4-25-2054 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Terviktekst) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2025, Rakvere linn Väärteoasja number 4-25-2054 (2317,25,001886) Kohtunik Kadri Vä

) § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ja tema poolt toimepandud väärteod kvalifitseeriti

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

2. 07.05.2025 väärteoasjas nr 2317,25,001886 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli otsusega määrati Kristo Saagele karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel järgnevast. 2.1 Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik Kristo Saage on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteod. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sõiduki ja asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollidega, tunnistaja ütluste ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ja seega esinesid

§ 2p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Arvestades videosalvestiselt nähtuvat liiklusõnnetuse iseloomu ja ka menetlusaluse isiku enda ütlusi, leidis kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik kindlasti aru saama, et toimus liiklusõnnetus ja seega tekkisid temale

§ 169loetletud keelud ja kohustused, millised ta jättis täitmata.

2.2 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Kristo Saagele etteheidetavad väärteod vastavad süüteokoosseisule ja on kvalifitseeritud õigesti. Süüd välistavad asjaolud tema tegevuses puuduvad. 2 4-25-2054 2.3 Kohtuväline menetleja leidis, et Kristo Saage lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt tahtlikult ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. 2.4 Kohtuväline menetleja märkis, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ning tervis. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud süütegude eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi kui ka lisakaristusena ja arest. Sellega on riik andnud selge signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja tegu ei ole vähetähtsate väärtegudega, milles puudub avalik menetlushuvi. Nii leidis kohtuväline menetleja, et kuna Kristo Saage oli toime pannud mitu enamohtliku süütegu, siis tuli tema süüd hinnata keskmisest suuremaks. Kristo Saagel on kaks kehtivat karistust liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Määratud karistused ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Rahatrahvid on tasumata. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ja eesmärgist mõjutada isikut edaspidi liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul oli põhjendatud ja eesmärgipärane määrata Kristo Saagele põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 3. 22.05.2025 esitas Kristo Saage kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Viru Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2317,25,001886 07.05.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli otsuse peale. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist või alternatiivselt eeltoodud otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kohaldataks Kristo Saage suhtes karistusena rahatrahvi või aresti, milline asendada üldkasuliku tööga. 3.1 Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Kristo Saage suhtes algatatud väärteomenetlus

§ 49

lg 1 ja

§ 169

lg 5, lg 4 p-de 4 ja 5 rikkumises tuleb lõpetada, kuna tõendatud ei olnud deliktistruktuuri esimene element – tegu. Kinnitamaks eeltoodud seisukohta analüüsis kaitsja väärteotoimikus asuvaid tõendeid. Ta märkis, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud sõiduki Mercedez Benz, numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk), vigastused. Menetlusaluse isiku sõidukil Volvo FL 250 GMN, numbrimärgiga XXX (edaspidi veok) protokolli kohaselt vigastused puuduvad. Sõidukist tehtud fotodelt nähtuvad ainult sõiduki kahjustused, fotod ei tõenda, et vigastused tekitas Kristo Saage juhitud veok. Tunnistaja J D ütluste alusel parkis ta oma sõiduki kell 9 Rocca al Mare parklasse ja tuli selle juurde tagasi kell 16.30. Seega ei näinud tunnistaja väidetavat menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu. Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokolli kuvatõmmistelt 1-3 nähtub manööverdav veok sõiduki kõrval. Seega tõendavad kuvatõmmised, et veok manööverdas sõiduki kõrval, mitte, et nendega oleks veok sõidukile vigastusi tekitanud. Seega on kohtuvälise menetleja poolt tõendamata vaatluse käigus välja toodud järeldus, mille kohaselt kell 10.47.46 (VK Aiandus2025-03-10 09-42-12) tagurdas veok oma vasakpoolse tagaosaga vastu pargitud musta värvi sõiduki Mercedes vasakpoolset tagaosa. Kontaktist Mercedes kõigub. Kaitsja ei vaidlustanud kohtuvälise menetleja väidet, et seejärel veok Volvo kell 10.48.04 (VK Aiandus – 2025-03-10 09.42.29) oma parempoolse tagumise küljeosaga väga lähedalt tagurdab pargitud sõiduki Mercedes tagaosa juures. Kohtuvälise menetleja poolt viidatud fail Kodukaup-evak. Väljast nvr5p2EE-PR-Rocca XXX ei olnud kaitsjale nähtavaks tehtud, mistõttu ei saanud kaitsja kinnitust selles osas, et salvestuselt on näha, et 2025-03-10 kell 09.42.29 läks valge kastiga sõiduk oma parempoolse tagaosaga vastu pargitud sõiduki Mercedes parempoolset tagaosa, et Mercedes kontaktist kõigub. Kaitsjale oli tehtud nähtavaks videofaili VK Aiandus-EE-PRRocca-XXX, milline ei võimaldanud tuvastada, et veok tekitas sõidukile kahju. Veoki vaatlusprotokoll p-s 4 oli tuvastatud, et veokil Volvo reg märk XXX puudusid vasakul ja paremal pool tagaosal liiklusõnnetusele viitavad vigastused. Kristo Saage ei ole vaielnud 3 4-25-2054 vastu asjaolule, et tema juhtis 10.03.2025 kella 9-10 vahel veokit Rocca al Mare keskuse parklas. Ta selgitas aga, et ei tundnud ega pannud tähele, et ta oleks parkivat sõidukit kahjustanud, seda väitsid talle kolmandad isikud. Eeltoodu pinnalt leidis kaitsja, et ühegi väärteotoimikus asuva tõendiga ei olnud tõendatud menetlusaluse isiku süü, nendest nähtusid üksnes kahtlused tema süüdiolekus. Lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb aga kõrvaldamata kahtlused isiku süüdiolekus tõlgendatakse isiku kasuks. 3.2 Alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Kristo Saage on toime pannud talle omistatud teod, palus kaitsja muuta/kergendada talle mõistetud karistust. Ta tõi esile välja, et kui isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et menetlusalune isik talle omistatud rikkumised toime pani, ei ole tema süü suur. Esiteks manööverdas ta hoolikalt. Videofailist nähtub, et ta avas veoki ukse, et nähtavus veelgi parem oleks ja ei leiaks aset sõiduki kahjustumist. Teiseks ei saanud ta aru, et ta oleks sõidukit kahjustanud. Eeltoodu nähtus lisaks Kristo Saage ütlustele ka videofailist, kus ta väljus peale parkimist veokist ja asus teostama tavapäraseid kauba maha laadimise toiminguid. Kui Kristo Saage oleks teadvalt sõidukit ja veokit kahjustanud, oleks olnud enesestmõistetav, et ta vaatab tekitatud kahjustused üle, mitte ei asu kaupa maha laadima. 3.3 Seonduvalt kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse liigiga selgitas kaitsja, et juhtimisõiguse äravõtmine toob Kristo Saagele kaasa rängad tagajärjed. Ta töötab XXX ettevõttes M OÜ ja juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töölepingu lõpetamise ning sissetuleku kaotamise. Kristo Saagel on perekond: abikaasa ja kaks alaealist last, kes käivad lasteaias. Abikaasa küll omab juhtimisõigust, kuid tema töökoht on Tallinnas, mistõttu olukorras, kus Kristo Saagel juhtimisõigus ära võetakse, muutub oluliselt raskemaks laste transportimine. 3.4 Kaitsja märkis, et

§ 223

ja

§ 236

lubavad menetlusalust isikut alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmisele karistada ka rahatrahvi või arestiga. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et rahatrahv ei pruugi Kristo Saaget piisavalt mõjutada, on võimalik talle kohaldada ka aresti. KarS § 69 lg 1 järgi võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna menetlusalusele isikule aresti kohaldamine võib kaasa tuua tema perekonna jaoks rasked tagajärjed, oleks kaitsja hinnangul humaanne asendada arest üldkasuliku tööga. Riik saaks tehtud üldkasulikust tööst kasu ja perekonnale ei kaasneks transpordiprobleeme, samuti perepea sissetuleku kaotust. Kaitsja lisas, et Kristo Saage on nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga ja palub juhul, kui kohus leiab, et menetlusalune isik on talle omistatud rikkumised toime pannud, karistada teda arestiga, mis asendatakse üldkasuliku tööga.

