Obsah (6)

§ 121§ 424§ 74§ 64§ 68§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus Ka

§ 121

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses N.I , isikukood: XXX; elukoht: xxx; asukoht: viibib vahi all xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: xxxharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx, xxx xxx 17.07.2021-18.07.2021 Vahistamine alates 13.07.2022 Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 08.06.2021 kohtuotsusega nr 1-21-3099

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust mõisteti tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ning allutamisega käitumiskontrollile lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid Karine Nersesjan Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. N.I süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. N.I süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista N.I-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada N.I karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (17.07.2021-18.07.2021) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada N.I-le mõistetud karistust (3 kuud ja 28 päeva) Harju Maakohtu 08.06.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-3099 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta ja 5 kuud ) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada N.I karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.07.2022.a.

1. N.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Asitõend: CD-plaat 17.07.2021.a Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
3. N.I-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 394,20 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 490,50 eurot.
4. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 884,70 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese
5. kuu jooksul tuleb tasuda 73,73 eurot ja viimasel
6. kuul tuleb tasuda 73,67 eurot.
7. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700028675 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-2608 “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 765 eurot, sundrahast pool, s.o 490,50 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu seoses N.I tervisliku seisundi ja osalise töövõimega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu N.I (N.I) süüdistatakse selles, et tema 17.07.2021 kella 23.40 paiku, viibides aadressil xxx asuvas korteris, lõi ta oma ema Xt ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse s.o vasakul põsel silma all punetuse. Seega pani N.I toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Samuti süüdistatakse N.I-d selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit, olles joobeseisundit ning on selle eest karistatud Harju Maakohtu 08.06.2021 otsuse nr 1-21-3099 alusel, juhtis uuesti 13.07.2022 kella 16.30 ajal Harjumaal Loksal Nooruse 4 juures suunaga Nooruse 8 poole mootorsõidukit Peugeot Speedfight registreerimismärgiga 2 XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik tulem 0,82 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, mõõtetulemus 0,75 mg/l). Sellise tegevusega rikkus N.I liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 la lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani N.I toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk, süüdistatav N.I ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub koh tuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et N.I kuulub

§ 121

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kohus nõustub kokkuleppes nimetatud asitõendi suhtes vastuvõetava meetmega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3