Obsah (7)

§ 175§ 193§ 1933§ 2§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasi W.A kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-21-7935 Menetlustoimi

§ 175

lg 7 alusel teade W.A kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 28.07.2021 määrusega välja W.A pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus lõpetas 31.01.2022 määrusega (jõustus 16.02.2022) W.A pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks G.N-i. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas –
3. septembril ja
4. märtsil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas,
5. veebruaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 902,02 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
6. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 09.09.2022, 23.03.2023, 18.08.2023, 01.03.2024, 02.09.2024, 03.03.2025 ning lõpparuande 30.09.
8. 12.10.2025 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (16.02.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 6.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Menetluse kestel on võlgnikul lisandunud terviseprobleeme, mistõttu ei ole võlgnik olnud võimeline tööle asuma. 2/4 Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded ning võlgnik olnud talle kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 10.

§ 173lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud Eesti Vabariigi töövõimetoetus, Soome Vabariigi töövõimehüvitis ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise töövõimetusalaste hüvitiste infovahetusega seotud ajaliste nihete tõttu on võlgnikul esinenud pikki perioode, mil võlgniku jooksvad laekumised on olnud allapoole arvestuslikku elatusmiinimumi või selle vahetus läheduses (

1. aastal viis kuud ning
2. aasta aprillist kuni
3. aasta maini, s.o aasta aega järjest). Soome Vabariigist vajaliku informatsiooni saamise järgselt teostati Eesti Töötukassa poolt võlgnikule ümber arvestatud täiendavad maksed. Jooksvalt ei olnud seetõttu võlgnikul võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha eraldada, kuid ümberarvestuste laekumise järel on võlgnik teinud arvestuslikult regulaarseid eraldisi. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik on teostanud väljamakseid võlausaldajatele võlgniku mittearestitava sissetuleku arvel 2029,60 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
4. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on puuduva töövõimega isik, kes on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et W.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 3/4 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud W.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus W.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohtule on aruanne esitatud 30.09.2025 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab W.A kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G.N vabastada ka usaldusisiku kohustustest W.A kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4