1. 25.06.2025 võttis Viru Maakohus Kristo Saage kaitsja kaebuse menetlusse ja arutas seda 28.08.2025 ja 30.09.2025 toimunud istungitel. Kohtupidamise käigus kuulas kohus ära tunnistaja J D ja menetlusaluse isiku Kristo Saage ütlused ning uuris väärteoasja nr 2317,25,001886 järgmisi materjale: tl 10-11 väärteo otsus 07.05.2025; tl 18-21 liiklusõnnetuse teade; tl 22-23 süüteoteade; tl 28 sõiduki vaatlusprotokoll 13.03.2025 koos lisatud fotodega; tl 29-49 turvakaamera salvestiste välja küsimist kinnitav kiri; tl 50 asitõendi vaatlusprotokoll, millele on lisatud 2 turvakaamera salvestist: fail VK AiandusEE_PR_Rocca_XXX.mp4 ja fail Kodukaup-evak. Väljast nvr5pEE_PR_Rocca-XXX.mp4; täiendavalt DVD plaadil olev videofail VK Aiandus-EE-PR_Rocca_XX.mp4; tl 51-52 kaks fototabelit; tl 56 veoki Volvo vaatlusprotokoll 08.04.2025 koos fotodega; tl 60-61 väärteoprotokoll; tl 62-64 väärteo otsus 07.05.2025; tl 65 Kristo Saage kaitsja taotlus; tl 66 volikiri; tl 67 karistusregistri väljavõte ning kohtu poolt tehtud väljavõte töötamise registrist.
2. Kohtuistungil jäid Kristo Saage ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde täiendades seda 28.08.2025 uuritud turvakaamerasalvestistest nähtuvaga. Nii märkis kaitsja, et kaebuse 4 4-25-2054 koostamise ajal tugines ta videofailile VK Aiandus-EE-PR-Rocca-XXX, milline kajastas 10.03.2025 kella 9 ja 10 vahel Rocca al Mare keskuse parklas Eesti Pandipakendile kuuluva sõiduki mitte aga Kristo Saage juhitud veoki manööverdamist. Nimetatud sõiduk lahkus sündmuskohalt kell 9.
3. Kristo Saage juhitud veok jõudis parkimisplatsile kell 9.40.
4. 5.
5. Kaebaja taotles endiselt tema suhtes menetluse lõpetamist väites, et väärteoasjas kogutud tõendid loovad üksnes kahtluse selles, et Kristo Saage põhjustas 10.03.2025 kella 9.42 paiku Rocca al Mare keskuse parklas liiklusõnnetuse, mitte ei kinnita selle toime panemist. Nii tuleks kohaldada KrMS § 7 lg 3 nähtuvat põhimõtet, kõrvaldamata kahtlused tõlgendada Kristo Saage kasuks ja menetlus lõpetada. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud deliktistruktuuri esimene element – tegu. 5.2 Eeltoodud seisukoha kinnituseks analüüsis kaitsja veel kord väärteoasjas kogutud tõendeid ja märkis, et Eesti Pandipakendile kuuluv veok manööverdas kella 9 ja 10 vahel pikalt väidetavalt kahjustatud Mercedese sõiduauto vasakul, kahjustatud küljel ja sõiduauto taga (videofail VK Aiandus-EE-PR-Rocca-XXX). Manööverdamine on filmitud turvakaamera poolt, mis asus kaugemal ja kahjustatud sõidukist paremal pool, seega ei ole välistatud, et sõiduauto vasakule küljele ja tagaosale tekitas kahjustused enne Kristo Saage juhitud veoki saabumist Mercedese kõrval manööverdanud veok. Tunnistaja J D ütlused ei saa kinnitada Kristo Saage poolt toime pandud tegu. Tunnistaja poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli tema kasutuses oleva auto pagasnik vigastatud, oli mõlk, siis ühe tagumise küljepeal olid kriimustused, teiselt poolt olid ka kriimustused. Põhimõtteliselt kogu tagumine osa oli erinevatest kohtadest, kas kriimustatud või mõlk või mõlemad. Ja kogu tagumine osa, alumine pagasnik oli täiesti kriimustatud ja selline pikem mõlk oli seal taga. Tunnistaja viitas oma ütlustes kolmandale isikule, kes andis tunnistajale telefoni teel infot väidetava kahju toimepanija osas. Nii on tunnistaja saanud sõiduki kahjustamisest infot kolmandalt isikult, kuid vastavalt KrMS § 66 lg-le 2 1 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Seega ei tõenda tunnistaja ütlused, et tema sõidukit kahjustas Kristo Saage. Sündmuskoha vaatlusprotokollis, niisamuti veoki vaatlusprotokollis, samuti sõidukist ja veokist tehtud fotodega on küll fikseeritud sõiduki Mercedez Benz numbrimärgiga XXX vigastused, samas Kristo Saage juhitud sõidukil Volvo FL 250 GMN numbrimärgiga XXX (edaspidi veok) vigastused puuduvad. Arvestades aga sõiduautol olnud vigastusi nende mahtu, pidanuks olema ka need tekitanud veokil selgelt märgatavad, temal täheldatavad sõiduauto värviosakesed. Nii ei tõendanud eeltoodud tõendid sõidukist, et vigastused tekitas veok. Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokollist nähtus küll, et veok manööverdas sõiduki kõrval, kuid mitte seda, et ta tekitas sellega sõidukile vigastusi. Kohtuväline menetleja on väitnud, et videosalvestisest VK AiandusEE_PR_Rocca_XXX- XXX kell 10.47.46 (VK Aiandus 2025-03-10 09-42-12) nähtub, et veok tagurdab oma vasakpoolse tagaosaga vastu pargitud musta värvi sõiduki vasakpoolset tagaosa, kontaktist sõiduk kõigub ja selliselt veok kahjustab sõidukit. Kaitsja sellega ei nõustunud. Esiteks filmib kaamera kaugelt üksnes sõiduki paremat külge, seda, mis toimub sõidukist vasakul kaamera ei näita. Seega, kuna kahjustuste tekitamine konkreetsele sõiduki piirkonnale ei ole selgelt ja lähedalt fikseeritud, ei saa ka lugeda tõendatuks, et vigastused tekitas Kristo Saage juhitud veok. Videot tähelepanelikult vaadates ei saa välistada, et sõiduki kõikumine võib tuleneda video kvaliteedist või muust videot moonutavast kõrvaltegurist: alates video teisest minutist (2:05) kõigub pikka aega intensiivselt nii sõiduki kõrval asuv betoonalusel post kui ka kogu hoone sein ja seda ilma ühegi kontaktita. Alates video 6ndast minutist (6:24) väriseb ilma ühegi kontaktita seisva veoki tagaosa ja intensiivselt kogu hoone sein. Videofaili Kodukaup-evak. Väljast nvr5p2-EE_PR_Rocca_XXX- XXX näitab, et veok Volvo tagurdab (VK Aiandus – 2025-03-10 09.42.29) tõepoolest oma parempoolse tagumise küljeosaga väga lähedalt mööda pargitud sõiduki Mercedes tagaosa juurest. Samas on väär on kohtuvälise menetleja järgnev väide, et salvestiselt on näha, et 10.03.2025 kell 09.42.29 läheb 5 4-25-2054 valge kastiga sõiduk oma parempoolse tagaosaga vastu pargitud sõiduki parempoolset tagaosa, et sõiduk kontaktist kõigub. Vaadates videot kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud ajahetkel (09.42.29) on kaitsja arvates selgelt näha, et veok ei ole kontaktis sõidukiga, et viimane ei kõigu. Menetlusalune isik ei vaidle vastu asjaolule, et tema juhtis 10.03.2025 kella 9-10 vahel veokit, kuid ta kinnitas, et ei tundnud ega pannud tähele, et ta oleks sõidukit kahjustanud. Kõiki tõendeid koosmõjus hinnates jäid kaitsja arvates õhku kõrvaldamata kahtlused Kristo Saage süüs, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. 5.3 Kaitsja lisas ka, et väärteomenetlus tuleks lõpetada ka sel põhjusel, et ei kannatanule ega S L ei ole tekitatud varalist kahju), mis on

