kulutused hügieenitarvetele 20 40 20 / 40 Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele 17 17 17 / 17 Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. 170 170 170 / 170 Kooliaasta lõpureis Korvpallitrenn 20 20 20 / 20 80 70 80 / 70 Võistlused 85 85 85 / 85 Tõendatud (dtl 272 jj). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud. Hagejate väljatoodud kulu ei puuduta vaid treeningutega seotud riideid, vaid hõlmavad riiete ja jalanõudega seotud kulusid üldiselt. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. 16
(23)2-25-4571 Laager 30 30 30 / 30 Reisid 170 170 42,50 42,50 Prillid, läätsed 30 30 30 / 30 Juuksur 20 10 20 / 10 Taskuraha 100 60 100 / 60 Kingitused 10 15 10 / 15 Sünnipäeva pidamine 41,67 41,67 41,67 41,67 / / Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kostja on viidanud, et käib samuti lastega puhkamas ning tal puudub sõnaõigus, kas ja millisel määral laste ema lastega reisidele kulutab. Kohus leiab, kulu on põhjendatud osaliselt. Nähtub, et viimase aasta jooksul on lapsed käinud neljal välisreisil (dtl 67 jj). Kohus nõustub, et sedavõrd suures ulatuses välisreise ei saa pidada tavapäraseks elulaadiks olukorras, kus teine vanem ei saa viidatud kulude tekkimist mõjutada. Elatise kontekstis saab mõistlikuks pidada ühte reisi aastas, millega seotud kulu on põhjendatud 42,50 euro (170 / 4) ulatuses kuus. Kostja ei ole vastu vaielnud kulu tõendatusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud. On ilmne, et aeg-ajalt vajatakse uusi prille või et sportlike tegevuste raames tuleb kasutada läätsesid (dtl 68, 332). Kohus leiab, et prillipaar kestab tavapäraselt keskmiselt 2 aastat (s.o 24 kuud) ning et prillipaari maksumus on hagejate esitatud tõendite kohaselt 300 eurot (arvestades soodustusi). Seega on prillidega seotud kulu 12,50 eurot kuus ning läätsedega seotud kulu 20 eurot kuus (60 eurot kvartal, so 20 eurot kuus), kokku 32,50 eurot. Kuna hagejad soovivad arvesse võtta 30 eurot kuus, lähtub kohus hagejate soovitust ning leiab, et kulu põhjendatud ja vajalik. Kulu on tõendatud (dtl 70 – hageja I kulu) ja vajalik. Hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on mõistlik. Kostja vastuväide on alusetu. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Hagejad on põhistanud, et viidatud kulu tekib seoses sõpradega sünnipäeva tähistamisega ega ole seotud vanemate endi poolt korraldatud üritustega. Kohus leiab, et hagejate poolt esile toodud kulu on asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. 17
(23)2-25-4571 Arvuti 19,44 19,44 Telefon 19,44 19,44 Ortotontiline ravi 187,50 0 Autokool 0 36,67 Põhikooli lõpetamine 0 100 1930,4 3 1844, 60 19,44 19,44 / Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja vastuväited on alusetud, liiati ei saa eeldada, et hagejad lähevad koolitöid tegema kostja juurde olukorras, kus nende alaline elukoht on ema juures. 19,44 / Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud 19,44 suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Telefoni omamine on tänapäeval vältimatu ning aastaid kestev seade eeldab mõningast väljaminekut. Kostja märkis, et telefonid on lastele kingitud, kuid hageja vastuväidet, mille kohaselt kostja kingitegemises ei osalenud, kostja ei ole kummutanud. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja I väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline, kuna arst on üksnes suunanud hageja I diagnostikasse ja hiljem näinud ette võimaliku raviplaani arutelu (dtl 353). Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja II väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline. Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. Ei ole reegel, et juhiload tehakse juba alaealisena, tihti tehakse need alles hilisemas elus, kui ollakse täisealised. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Iseenesest võib tõele vastata hageja II väide, et kulu tekib, kuid hetkel on kulu siiski hüpoteetiline. Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. Kulu suurust ei saa tuletada teise hageja kulude varasemast suurusest. 1517,61 / 1482,61 44. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1517,61 eurot kuus (

§ 99

) ja hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1482,61 eurot kuus (

§ 99

), millest riikliku lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel (1517,61 – 80 = 1 437,61; 1482,61 – 80 = 1 402,61) on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 718,81 eurot (1 437,61 / 2) ja hageja II osas 701,31 eurot (1 402,61 / 2). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks. 45. Kostja majandusliku seisundi kohta kogutud andmete põhjal ei jää kahtlust, et kostja majanduslik seisund on hagejatele kulupõhise elatise tasumiseks piisav. Kostjal on märkimisväärses koguses kinnisvara. Kostja on saanud regulaarselt suurtes summades laenutagasimakseid. Kostjal ei ole finantskohustusi. Kostjale kuulub äriühingu ainuosalus ning viidatud äriühingu väärtus on 7-kohaline number (arvestades üksnes ettevõttele kuuluvat kinnisvara ning jaotamata kasumit). Kostja on otsustanud maksta endale igakuist töötasu 1000 eurot. Kohus nõustub hagejate poolt väidetuga, et kostja elustiil on luksuslik ja külluslik, mistõttu vaatamata tema võrdlemisi väiksele igakuisele töötasule, on tema käsutuses rahalisi vahendeid oluliselt suuremates summades, mis omakorda annab kohtule veendumuse, et kostja majanduslik seisukord on väga hea. Perekonnaseaduses 18

