Obsah (14)

§ 663§ 657§ 659§ 456§ 463§ 238§ 236§ 613§ 5§ 200§ 367§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-114843 Kohtuasi Haapsal

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2025 määrusega rahuldamata puudutatud isiku 30.12.2024 taotluse Harju Maakohtu 14.06.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks.
2. Ringkonnakohus selgitas 15.08.2025 kirjaga avaldajale tõendamiskoormist ja määras 29.09.2025 kirjaga tähtaja kaebuse ulatuse selgitamiseks. Avaldaja esitas seisukoha koos tõenditega ning selgitas kaebuse ulatust. Samuti andis ringkonnakohus puudutatud isikule võimaluse avaldaja esitatu kohta seisukoha avaldamiseks. 5 2-22-114843 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab avalduse täies ulatuses ja jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 95% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 5% ulatuses avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 16.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus avalduse osaliselt rahuldas. Maakohtu määrus on seega

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2851,26 eurot ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 2 ja 3), samuti osas, millega maakohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ning võttis vastu avaldusest osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning vähendas Harju Maakohtu 16.11.2022 määrusega seatud kohtuliku hüpoteegi summat (resolutsiooni p 7).

1. Avaldaja esitas puudutatud isiku kui korteriomaniku vastu nõude majandamiskulude võlga tasumiseks ajavahemiku eest september 2019 kuni oktoober
2. Maakohus jättis avalduse osaliselt rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud avaldaja nõue piisavalt selge ega tõendatud. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et nõude tõendamiseks ei piisanud üksnes puudutatud isikule esitatud arvetest ja nõude arvutuskäigu selgitamisest. Samas nõustub kolleegium avaldajaga selles, et maakohus rikkus asja lahendamisel selgitamiskohustust, mistõttu ei saanud avaldaja võimalust oma nõude kujunemist nõuetekohaselt selgitada ja tõendada. Maakohtu rikkumine viis ebaõige lõppjärelduseni, s.o avalduse osaliselt rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu eksimuse. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ning andis võimalusi sellest tulenevalt seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Arvestades määruskaebemenetluses esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid, tuleb maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamata jätmise kohta tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab avalduse terves ulatuses.
3. Ringkonnakohus otsustab uute tõendite vastu võtmise. Uusi tõendeid esitasid nii avaldaja kui puudutatud isik. 18.1.

§ 238lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (

§ 236lg 1).

18.