§ 223

lg 1 kohaldamise eelduseks.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Viru Maakohus on väärteoasjas nr 4-25-2288 tehtud otsuses

§ 223

lg 1 kohaldamise eeldustena välja toonud: seega tuleb tuvastada, kas isik on liiklusnõuet rikkunud ja millist, kas on tekitatud varaline kahju ja kas isiku rikkumise ja varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Kaitsja rõhutas, et kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kahju tekkimist ja selle suurust. Tegemist on kindlustusjuhtumiga, menetlusaluse isiku vastutus on kindlustusega kaetud, mistõttu ei ole S L varalist kahju kandnud. Seega ei ole täidetud

§ 223lg 1 kohaldamise eeldus.

5.4 Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Kristo Saage on toime pannud talle omistatud teod, tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel. Kohtupraktikas on oldud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (Vt nt Riigikohtu lahendid 05.03.2014 nr 3-1-1-11-14, p 13 ja 01.11.2013 nr 31-1-91-13, p 15). Kristo Saage süüd toimepandus ei saa pidada suureks. Juhul, kui teise sõiduki kahjustamine on üldse toime pandud, on see aset leidnud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kristo Saage on andnud ütlusi, mille kohaselt ta ei tundnud ja ei pannud tähele, et ta oleks tabanud teist autot. Kui vaadata turvakaamera salvestist, siis on näha, et Kristo Saage nähes, et sõiduki kõrvale ei ole võimalik parkida, sõidab eemale ja pargib kaugemale. Samuti ei pööra ta sõidukile kordagi ka kauba mahalaadimise ja kauplusesse transportimise käigus tähelepanu, mis kinnitab kaebaja arvates, et ta ei saanud aru, et ta oleks sõidukile otsa sõitnud. Liiklusõnnetusest teatamata jätmise asjaolude osas tuli kaebaja arvates asuda seisukohale, et kui Kristo Saage ei saanud aru, et ta teist sõidukit oli kahjustanud, siis ei saa ka väita, et ta tahtlikult sündmuskohalt lahkus. Lisaks ei ole vaidlustatud otsuses toodud esile, et Kristo Saage tegevus oleks tekitanud varalist kahju. Kaebaja hinnangul on karistamise eesmärk on suunata isik seadusekuulekale elule, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmine. Olukorras, kus teo toimepanemine leiab tõendamist, kahetseb menetlusalune isik enda tegu ja kinnitab, et ta on edaspidi motiveeritud olema tähelepanelikum ja hoolsam. Seega oleks karistamise eesmärgid käesoleval juhul saavutatavad ka ilma selleta, et isik oleks karistatud. 5.5 Juhuks, kui kohus ei lõpeta väärteomenetlust teokoosseisu puudumise või otstarbekuse kaalutlusel, taotles menetlusalune isik säilitada tema juhtimisõigus. Kaitsja tõi välja, et kui isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et Kristo Saage talle omistatud rikkumised toime pani, ei ole tema süü suur: ta pani teod toime ettevaatamatusest, ei saanud aru, et ta oleks sõidukit kahjustanud. Eeltoodu nähtub lisaks Kristo Saage ütlustele ka videofailist, kus ta väljub peale veoki parkimist veokist ja asub teostama tavapäraseid kauba maha laadimise toiminguid. Kui Kristo Saage oleks teadvalt sõidukit ja veokit kahjustanud, oleks olnud enesestmõistetav, et ta vaatab tekitatud kahjustused üle, mitte ei asu kaupa maha laadima. Karistusliik juhtimisõiguse 6 4-25-2054 äravõtmine toob menetlusalusele isikule kaasa rängad tagajärjed. Ta töötab XXX ettevõttes M OÜ ja juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töölepingu lõpetamise ning sissetuleku kaotamise. Hetkel on Kristo Saage töötu, kuid on saanud ettevõttelt M T OÜ kinnituse, et juhiloa olemasolul saab ta sinna tööle asuda autojuhina. Kristo Saagel on kaks alaealist last: kellest üks käib lasteaias ja teine koolis. Laste ema küll omab juhtimisõigust, kuid tema töökoht on Tallinnas, mistõttu olukorras, kus Kristo Saagelt juhtimisõigus ära võetakse, muutub oluliselt raskemaks laste transportimine: lapsed käivad lasteaias ja koolis XXX, Kristo Saage elab XXX.

