KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-102849 Tsiviilasi Hagihind OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi M Ki (K, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes 2971,06 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON
- Jätta hagi rahuldamata.
- Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finance Group kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
- Määrata, et M Kil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi 1 lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Tartu maakohus on 23.07.2025 kohtunõudega kohustanud hagejat esitama kohtule kostja arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus selgitas, et juhul kui esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt konto väljavõtteid nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. 05.08.2025 seisukohas on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hageja märkis, et esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta taotluses ning lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu Pensioniregistrisse kostja sissetuleku kontrollimiseks. Hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lisas, et juhul kui kohus loeb, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse tegemisel tuleb lugeda nõue kostja poolt tasutuks. Nimelt, kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2655 eurot ning on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 4131,92 eurot. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud. 18.11.2025 määrusega edastas Tartu Maakohus asja kohtualluvusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet, millelt nähtuksid detailselt kostja sissetulekuid ja väljaminekud. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 2 Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3