(23)2-25-4571 ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. 46. Kostja märgib, et lapsed veedavad kostjaga aega 7-8 ööpäeva kuus, s.o ühe nädalavahetuse kuus reedest-pühapäevani ja iga nädal ühe ööpäeva. Täiendavalt veedavad hagejad kostja juures koolivaheajad, pikemad perioodid suvel ja ajal, mil hagejate ema viibib tööalastel välisreisidel. Siiani viibib A M kostja juures igal koolipäeval peale kooli kuni õhtuste trennide alguseni. Hagejad nõustuvad, et hageja II viibib kostja juures trennipäevadel ning seda kooli ja trenni vahelisel ajal mõne tunni vältel. Hagejate hinnangul on arvestuslik viibimine kostja juures maksimaalselt 3-4 ööpäeva kalendrikuus.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibiks tema juures rohkem kui 3-4 ööpäeva kalendrikuus. Kostja on küll märkinud, et 2024. a sügisel olid lapsed tema juures 2 nädalat. Kohus märgib, et eeltoodu on ühekordne sündmus ega kajasta hagejate viibimist kostja juures vajaliku regulaarsusega. Kostja ülejäänud vastuväited on üldsõnalised ja kohus jätab ülejäänud osas nendega arvestamata. Kostja ei ole esile toonud, kuidas on ta jõudnud järeldusele, et lapsed on tema juures tema väidetud aja. Asjaolu, et lapsed veedavad temaga aega koolivaheaegadel, on ilmselt tõelevastav, kuid sellest ei ole võimalik

§ 101lg 6 kontekstis numbrilisi järeldusi teha.

47. Kostja märgib, et arvestada tuleb ka mastaabisäästu.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 101

lg 7 sõnastuse järgi ei ole kohtul kaalutlusõigust otsustada, kas arvestada

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamisel mastaabisäästuga või mitte ning kui arvestada, siis missuguses ulatuses. Samuti ei sõltu

§ 101

lg 7 kohaldamine sellest, kas menetlusosaline tugineb mastaabisäästule (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.4). Kohtul tuleb alati olukorras, kus isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja kes ei ole mitmikud, vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Samas on Riigikohus lahendi nr 2-21-16454 p-is 21 märkinud, et seadusandja on sätestanud

§ 102

lg-s 3 võimaluse välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise, kui seda nõuavad lapse vajadused, tema tavaline elulaad, seda õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Kuivõrd kohtul on võimalik

§ 102

alusel kohandada

§ 101

alusel arvutatud elatise suurus lapse huvidele vastavaks olukorras, kus

§ 101

alusel arvutatud elatisest ei piisa lapse kõikide vajaduste rahuldamiseks, arvestades ka lapsega koos elava vanema panust, ei ole

§ 101lg 7 vastuolus PS-ga.

Eeltoodust tuleneb, et kuna kohus käesolevas asjas kohandab

§ 102

alusel

§ 101

alusel arvutatud elatise suuruse lapse huvidele vastavaks olukorras, kus

§ 101alusel 19

(23)2-25-4571 arvutatud elatisest ei piisa laste kõikide vajaduste rahuldamiseks, ei kohaldu

§ 101lg 7.

Kohus teeb elatise suuruse kindlaks kulupõhiselt ning mastaabisäästu eraldi mahaarvamine hageja II elatise suurusest ei ole kohane. 48. Hagejad märgivad, et esineb alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ja panna kostjale suurem ülalpidamiskohustus, kuna tema majanduslik seisukord on hagejate seadusliku esindaja omast oluliselt parem. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses osas (

§ 116lg 1).

Siiski täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (

§ 105lg 3; 18.03.2025, 2-24-523/35, p 11).