§ 223

,

§ 236

lubab menetlusalust isikut alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmisele karistada ka rahatrahvi või arestiga. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et rahatrahv ei pruugi Kristo Saaget piisavalt mõjutada, on võimalik talle kohaldada ka aresti, asendades selle üldkasuliku tööga. Kuna talle aresti kohaldamine võib kaasa tuua tema perekonna jaoks rasked tagajärjed, oleks humaanne asendada arest üldkasuliku tööga. Riik saaks tehtud üldkasulikust tööst kasu ja perekonnale ei kaasneks transpordiprobleeme. Samuti saab riik menetlusaluse isiku juhtimisõiguse säilimise korral kasu tööjõumaksudest ja tulumaksust, mida tööandja (M T OÜ) ja menetlusalune isik hakkavad peale tema tööleasumist tasuma. Kristo Saage on sellega nõus.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kristo Saage on süüdi tunnistatud liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise asjaolude alusel põhjendatult, niisamuti toimis kohtuväline menetleja õigesti temalt karistusena juhtimisõigust ära võttes. Kristo Saagel on varasemad rahatrahvid tasumata. Tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus, kus võib talle taas karistuseks tulla rahaline karistus. Kristo Saagel on võlakohustusi. Seega rahatrahvi määramine ei täidaks karistuse eesmärki mõjutada isikut läbi selle ebamugavuse teda edaspidi liikluses hoolikamalt käituma. 6.1 Kohtuväline menetleja hinnangul oli väärteoasja materjalide alusel menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise asjaolud tõendamist leidnud. Kohtusaalis uuritud videosalvestistest nähtus, kuidas Kristo Saage juhitud veoauto sõidab vastu pargitud sõiduautot Mercedest. Et just Kristo Saage poolt juhitud veok liiklusõnnetuse põhjustas, nähtus ka varasemalt sealsamas kohas manööverdanud pandipakendi veoki tegevusest. Viimase edukas manööverdamine näitas kohtuvälise menetleja hinnangul, et hea, kogenud ja oskustega juht suudab juhtida suurt veokit ka kitsas kohas niimoodi, et ta ei põhjusta varalist kahju teistele sõidukitele. Kristo Saage, juhtides veokit sellega hakkama ei saanud, ilmselgelt sõitis ta vastu sõiduautot. Kohtumenetluse käigus uuritud mõlemast videost on selgelt näha seda, kuidas sõiduauto Kristo Saage juhitud veokiga kokkupõrke tagajärjel oluliselt kõigub. Videosalvestisel on näha virvendused, väriseb kogu kaader, kõik videosalvestisel väriseb. Sellise kvaliteediga video ongi väljas asuvatelt turvakaamerakaameratelt saada võimalik. Samas on salvestistel täheldatavad ka kokkupõrke hetked. Näha on, kuidas veoki kokkupõrke tulemusena liigub ainult sõiduauto, mitte ei värise maja ega läheduses olevad autod, postid ega muud objektid. Kokkupõrke tagajärjel liigub sõiduauto esimene ratas ja ka esiosa. Ka varaline kahju on selle tegevuse tulemusena tekkinud, see asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja J D ütlustega. Viimane selgitas kohtuistungil, et tema sõiduk oli enne parkimist terve ja selle kokkupõrke tagajärjel tekkis tema sõidukile varaline kahju. See on fikseeritud ka sõiduki vaatlusprotokollis ja ka fotodega. Kindlustus on selle kahju küll hüvitanud, kuid kahju oli eelnevalt liiklusõnnetusega tekitatud. See, et kindlustus on kahju hüvitanud, ei tähenda et varalist kahju ei ole tekkinud. 6.2 Kohtuvälise menetleja hinnangul põhjustas Kristo Saage liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning jättis sellest teavitamata. Kristo Saage ütlusi selles toimepanemisest arusaamise osas kohtuväline menetleja eluliselt usutavaks ei pidanud. Kui isik ise selgitas, et tema sõidukil on taga kaamerad, mida ta tagurdamisel kasutas, siis ei saa pidada usutavaks seda, et ta ei saanud aru, et ta teisele autole kaks korda otsa sõitis. Lisaks juhiti ka tema tähelepanud sündmuskohal sellele, et tema veok põhjustas parkivale sõidukile varalise kahju. Seesama info jõudis ka auto 7 4-25-2054 kasutajani. Kristo Saage pidi aru saama, et ta on varalise kahju põhjustanud. Pika staažiga juhina pidi ta ka teadma, mis siis edasi tuleb teha. Kristo Saage liiklusõnnetusest teada ei andnud. Tõendeid kogumis kinnitasid, et Kristo Saage põhjustas liiklusõnnetuse ja pidi kindlasti aru saama, et ta seda tegi. Seda enam, et liiklusõnnetus ei toimunud kerge riivena ja Kristo Saagele öeldi eraldi, et ta põhjustas varalise kahju parkinud sõidukile. 6.3 Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja, et see on Kristo Saagele määratud etteheidetud tegude sanktsioonide raames. Need ei ole määratud ülemäära suurtena. Rahatrahvi määramine ei olnud põhjendatud, kuivõrd isik ei olnud oma varasemaid trahve tasunud, lisaks on tal hulgaliselt muid rahalisi nõudeid täita ehk rahatrahv ei täidaks karistuse eesmärki. Juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks Kristo Saaget kõige enam. Väiteid, et ta ei saaks selle õiguse äravõtmise tulemusena tööd teha ega oma pere eest hoolt kanda ei olnud kohtuvälise menetleja hinnangul tõsiseltvõetavad. Ajutine juhtimisõiguse puuduse korral on ka nendeks juhtudeks lahendused olemas. Juhtimisõigus on privileeg, millest ilmajäämise riski kannab süüdlane ise. 6.4 Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole antud asjas võimalik menetlust lõpetada ka avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Avalik menetlushuvi on olemas, asja materjalidest nähtuvalt on tekitatud liiklusõnnetusega ilmselgelt varaline kahju. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2317,25,001886 puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik Kristo Saage juhtis 10.03.2025 kella 9.42 paiku Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse juures aadressil Tallinn Paldiski mnt 102 asuvas parklas M OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Volvo FL reg nr XXX ja, et ta tegi sellega korduvalt tagurdamismanöövreid. Samas esineb vaidlus selles, kas neid sooritades ta veendus manöövrite ohutuses, kas nende tulemusena põhjustas ta varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kas ta tagurdas kahel korral vastu pargitud sõidukit Mercedes Benz reg nr XXX ja kahjustas sellega viimast, põhjustades sõiduki vigastustega varalise kahju S L AS-le, niisamuti kas Kristo Saage lahkus tahtlikult liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
4. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2317,25,001886 kogutud ja uuritud tõendid võimaldavad kinnitada 07.05.2025 Kristo Saage suhtes tehtud otsuse tõendatust, et ta rikkus süüliselt 10.03.2025 kella 9.42 paiku Rocca al Mare keskuse parklas manööverdades