1. Avaldaja esitas tõendid 18.02.2025, 08.09.2025, 29.09.2025 ja 29.10.2025 seisukohtadega. Arvestades ringkonnakohtu selgitusi ja neist lähtuvaid avaldaja selgitusi, on uued tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali juurde. 18.
2. Puudutatud isik esitas tõendid 15.01.2025, 26.06.2025, 29.06.2025, 17.10.2025 ja 29.10.2025 seisukohtadega. Ringkonnakohus ei võta asja materjali juurde 15.01.2025 seisukohale lisatud arveid nr 230711 (dtl 1021) ja 1147 (dtl 1022) ning kulude jaotuse ülevaadet (dtl 1023), sest need on asja juurde juba varem esitatud (vastavalt dtl-d 761, 963 ja 877). Samal põhjusel ei võta kohus asja juurde 17.10.2025 ja 29.10.2025 seisukohtadele 6 2-22-114843 lisatud tabelit (dtl-d 2224 ja 2234; olemas dtl 891) ega 29.06.2025 seisukohale lisatud kirjavahetust (dtl-d 1093–1096), sest see on esitatud juba 26.06.2025 seisukohaga (dtl-d 1063–1066). Arvestades puudutatud isiku väiteid, on ülejäänud tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali juurde.
3. Määruskaebemenetluses jätkub vaidlus kütte-, vee-, elektri-, haldus-, avariiteenuste-, heakorrateenuste- ja prügiveoteenuste kulu osas. Avaldaja palub puudutatud isikult täiendavalt välja mõista põhivõla 3747,01 eurot, seisuga 31.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 274,74 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlalt alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriühistu põhikirjale ja korteriomanike üldkoosolekutel vastu võetud majanduskavadele. Puudutatud isik leiab seevastu, et temale kuuluv korteriomand on kütteta katusealune pööning, millel puuduvad kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon), mistõttu on temalt majandamiskulude nõudmine vastuolus seadusega. Puudutatud isiku vastuväited ei ole põhjendatud.
4. Korteriomanikud valitsevad korteriomandite kaasomandiosa KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles peab KrtS § 41 lg 1 p 3 järgi muu hulgas kajastuma korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
5. Maakohus tuvastas, et korteriomanike 28.06.2019 üldkoosolekul otsustati edaspidi jagada ühiskasutuses olevate trepikodade küttekulud korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi pinnaga. Üldvee osas otsustati jagada proportsionaalselt korteriomandite pinnaga üldveemõõtja näitude vahe ja korteriomanike poolt esitatud näitude vahe, välja arvatud korteriomandid nr 2, 5, 7 ja 13, kuna neil on eraldi veemõõtjad. Samuti tuvastas maakohus, et kohtule esitatud korteriühistu 2019–
6. aastate majanduskavad on kehtestatud üldkoosolekute otsustega, mis on kooskõlas KrtS § 41 lg-ga
7. Lisaks tuvastas maakohus, et vaidluse all olevad haldus- ja avariiteenus, hoolduskulud ja kommunaalteenused jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. Menetlusosalised ei ole neid asjaolusid vaidlustanud, mistõttu lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest.
8. Maakohus tuvastas kinnistusraamatu andmete alusel, et elamu üldpindala on 1287,5m 2, kuid kohtule algselt esitatud avalduse aluseks olnud arvetel on kogu elamu pindala 1257,9m
9. Asja materjalist nähtuvalt selgitas avaldaja 17.06.2024 avalduse täpsustuses, et raamatupidamisprogrammi sisestati ekslikult korteriomandite ehitusregistri andmed, mis ei vasta kinnistusraamatu andmetele. Avaldaja arvestas oma nõude ümber lähtudes kinnistusraamatu andmetest, mille tulemusena puudutatud isiku vastu esitatud nõue vähenes (dtl-d 943 ja 949–951).
10. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 08.09.2025 ja 29.09.2025 selgitused nõude kujunemise kohta koos tõenditega. Avaldaja esitas 08.09.2025 vaidlusaluse ajavahemiku kohta korteriühistule esitatud teenusepakkujate arved, samuti arvestuse, kuidas on teenusepakkujate arvetel märgitud kulud jaotatud korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel (dtl-d 1644–2205). 29.09.2025 esitas avaldaja selgitused nõude kujunemise kohta kululiikide kaupa (dtl-d 2210– 2217). Avaldaja tõi esile, et vaidlusalusel perioodil tasus puudutatud isik avaldajale kokku 2717 eurot. Puudutatud isik ei ole seda vaidlustanud. Avaldaja esitas maakohtumenetluses 17.06.2024 seisukoha lisana ülevaatliku tabeli selle kohta, kuidas ta puudutatud isiku 7 2-22-114843 laekumisi võla katteks arvestas. Samas tabelis on esitatud ka viivisenõude kujunemine (dtl-d 949–951). Määruskaebemenetluses tugineb avaldaja nõude kujunemise selgitamisel samale tabelile.
11. Kuna puudutatud isik ei kasuta e-toimikut, edastas ringkonnakohus puudutatud isikule avaldaja 08.09.2025 seisukoha ning 29.09.2025 seisukoha ja selle lisaks oleva avaldaja nõude kujunemise kohta kululiikide kaupa (Exceli tabel) 29.10.2025 e-kirjaga. Kuna avaldaja 08.09.2025 seisukoha lisad olid väga mahukad, edastas kohus puudutatud isikule 10.11.2025 e-kirjaga lingi ühiskasutuses olevale kaustale, kuhu kohus laadis avaldaja 08.09.2025 ja 29.09.2025 seisukoha lisad. Puudutatud isik teatas 18.11.2025, et ta ei saa kohtu edastatud lingi kaudu dokumente alla laadida. Kohus selgitas 19.11.2025 e-kirjas puudutatud isikule, et dokumentide avamiseks tuleb kasutada sülearvutit, mitte mobiiltelefoni. Probleemi väljaselgitamiseks pöördus kohus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT) poole, kes selgitas, et puudutatud isikule on dokumentidele ligipääs tagatud, kuid kuna mobiiltelefonil puuduvad vastavad rakendused, tuleb dokumentide vaatamiseks kasutada arvutit. Vastavalt saadud selgitustele palus kohus 19.11.2025 e-kirjas puudutatud isikul dokumentidega tutvumiseks kasutada arvutit. Puudutatud isik teavitas 19.11.2025 e-kirjaga, et pääses ligi vaid dokumendile „2-22-114843 zipitud lisad pdfina“. Kohus tuvastas, et kõnealuse pealkirjaga fail sisaldas avaldaja 08.09.2025 seisukoha lisasid (korteriühistule esitatud teenusepakkujate arved ja arvestus, kuidas on teenusepakkujate arvetel märgitud kulud jaotatud korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel). Avaldaja 17.06.2024 seisukoha lisana maakohtule esitatud puudutatud isiku laekumiste ja viivise arvestuse tabel saadeti puudutatud isikule maakohtu poolt 18.06.2024 e-kirjaga. Seega on puudutatud isikul olnud võimalus avaldaja esitatuga tutvuda.
12. Ringkonnakohus selgitas 10.10.2025 kirjas (dtl 2219) puudutatud isikule seoses tema vastuväidetega, et avaldaja ei nõua temalt soojusenergia, vee- ja elektrikulude kandmist eriosa esemeks oleva mitteeluruumi eest, s.t kulusid, mida puudutatud isik oleks korteriomanikuna individuaalselt tarbinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult määruskaebemenetluses üldkulude, s.o üldelektri, üldvee, üldsoojuse, haldus- ja avariiteenuse, heakorra ja prügiveo võla tasumist. Selliste kulude tasumise kohustus tuleb puudutatud isikule kui kaasomanikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-st 1 ning KrtS §-st
13. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Samas kirjas selgitas kohus puudutatud isikule, et avaldaja nõudele vastuvaidlemiseks ei piisa üksnes üldsõnalistest vastuväidetest nõudega mittenõustumise kohta. Kui puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu, tuleb tal selgelt esile tuua, milliste nõuetega ja millises osas, samuti millisel põhjusel ta konkreetselt ei nõustu, ning viidata ka asjakohastele tõenditele (dtl-d 2219 ja 2210). Kohus kordas samu selgitusi puudutatud isikule 30.10.2025 saadetud kirjas (dtl 2251).
14. Puudutatud isik esitas 19.11.2025 seisukoha, milles märkis, et ta peab kandma samu kulusid, mida teised korteriomanikud. Kuna aga puudutatud isiku korteriomandis kommunikatsioonid puuduvad, siis näib puudutatud isikule, et ta peab tasuma teenuste eest, mida talle ei osutatud (dtl 2261). Puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises. Seda, et puudutatud isikul kui kaasomanikul on kohustus tasuda üldkulusid, on kohus puudutatud isikule selgitanud.
15. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebemenetluses esitatud täiendavate selgituste ja neid kinnitavate tõendite pinnalt avaldaja nõude kujunemine arusaadav ja selge. Ka puudutatud isik ei viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust kahelda avaldaja põhinõude või viivise arvestuse õigsuses. Kuigi praegune vaidlus tuleb