Kostjale:  kuulub 6 kinnisasja, mille väärtus on minimaalselt 500 000 eurot.  kuulub OÜ xxx osa (100%), millele kuuluva 4 kinnistu hinnanguline väärtus on 700 000 eurot ning jaotamata kasum 2024. a seisuga oli 1 173 100 eurot;  makstav töötasu moodustab netotasuna 1000 eurot, kuid kostjale teeb igakuiselt tuhendetes eurodes ülekandeid kostja pikaaegne töötaja kostjale kuuluvas OÜ-s xxx, T T, sellega koos moodustavad kostja igakuised sissetulekud kokku ca 8300 eurot (dtl 551 – 560, väljavõte);  kuulub sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 18 000 eurot. Kostjal puuduvad laenud ja liisingud. Hagejate seaduslikule esindajale:  kuulub 5-toaline eramu, aadressil xxx turuväärtusega ca 450 000 eurot, laenujääk on 160 000 eurot;  sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 12 500 eurot,  makstav töötasu koos boonuste ja muude hüvitistega moodustab netotasuna 6 113,61 eurot (perioodil 01.03.2024 – 01.04.2025 so 14 kuud; maksed kokku 85 590,57 eurot; dtl 623 – 625 - väljavõte);  kuulub aktsiad väärtuses 3581,39 eurot;  kuulub 50% osalus xxx OÜ-s, ent ta ei ole äritegevuses juba aastaid osalenud ega sealt tulu saanud.  kuulub sääste/hoiuseid ca 30 000 euro väärtuses (dtl 621 – konto väljavõte). Vanematele kuuluvad eramud on sama suurusega ja sarnase väärtusega. Emale tööandja poolt makstavad summad on kordades suuremad, kuid isa sissetulekud koos tänaseks väidetavalt lõppenud väidetavate laenumaksetega on samas suurusjärgus. Mõlemale vanemale kuulub sõiduk, mille väärtus on sarnane. Mõlemale vanemale kuulub osalus äriühingus, kuid ilmselt on kostjale kuuluv osalus väärtuslikum. Kostjale kuulub rohkem kinnisasju ning erinevalt hagejate seaduslikust esindajat ei ole kostjal krediidikohustusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hagejate vanemate varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et kalduda kostja kasuks kõrvale vanemate võrduse põhimõttest elatise väljamõistmisel (

§ 102lg 3).

Vaatamata sellele, et kostjale kuulub koguseliselt rohkem kinnisvara, mille väärtuse osas ei ole tõendeid esitatud ja et kostjale kuuluv äriühing on eelduslikult väärtuslikum, ei oma viidatu elatise tasumise proportsiooni määramisel erilist tähtsust. Mõlemad vanemad on varaliselt väga 20

(23)2-25-4571 heal järjel ning mõlemal vanemal on seega kohustus panustada oma laste ülalpidamisse võrdsel määral.
  1. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:  hageja I kasuks välja elatise 718,81 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;  hageja II kasuks välja elatise 701,31 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
  2. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 24.03.
  3. a kuni 23.03.2025 eest:  hageja I kasuks summas 7670,46 eurot;  hageja I kasuks summas 6200,46 eurot.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada laste toonaseid vajadusi

§ 99mõttes.

Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest õigustatud isiku õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19). Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut

§ 100lg 3 teise lause järgi.

Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine 21

(23)2-25-4571 tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista. (26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13) Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Hagejad on tõendanud, et alles
  1. a novembri lõpus (dtl 21 jj – 27.11.2024 e-kiri) tegid nad kostjale esmase selgesõnalise ettepaneku tasuda rohkem elatist kui kostja seda seni teinud oli. Hagejate endi arvutuste kohaselt oli kostja panus hagejate ülalpidamisse sel hetkel ca 480 eurot kuus, kuigi hagejate elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt pidanuks see olema 652,61 eurot kuus (hageja I osa 352,76 eurot, hageja II osa 299,85 eurot).
  2. a jaanuaris andsid hagejad kostjale teada, et soovivad kulupõhist elatist sarnases suurusjärgus nagu nad on nõudnud hagis (dtl 24-25). Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki. Seega alates 24.03.2024 kuni 30.11.2024 on hagejate tagasiulatuv nõue alusetu, kuivõrd kohus järeldab, et hagejad olid kostja poolt antava ülalpidamisega rahul. Alates
  3. a detsembrist kuni
  4. a jaanuarini loeb kohus, et hageja I ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 352,76 eurot ja hageja II ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 299,85 eurot. Kostja on
  5. a detsembris tasunud kokku 300 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 202,76 eurot (352,76 - 150) ja hagejale II 149,85 eurot (299,85 - 150). Kostja on
  6. a jaanuaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 152,76 eurot (352,76 - 200) ja hagejale II 99,85 eurot (299,85 - 200). Kohus leiab, et alates veebruarist 2025 soovisid hagejad saada kulupõhist elatist, vastavalt hageja I osas 696,50 eurot ja hageja II osas 576,50 eurot (millele lisanduvad tulevikust teatud ühekordsed kulud vastavalt vajadusele). Kui viidatud summadest maha arvestada pool lapsetoetusest, oli kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja I osas 656,50 eurot (696,50 – 40) ja hageja II osas 536,50 eurot (576,50 – 40). Kostja on
  7. a veebruaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 456,50 eurot (656,50 - 200) ja hagejale II 336,50 eurot (536,50 - 200). Kostja on
  8. a märtsis tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 338,69 eurot (456,50 / 31 x 23) ja hagejale II 249,66 eurot (336,50 / 31 x 23). Kokku on hageja I nõue põhjendatud mahus 1 150,71 eurot (202,76 + 152,76 + 456,50 + 338,69) ja hageja II nõue mahus 835,56 eurot (149,85 + 99,85 + 336,50 + 249,66). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus tagasiulatuva nõude osaliseks rahuldamiseks.
  9. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele.
  10. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest 22
(23)2-25-4571 tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
  3. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.