§ 49

lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ja pani selliselt toime on

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

10.Nimetatud väärtegude asjaolud ja Kristo Saage süü nende toime panemises on tuvastatavad väärteoasjas nr 2317,25,001886 kogutud järgmiste tõenditega. Kõigepealt kinnitavad sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX 10.03.2025 kella 09.30 ajal liiklusõnnetusse sattumist ja selle tagajärjel sellele kahjustuste tekitamist sõiduauto kasutaja tunnistaja J D süüteoteade ja tema ütlused. Neis märkis viimane, et parkis 10.03.2025 kella 09.00 ajal tema kasutuses oleva ja vigastusteta sõiduauto Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklasse. Naastes auto juurde kell 16.30, avastas ta sellel kriimustuse jäljed tagaluugil, tagumisel pamperil vasakul, paremal pool tagumisel pamperil, paremal tagatule klaasil. Lisaks avastas ka kojameeste alt kirja, kus oli ära märgitud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki andmed: reg nr XXX ja liiklusõnnetust näinud tunnistaja kontaktnumber. Tunnistajaga suhtluses märkis viimane J D , et tema kasutuses olevale autole oli vigastused tekitanud kella 09.30-09.40 ajal 8 4-25-2054 kirjas märgitud veoauto reg nr XXX. Veoauto oli tunnistaja sõnul auto vastu sõitnud kahel korral, kõigepealt tagurdanud otsa ja siis eemale sõites uuesti pihta läinud. Tunnistaja oli juhile teada andnud, et ta oli oma veoautoga sõiduautole otsa sõitnud ja seda kahjustanud. Juht oli küll tulnud autost välja, kuid lahkunud sündmuskohalt liiklusõnnetusest teadet jätmata. Liiklusõnnetuse teade nr 2101230036770 ja sündmuskoha vaatlusprotokoll on fikseerinud 10.03.2025 pargitud sõiduautoga Mercedes reg nr XXX liiklusõnnetuse toimumise fakti ja selle tagajärjel viimasele tekitatud vigastused, samuti liiklusõnnetuses osalenud M OÜ-le kuuluval veokil Volvo FL reg nr XXX nende puudumise. Eeltoodud andmeid kinnitasid veel ka sõiduauto Mercedes reg nr XXX vaatlusprotokoll ja selle juurde tehtud fotod (13.03.2025), samuti veoauto Volvo reg nr XXX vaatlusprotokoll ja selle juures olevad fotod (08.04.2025). Nii tuvastati ka fotode vahendusel tunnistaja J D poolt liiklusõnnetuse teates ja ütlustes täiendavalt nimetatud sõiduauto vigastused ning õnnetuse põhjustanud veoautol vasakul ja paremal pool tagaosal liiklusõnnetusele viitavate kahjustuste puudus. 11.Kohtu hinnangul on võimalik tuvastada tunnistaja J D ütluste alusel lisaks tema kasutuses oleval sõiduautol 10.03.2025 kahjustuste tekitamine kui ka nende tekitamises võimalik süüdlasest veoauto. Eeltoodud teadmised sedastas tunnistaja iseseisvalt 10.03.2025 kella 16.30 ajal Rocca al Mare parklasse tema kasutuses oleva auto juurde naastes. Tunnistaja täheldas sellel varasemalt nimetatud vigastused, niisamuti aga ka auto kojameeste juurde jäetud kirjakese sündmuse pealtnägijalt viimase telefoninumbri ja süüdlase auto numbriga. J D sõnul juhtisid tema tähelepanu süüdlase andmetega kirjale parkla läheduses oleva spordiklubi aknast kaks meesterahvast. Kohus leiab, et puudub alus J D ütluste osa, milline käsitleb temale edastatud võimaliku liiklusõnnetuse põhjustanud veoauto andmeid, kõrvale jätmiseks. Tunnistaja on kohtule avaldanud 10.03.2025 kella 16.30 paiku talle teatavaks saanud informatsiooni ehk selle, mida ta avastas iseseisvalt sündmuskohal. Pelgalt nende teadmiste alusel ei olnud tunnistajal endal ega ka kohtuvälisel menetlejal võimalik otsustada, kas ka tegelikkuses põhjustas veoauto Volvo reg nr XXX J D kasutuses olevale sõiduautole kahju. Nii on ka tunnistaja sarnaselt kohtuvälise menetlejaga soovinud uurida parklas toimuvat salvestanud turvakaamera salvestisi. 12.Kohus nõustub Rocca al Mare kaubanduskeskuse turvateenistusest ja kaupluse Prisma poolt edastatud turvakaamera salvestistest nähtuvate andmete ja neist tehtud väljavõtete alusel kohtuvälise menetlejaga, et 10.03.2025 kella 09.40 paiku tagurdas veoauto Volvo reg nr XXX Paldiski mnt 102 asuvas parklas kahel korral otsa parkivale sõiduautole Mercedes Benz reg nr XXX ja kahjustas viimast liiklusõnnetuse teates märgitud viisil. 08.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaatluse all olnud kaks Prisma Peremarket AS-lt laekunud turvakaamera salvestisega faili, millest on tehtud ka väljavõtteid. 12.1 Esimeselt turvakaamera salvestise faililt nimega VK Aiandus-EE_PR_Rocca_XX.mp4 nähtub, et 10.03.2025 kella 09.40 paiku sõidab parklasse musta kabiini ja valge kastiga veoauto Volvo reg nr XXX, milline sõidab algselt soovitud parkimiskohast eemale, et end ümber keerata. Kell 09.42.10 alustab veok Volvo tagurdamist soovitud parkimiskohale. Tagurdades ta korraks peatub ja siis jätkab tagurdamist sõites oma vasakpoolse tagaosaga vastu pargitud musta värvi sõiduki Mercedes vasakpoolset tagaosa. Kokkupõrke tulemusena sõiduauto Mercedes kõigub. Nimetatud fakt on fikseeritud salvestisel kell 09.42.

