Obsah (13)

§ 178§ 3111§ 306§ 317§ 407§ 162§ 138§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-105591 Tsiviilasi PLACET GR

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas

1. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.O-lt (kostja) 300,34 euro saamiseks.
2. märtsi 2025 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas
4. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud
5. mail 2025), mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
6. juulil 2024 laenulepingu nr xxxx. Hageja võimaldas kostjale laenu 300 eurot ning teostas
7. juulil 2024 kostjale väljamakse 285 eurot (kinni on peetud lepingutasu 15 eurot). Laen koos intressiga tuli tagastada maksegraafiku järgi kolme osamaksena. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja ütles
8. veebruaril 2025 lepingu üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva omamaksega – november ja detsember 2024, jaanuar ja veebruar 2025 ning ei tasunud võlgnevust ka ülesütlemise hoiatuses antud täiendava tähtaja jooksul. Kokku teostas kostja tagasimakseid 158,87 eurot. Lepingu kohaselt on intressimääraks 1,23% aastas ning krediidi kulukuse määraks 47,97%.
9. augustil 2024 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tagastama laenu 10 osamaksena, krediidi kulukuse määr jäi samaks, uueks intressimääraks oli 39,27%. 2 Hageja palub mõista kostjalt välja
10. juulil 2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 162,87 eurot, intressi 19,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1,17 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11. juulil 2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 126,13 eurot, seadusjärgse intressi 4 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumist. Muus osas soovis hageja hagist loobuda, mille kohus võttis vastu
12. septembri 2025 määrusega ja lõpetas osaliselt asja menetluse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 121 eurot.
13. Kohus võttis hagi
14. juuni 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Kohus on
15. juunil 2025 edastanud menetlusdokumendid kostjale e-posti aadressile, millelt on samal päeval kohtule saadetud kiri (dtl 120). Kohtu hinnangul ei saa sellist kirja lugeda kättesaamiskinnituseks

§ 3111

lg 5 mõistes, kuna sellelt ei ole tuvastatav saatja ega asjaolu, kas kostja on menetlusdokumendid kätte saanud. Kohus palus

1. juulil 2025 kostjal kinnitada selgesõnaliselt, et ta on menetlusdokumendid kätte saanud (dtl 144). Samuti edastas kohus
2. septembril 2025 veelkord kostjale menetlusdokumendid ning palus kinnitada nende kättesaamist (dtl 145). Kostja kohtule kättesaamist ei ole kinnitanud. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka muul viisil. Kohus on edastanud dokumendid kostja tööandjale, kes teatas, et kostja seal alates
3. aasta augustist ei tööta (dtl 151, 227). Samuti ei ole kohtul õnnestunud edastada kostjale dokumente rahvastikuregistrisse märgitud aadressile (dtl 248). Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga ühendust ei saanud (dtl 232, 240). Kohus tegi
4. oktoobril 2025 päringud pankadesse, asutustesse ja kostja tööandjale

§ 306lg 4 alusel (dtl 153, 234), kuid täiendavaid andmeid ei saanud.

Kohus on kontrollinud, et kostja kinnipidamisasutuses ei viibi ning kohtule ei ole teada muid kontakte, kuidas kostjaga ühendust saada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes

§ 317

lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 242). Teadaanne avaldati 11. novembril 2025 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 27.

novembril

1. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt
2. detsembril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9. 3 Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 221 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 121 eurot (dtl 244-247). Kohtu hinnangul on õigusabikulud olnud käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud ning õigusabile kulunud aeg on mõistlik (sh esindaja tunnitasu). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on kohtukulu (

§ 138lg 2).

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 221 eurot. Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4