§ 613

lg 1 järgi lahendada 8 2-22-114843 hagita menetluses, ei tulene

§ 5

lg 3 esimesest lausest ega § 477 lg-st 7 kohtule kohustust väljuda asja lahendamisel nende eluliste asjaolude piiridest, mis menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (vt

§ 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021 2-20-110080, p 11). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave selleks alust ei anna (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95, p 23). Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mis avaldaja nõude (vähemalt osaliselt) välistaksid ja selliseid ei tuvastanud ka kohus. 28. Avaldaja täiendav põhinõue 3747,01 eurot on seega põhjendatud KrtS § 40 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 alusel, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 274,74 eurot on põhjendatud KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud samuti KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 ning

§ 367alusel.

1. Seoses puudutatud isiku palvega tasaarvestada avaldaja nõue puudutatud isiku poolt varem tasutud 3000 euroga, selgitab kohus, et asja materjalist nähtuvalt tasus puudutatud isik 3000 eurot
2. aasta augustis ning selle summa arvestas avaldaja varasema võla katteks (s.o võla, mis ei ole seotud praeguse vaidlusega), (dtl 922). See ei mõjuta seega siinses asjas puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavat summat.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada ja puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks täiendavalt välja põhivõlg 3747,01 eurot, 31.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 274,74 eurot ja viivis põhinõudelt 3747,01 eurot seadusjärgses määras alates 01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus rahuldab avalduse ka selles osas. Menetluskulude jaotus
4. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu määruse, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

31.1.

§ 172

lg 1 kohasel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodu kohaselt on kohtul hagita menetluses ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14). 31.

1. Avaldaja palus 12.02.2024 avalduse terviktekstis puudutatud isikult välja mõista põhivõla 6821,65 eurot (lisanduvad viivised). Avaldaja selgitas 09.05.2024 istungil, et avaldus oli võetud 113,64 euro ulatuses tagasi, kuna see osa nõudest ei puudutanud avalduse aluseks olevat perioodi, ja 09.10.2024 kohtuistungil avaldaja loobus veel 223,38 euro nõudmisest. Arvestades, et avaldaja nõudest on põhjendatud kokku 6598,27 eurot (lisandub viivis), rahuldatakse avaldaja nõue ca 95% ulatuses. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust, 9 2-22-114843 jäävad avaldaja menetluskulud 95% ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud 5% ulatuses avaldaja kanda.
2. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 174

lg-te 3 ja 5 alusel kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-1142-15, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) 10