1. Seejärel teeb veoauto uue manöövri, sõidab parkimiskohalt välja ja alustab kell 09.42.29 uuesti tagurdamist. Veoauto tagurdab oma parempoolse tagumise küljeosaga sõiduki Mercedes tagaosa juurest. Salvestiselt on näha kell 09.42.30 veoauto peatumine, seejärel otse sõit, veoauto sõidutrajektoori otseks keeramine ja uus tagurdamine sõiduautode kõrvalt eemale vabale alale. Sellegi tegevuse käigus möödub veoauto väga lähedalt veel sealsamas parkinud kahest teisest sõiduautost. Kokkupuudet siiski nendega ei toimu. Veoauto lahkub parklast kell 9 4-25-2054 10.01.43 sõites mööda eelnevalt tema poolt otsa sõidetud sõiduautost Mercedes sellele tähelepanu pööramata. 12.2 Teiselt salvestisest nimega Kodukaup-evak. Väljast nvr5pEE_PR_Rocca-XXX.mp4 on näha, et kell 09.42.29/09.42.30 tagurdab valge kastiga veoauto oma parempoolse tagaosaga vastu pargitud sõiduauto Mercedes parempoolset tagaosa. Kokkupõrke tulemusena sõiduauto taas kõigub. 12.3 Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu on kooskõlas kohtuistungi käigus üle vaadatud videosalvestistelt nähtuvaga. 12.4 Kohus märgib siinkohal sarnaselt väärteokaebuses tooduga, et tõepoolest on uuritud turvakaamerasalvestistel täheldatavad nende suurendamisel tehnilised puudused. Nimelt väriseb sellises olukorras esimese turvakaamera salvestise pilt ja seeläbi on näha ka videol muude objektide kõikumine, teine salvestis näitab videot katkendlikult. Samas on aga võimalik eristada esimeselt salvestiselt eraldiseisvalt veoauto Volvo reg nr XXX tagurdamisel parkimiskohta ja seal eemale sõites kahel korral kontakt pargitud Mercedesega ja selle tulemusena sõiduauto kõikumine. Kontakti kohaks on sõiduauto vasakpoolne tagaosa, kus on hilisemalt fikseeritud veoauto alumise osa kõrguselt sõiduautol kahjustused: kriimustuse jäljed auto vasakul tagumisel osal. Need kahjustused on asja materjalides fikseeritud J D poolt antud ütluste ja tema poolt 10.03.2025 tehtud fotodega. Veoauto kokkupõrge sõiduautoga, nagu öeldud, eristub selgelt turvakaamera salvestise mistahes tehnilisest iseärasusest. Niisamuti on ka võimalik täheldada teiselt videolt, hoolimata videopildi ajutisele katkemisele, veoauto poolt tagurdamisel sõiduautole otsasõit, toimub sõiduauto taaskordne kõikumine. Kokku põrkuvad veoauto parempoolne tagaosa sõiduauto parempoolse tagaosaga. Nimetatud kohast on hilisemalt tuvastatud (taas J D poolt antud ütluste ja fotodega) sõiduautol kahjustused tagaluugil, paremal pool tagumisel osal, paremal tagatule klaasil. 12.5 Kohus tutvus ka väärteoasja materjalide juurde lisatud kolmandagi Prisma Peremarketi AS-lt laekunud videosalvestisega VK Aiandus-EE-PR_Rocca_XXX.mp4, kust nähtub 10.03.2025 ajavahemikul kella 09.10.20-09.31.40, s.o enne M OÜ-le kuuluva veoauto Volvo reg nr XXX sündmuskohale jõudmist, sealsamas sõiduauto Mercedese Benz reg nr XXX vahetus läheduses Eesti Pakendiringluse veoauto manööverdamine. Erinevalt varasemalt mainitud videosalvestisest, ei nähtu sellelt fakti, et pakendiringluse veoauto oleks põrkunud kokku või mistahes moel riivanud sealsamas parkinud sõiduautot. Pakendiringluse veoauto jõudis parklasse kell 09.10.20 ja manööverdas sõiduauto Mercedes vahetus läheduses ajavahemikel kell 09.10.34-09.12.13 ja kell 09.30.36-09.31.
2. Viimase tegevusega see sõiduautole Mercedes kahjustusi ei tekitanud. 12.6 Nii leiab kohus, et väärteoasja materjalide juurde võetud turvakaamera salvestiste, nende vaatlusprotokolli, J D ütluste ja tema poolt tehtud fotodega sõiduautol 10.03.2025 kella 16.30 paiku fikseeritud vigastuste kohta on tuvastatud liiklusõnnetuse toimumine ja sellega põhjuslikus seoses sõiduautole kahjustuste tekkimine ehk kohtu hinnangul on asja materjalide alusel võimalik sedastada Kristo Saage poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine. Niisamuti nähtub neilt videotelt ka Kristo Saage poolt peale avariid sündmuskohalt lahkumise fakt.
3. Kohus leiab, et osaliselt on ka menetlusaluse isiku Kristo Saage ütluste alusel võimalik liiklusõnnetuse toimumist ja sellele vajalikul moel reageerimata jätmist sedastada. Kristo Saage on kinnitanud, et ta viibis 10.03.2025 kella 09.-10.00 vahelisel ajal veoautoga Volvo reg nr XXX Tallinnas kaubanduskeskus Rocca al Mare parklas ja püüdis seal leida kohta kauba maha laadimiseks. Kauba mahalaadimiseks ettenähtud koht oli hõivatud. Ta püüdis manööverdada selle läheduses olevale parkimisalale. See tal ei õnnestunud, nii liikus ta pisut eemale, parkis auto ja toimetas kauba soovitud kohta. 13.1 Kristo Saage on küll väitnud, et ta ei pannud tähele, et oleks tagurdades otsa sõitnud teisele sõiduautole, ta juhindus manöövrit tehes veoauto tagumistest kaameratest. Samas ei 10 4-25-2054 pea kohus aga sellist Kristo Saage ütlust usaldusväärseks, sest see ei ole kooskõlas turvakaamera salvestisest nähtuva objektiivse pildiga juhtunu osas. 13.2 Nimelt on veoauto loobunud tagurdamisest mitte seetõttu, et juht oleks tajunud, et ta ei mahu oma autoga parkimiskohale või sõiduautodest mööda vabale alale. Kristo Saage manööverdas veoautoga mõlema kontakti korral sõiduautoga sarnaselt. Tagurdamisel ta korraks peatus, hindas olukorda ja sõitis siis edasi kuni kokkupõrkeni sõiduautoga. Tagurdamise manööver jäi pooleli, sest ette tuli takistus. Vastasel juhul oleks juht edasi tagurdanud, sest kauba platvormini oli ruumi veel küll. Teisel juhul oli tagurdamiseks vabale alale parkla see osas autovaba. Lisaks oli veoauto ja sõiduauto kontaktid sellised, et selle tulemusena sõiduauto lausa kõikus. Arusaadavalt on veoauto ja sõiduauto massid erinevad, kuid sellisel moel, nagu nähtub videosalvestiselt, veoautoga millegi vastu sõitmist, pidi juht tajuma, rääkimata selle nägemisest tagumise auto kaameraga. Nii pidi Kristo Saage möönma, et kui ta tagurdas parkimiskohale või sõiduautost mööda vabale alale, võis ta sõiduautot kahjustada. Nagu märgitud, tagurdas Kristo Saage mõlemal korral kõigepealt sõiduautole otsa, saades sellest aru, et tal kas sõiduauto kõrvale parkida või valitud moel mööda tagurdada ei õnnestu, loobus soovitud plaanist või siis asus veoauto sõidutrajektoori korrigeerima, et siis tagurdamist jätkata. 13.3 Et sõiduautoga kokkupõrked ja selle kahjustamine toimusid, said täiendavalt kinnitust sellest, kui Kristo Saagega tulid sel teemal vestlema kauba laadimiskoha läheduses olnud ja tema tegevust pealt näinud isikud. Kristo Saage sõnul rääkisid need isikud temaga ebaselgelt, temale arusaamatus vene keeles. Samas sõltumata sellest, kui ebaselgelt need isikud Kristo Saage ütluste järgi end väljendasid, jõudis sõnum sellest, et ta oli veoautoga sõiduautole otsa sõitnud ja seda kahjustanud, temani. 13.4 Et ta seda fakti ei tunnistanud, ei muuda omakorda fakti, et talle oli tema poolt sõiduauto kahjustamisest pealtnägijate poolt teada antud ja selliselt tulnuks tal ka kas omanikule või politseile teada anda. Kristo Saage õigustas enda poolt nimetatu tegemata jätmist sellega, et pidi jätkama töökohustustega ja see asjaolu ununes või, et kuivõrd ta ei tajunud kokkupõrget ja sõiduauto kahjustamist, siis ei olnud tema arvates ka selline teatamine vajalik. Kohus märgib, et kahjuks on tegemist Kristo Saage näol isikuga, kes ei ole valmis vastutust kandma. Kohus leiab kõigepealt, et töökohustustega jätkamist ei oleks mingil juhul takistanud tema poolt sõiduautole, nagu tegi seda pealtnägijast tunnistaja, oma kontaktide jätmine ja väikese selgituse kirjutamine või politseile juhtunust teada andmine. Ainuüksi ebaõnnestunud manööverdamine samas kohas, kus asus kahjustada saanud sõiduauto, viitas võimalusele, et sõiduautoga võis midagi juhtuda ja seda enam, et sõiduauto kahjustamisele juhiti ka tema tähelepanu. Selliste asjaolude ilmnemine loob olukorra, kus iga seaduskuulekas liikleja pidanuks endast kui võimalikust süüdlasest märku andma. Kohus ei pea Kristo Saage väidet liiklusavarii unustamisest tõepäraseks, sest sellest sündmusest ja selle meelde tuletamisest kõrvaliste isikute poolt ei möödunud märkimisväärset aega. Selgitus aga, et ta ei pidanud vajalikuks politseile õnnetusest teada andmist, sest ei olnud enda arvates seda põhjustanud, viitab aga otseselt tahtlikule valikule kahju tekitamisest mitte teada anda.
4. Eeltoodud tõendite alusel on kohtu hinnangul objektiivselt tuvastatud Kristo Saage poolt 10.03.2025 kella 09.42 paiku Paldiski mnt 102 parklas veoautoga tagurdades läheduses pargitud sõiduautole Mercedes kahel korral otsasõit ja selle kahjustamine, niisamuti tema poolt ja seda isegi peale tema tähelepanu juhtimist, et ta oli parkimise käigus põhjustanud liiklusõnnetuse ja vigastanud sõiduautot, sellest politseile teatamata jätmine. Kohus leiab, et asja materjalide juurde võetud ja uuritud turvakaamera kaks salvestist võimaldavad kinnitada veoauto poolt tagurdamise ajal kahel korral sõiduautole otsasõitu ja seda niivõrd tugevalt, et sõiduauto selle tulemusena kõikus ja sai kahjustusi. Kokku põrkusid videosalvestiste alusel kõigepealt veoauto vasak tagumine osa ja sõiduauto juhipoolne vasak tagumine osa (sõiduauto oli pargitud esiosaga maja suunas ehk tagumise osaga manööverdava veoauto 11 4-25-2054 suunas), seejärel järgmise tagurdamise katse ajal ehk sellest kohast eemale sõitmise ajal veoauto tagumine parempoolne osa ja sõiduauto parempoolne tagumine osa. Nii on võimalik näha ka seoseid veoauto poolt otsasõidu ja sõiduautol tekkinud vigastuste vahel ehk on tuvastatav objektiivselt veoauto poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine.
5. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolude alusel võimalik järeldada, et sellise liiklusõnnetuse põhjustas veoauto juht ettevaatamatusest ehk, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Kristo Saage suutnud varalise kahju tekitanud liiklusõnnetuse toimepanemist vältida. Kristo Saage hindas parklas tagurdama asudes ebaõigesti veoauto gabariite ja manöövri tegemiseks olevat vaba ruumi. Sellest aru saades sõitiski Kristo Saage kauba laadimiskohast eemale, parkis veoauto vabale alale, laadis autost välja kauba ja toimetas selle kauplusesse. Nii ei nõustu kohus ka väitega, et Kristo Saage ei saanud aru, et ta võis oma tegevusega põhjustada liiklusõnnetuse. Kristo Saage pidi tundma autoga kauba laadimiskohale lähedale parkides ehk tagurdades ees takistust ja selle tulemusena pidama võimalikuks takistuseks olnud autole (või ka tema poolt juhitavale veokile) kahjustuste tekitamist. Nähes, et parkimine kauba laadimiskohale ei ole võimalik, loobus Kristo Saage sellele kohale sõitmisest. Otsides uut võimalust parkimiseks ja kauba mahalaadimiseks, manööverdas ta juba kahju saanud sõiduautost mööda selliselt, et tekitas viimasele täiendavalt veoauto tagumise osaga vigastusi. Ka selline veoauto lähedus sõiduautole pidi andma Kristo Saagele signaali võimaliku kahju tekitamise osas sõiduautole või ka veoautole. Kristo Saage saanuks ka nende täiendavate vigastuste tekitamist vältida, kui ta oleks veoautoga autosid täispargitud parklas endale manööverdamiseks rohkem ruumi varunud. Kohtu hinnangul turvakaamera salvestisest nähtuvalt selleks tal võimalus oli.
6. Kohus kordab üle, et väärteoasja materjalidega on tõendamist leidnud ka Kristo Saage poolt varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamata jätmine, kui kahju saaja isik oli teadmata. Ja seda, nagu öeldud, sõiduauto Mercedes reg nr XXX kasutaja J D ütlustega selle kohta, et avastades 10.03.2025 kella 16.30 ajal sõiduautol liiklusõnnetusega tekitatud vigastused, leidis ta auto kojameeste vahelt teate isikult, kes oli pealt näinud autole vigastuste tekitamist ja tekitajat, mitte aga teadet liiklusõnnetuse põhjustajalt endalt. Liiklusõnnetuse põhjustaja isik tuvastati turvakaamera salvestiste vahendusel. Eeltoodud fakti kinnitavad ka varasemalt kohtu poolt tsiteeritud menetlusaluse isiku Kristo Saage ütlused, kus ta kinnitas, et talle anti kaupa kauplusesse toimetamisel parkla läheduses viibinud teiste isikute poolt teada, et ta oli veoautoga kauba mahalaadimiskohale manööverdamise ajal tekitanud sealsamas pargitud mustale Mercedesele vigastused, eiras seda fakti ja lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud tõendid Kristo Saage poolt varalise kahju põhjustanud liiklusõnnetusest, kui kahju saaja isik on teadmata, politseile teatamata jätmise objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kristo Saage on selle väärteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis. Ta on peale liiklusõnnetuse asjaolude teadvustamist jätnud sellele seadusest tuleneval kohustuslikul moel reageerimata, õigustades seda erinevate üksteist välistavate selgitustega. Kohtule esitatud turvakaamera salvestisest nähtuvalt ei olnud ajavahemik, mil Kristo Saage laadis veoautolt maha kauba, toimetas selle kauplusesse ja tuli sealt tagasi nii pikk, et saanuks tema mälust kustutada äsja põhjustatud liiklusõnnetuse fakti. Tagasi veoauto juurde tulles ja sellega parklast välja manööverdades möödus ta taas kohast, kuhu tal ei õnnestunud varasemalt parkida, kannatada saanud Mercedesest. Need detailid pidid talle veel kord meelde tuletama, et ta võis ettevaatamatusest olla põhjustanud liiklusõnnetuse, millest tuleks kahju saajale ja politseile teada anda. Seega pidi Kristo Saage selliselt möönma enda poolt väärteo toimepanemist.
7. Kohus ei tuvastanud Kristo Saage tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Kristo Saage pani toime koosseisulised, õigusvastased ja süülised väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 223lg 12 4-25-2054 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Eeltoodud väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades. järeldusele jõudis kohtuväline menetleja Karistus

1. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava süüteo sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 21.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. 22. Nagu märgitud näevad eeltoodud väärteokoosseisud karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kõrval rahatrahvi kui ka aresti. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Kristo Saagele ei ole olnud põhjendatud määrata 10.03.2025 toimepandud väärtegude eest rahatrahvi. Kohtu hinnangul kaebuse väited selle kohta, et ilma Kristo Saage juhtimisõiguseta võivad oluliselt kannatada saada tema ise ja tema pereliikmed Kristo Saage töövõimaluste vähenemise ja lastele transporditeenuse osutamise võimatuse tõttu, ei võimalda ümberhinnata talle väärtegude eest mõistetud karistuse liiki. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab ka kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine ei loo Kristo Saagele ega tema pereliikmetele väljapääsmatuid, elu korraldamise võimalusi välistavaid olusid. Samas ei kummuta need asjaolud fakte, et Kristo Saaget on varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud ja need karistused olid uute süütegude toimepanemise (10.03.2025), nende eest karistuse määramise (07.05.2025) ja kohtupidamise (28.08.2025) ajal veel täitmata. Kristo Saage karistusregistrist nähtub, et teda oli 27.04.2024 karistatud

§ 227lg 3 alusel rahatrahviga 220 eurot.

Nimetatud rahatrahvi otsus jõustus 14.05.2024. Niisamuti nähtus karistusregistrist, et Kristo Saaget oli 09.09.2024 karistatud AutoVS §-de 68 ja 72

§-de 238, 242 lg 1 ja 261

§ 223

lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Nagu märgitud, on nimetatud süüteokoosseisude alusel võimalik mõista karistuseks kergeima karistusliigina rahatrahvi, raskuselt järgmine on juhtimisõiguse äravõtmine ja sanktsioonis kõige raskem karistusliik on arest. Nii märgib kohus, et VTMS § 132 kohaselt pole Kristo Saagele võimalik tulenevalt vaidlustatud otsusest määrata raskemat karistust, kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Selliselt ei ole võimalik kohtul ka määrata süüdlasele karistuseks üldkasulikku tööd, sest sellegi rakendamise eelduseks on, et talle on eelnevalt määratud karistuseks arest või kuni kaheaastane vangistus või, kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse (vt KarS § 69 lg 1).

1. Asudes analüüsima Kristo Saage süü suurust varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamises ja liiklusõnnetusest teatamata jätmise asjaolude osas, ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga, et nendes tegudes on võimalik pidada seda suureks. Sellise kaalutlusvea on kohtuväline menetleja teinud kohtu hinnangul seetõttu, et on tuvastanud Kristo Saage süü suuruse mõlema väärteo, so varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja sellest teatamata jätmise asjaolude osas korraga, saanud karistuse määra seetõttu suurema, lisaks suurendanud sedagi ülemääraselt üldpreventiivsete kaalutluste alusel. Kohus hindab Kristo Saage süü suurust talle etteheidetavates süütegudes eraldi.
2. Arvestades Kristo Saage poolt 10.03.2025 põhjustatud varalise kahjuga liiklusõnnetuse asjaolusid, selle põhjustamise viisi, sellega tekitatud varalise kahju iseloomu ehk liiklusõnnetuse tagajärge võib tema süüd selle põhjustamises pidada keskmiseks. Kristo Saage ei veendunud 10.03.2025 kella 09.42 paiku Rocca al Mare keskuse parklas veokiga tagurdades selle manöövri ohutuses, hindas ebaõigesti veoki gabariite ja manööverdamise ruumi mõõtmeid ning sõitis selliselt veoki parempoolse tagaosaga vastu kõrval parkinud sõiduauto vasakut tagaosa. Seejärel saades aru, et parkimiskohale parkimine ei ole ruumi puuduse tõttu võimalik, tagurdas parkimiskohalt, taas veoki gabariite ja manööverdamise ruumi ebaõigesti hinnates, eemale, sõites selle käigus veel kord vastu pargitud sõiduautot. Eelneva tegevuse käigus ei suutnud Kristo Saage asjakohaselt lähtuda veoki tagaosas paiknevatest peeglitest nähtuvast teabest. Ebaõnnestunud manööverdamiste tulemusena tekitas Kristo Saage pargitud sõiduautole kriimustuse jäljed vasakul pool tagumisel osal, tagaluugil, tagumisel osal paremal, paremal tagatule klaasil. Kohtu hinnangul vähendab Kristo Saage süüd eeltoodus sõiduautol tuvastatud vigastuste iseloom. Sõiduautol tuvastatud kahjustused tema sõiduvõimet ei mõjutanud, kahjustused olid välised. Samas põhjustas õnnetuse sõiduautost oluliselt suurem veok, mille jõud saanuks sõiduautot oluliselt suuremal moel kahjustada. 26.1 Kristo Saage süü suurust võimaldab vähendada ka tema poolt liiklusõnnetuse toimepanemine ettevaatamatuse vormis. 26.2 Nii on kohtu hinnangul Kristo Saage süüd varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamises võimalik pidada väheseks ja kohus lähtub sellest talle karistuse mõistmisel. Kristo Saagele selle väärteo eest mõistetavat karistust kergendada või raskendada võivaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on eeltoodud kaalutluste alusel põhjendatud Kristo Saagele mõistetavat karistust

§ 223lg 1 järgi vähendada ühe kuu võrra.

26. Arvestades Kristo Saage poolt 10.03.2025 varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile nõuetekohaselt teatama jätmise asjaolusid, tema suhtumist sellesse, on võimalik tema süüd selles hinnata väikeseks. Kuigi Kristo Saagel oli olemas vajalik informatsioon liiklusõnnetuse toimumisest ja selle tagajärgedest ning ta saanuks sellest teada anda sõltumata enda edasistest kohustustest ehk ta jättis nimetatud kohustuse kohtu hinnangul täitmata 14 4-25-2054 tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega, ei püüdnud Kristo Saage oma tegevust üheseltmõistetavalt varjata või õigemini ei saanud ta selliselt oma tegevust mõtestada. Kõigepealt juhtisid Kristo Saage tähelepanu juhtunule liiklusõnnetuse pealtnägijad, kelle isikud olid tuvastatavad, lisaks pani ta liiklusõnnetuse toime turvakaamerate vaateväljas suure veokiga, mille andmed olid samuti tuvastatavad. Varalise kahjuga liiklusõnnetusel ei olnud raskeid tagajärgi. Lisaks tuleb ka märkida, et Kristo Saage ei ole varasemalt kunagi olnud karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Karistusregistri andmed viitavad tema poolt kiiruse ületamisega, niisamuti veose transpordiga seotud rikkumistele. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolude valguses Kristo Saage süüd varalise kahjuga liiklusõnnetuse toimumisest teatamata jätmise osas võimalik hinnata väikeseks ja selle alusel talle karistus mõista. Selle väärteo eest mõistetavat karistust kergendada või raskendada võivaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on nende kaalutluste alusel põhjendatud Kristo Saagele mõistetavat karistust

§ 236lg 1 järgi vähendada ühe kuu võrra.

27.Kohus märgib, et eeltoodud kaalutlused Kristo Saage süü suuruse hindamisel, selle väheseks pidamisel, ei loo alust tema suhtes menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohtu hinnangul selline huvi asjas siiski esineb ja see tuleneb etteheidetavate tegude iseloomust, menetlusaluse isiku suhtumisest neisse kui ka tema varasemast liiklusalasest käitumisest, sellele tema poolt reageerimisest. Kohus nõustub küll sellega, et liiklusõnnetuse tagajärg sai kustutatud kindlustuse vahendusel, kuid kahju kui selline veoauto ja sõiduauto kokkupõrgete tulemusena siiski saabus. Nii ei ole olnud tegemist VTMS mõttes vähetähtsa väärteoga. Menetlusaluse isiku tegevust seoses liiklusõnnetuse toimepanemisest teatamata jätmisega ei saa pidada juhuslikuks, olukorda ekslikult ebaõigesti hindavaks. Kristo Saage esitatud erinevad vasturääkivad õigustused, mille tõttu jäi õnnetusest teatamata (nagu kiired töökohustused või unustamine või, et kuivõrd pole enda teada seda õnnetust põhjustanud, kuigi seda talle mainiti, et pidanud vajalikuks teatada) kinnitavad sellist järeldust. Menetlusalune isik ei ole näidanud, et talle määratud varasemad liiklusalaste rikkumiste eest mõistetud karistused oleksid teda suutnud mõjutada uusi mitte toime panema. Niisamuti ei ole ta pidanud vajalikuks tegeleda varasemate mõistetud karistuste täitmisega. Kohtu hinnangul esineb avalik menetlushuvi liiklusõnnetusest teatamata jätmise väärteos Kristo Saage puhul ka selle süüteo eripärast tulenevalt. Nimelt on varalise kahju tekitamisega liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamine väärteomenetluste raames üks keerulisemaid küsimusi ja seda veel eriti olukordades, kui kahjustuste põhjustajad lahkuvad sündmuskohtadelt ilma endast märku andmata. 28. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 07.05.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,25,001886 osaliselt mõistetud karistuse osas, teeb selles osas uue otsuse, raskendamata Kristo Saage olukorda ja karistab teda KarS § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud

1. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 30.09.2025 kohtule taotluse mõista riigilt õigeksmõistva kohtuotsuse või väärteomenetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral Kristo Saage kasuks välja väärteoasjas nr 4-23-2054 esitatud kaebuse kohtumenetluse käigus õigusabi osutamisega kantud menetluskulud summas 3608,78 eurot. Õigusabi osutas kaitsja selle taotluse alusel tunnitasuga 180 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Kohus märgib, et Riigikohus on 12.11.2024 lahendis nr 4-24-1678 selgitanud, et väärteomenetluse seadustiku
3. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23 (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 7). Järelikult ei kohaldu selles osas kriminaalmenetluse seadustik koosmõjus VTMS § 38 lg15 4-25-2054 ga 1 (vt ka RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26, p 9). VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral sama seaduse § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kui kohus küll vähendab kaitsja kaebust lahendades kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, kuid ei lõpeta väärteomenetlust, tuleb maakohtus tekkinud kulu kanda menetlusalusel isikul (viidatud otsus nr 4-22-3337/12, p-d 7-8).
4. Eeltoodust tulenevalt ei esine antud asjas alust hüvitada Kristo Saagele kaitsjakulu, milline tal maakohtus tekkis. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 16