KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4627 Haldusasi E.C kaeb

§ 121lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav E.C esitas 16.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et ta sai prokuratuuri süüdistusakti, milles oli rasvases kirjas toodud tema nimi. Süüdistus puudutas kuritegude toimepanemist süüdistatava laste vastu. Kaebajal on 10aastane laps ning ta sai šoki ja närvivapustuse. Hiljem mõistis ta, et süüdistus puudutab teist inimest (teine isikukood). Aga teksti läbilugemine tekitas väga tugevat moraalset ja hingelist kahju. Kaebaja pöördus prokuratuuri poole, kes palus vabandust ja soovitas kaebajal pöörduda psühhiaatri ja psühholoogi poole. Kaebaja palus kohtul otsustada riigiorganite süü 3-25-4627 üle ja teha kaalutletud otsus probleemi kohta ning määrata kohtu äranägemisel hüvitis kaebajale tekitatud moraalse kahju eest.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2026 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Teisele inimesele koostatud süüdistusakti saamine ei saanud olla sedavõrd intensiivselt kaebaja õiguseid riivav, et tingiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Prokuratuur on 20.06.2025 vastuses kaebajalt vabandust palunud. Tallinna Vangla ei saanud ümbrikul oleva nime alusel vältida kaebajale süüdistusakti kättetoimetamist. Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt on kaebajale võimaldatud nii psühhiaatri kui ka psühholoogi vastuvõtte. 07.08.2025 haigusjuhu kokkuvõtte kohaselt oli kaebaja psüühiliselt kompenseeritud ja tal ei esinenud akuutseid psüühikahälbeid, teisisõnu oli tema tervis sel hetkel korras ja stabiilne ning puudusid tõsised või ägedad vaimse tervise probleemid. Seega puudub praeguses asjas alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel riigiorganite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 3. E.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 14.01.2026 määruse peale. Kaebaja tervisele on tekitatud väga tugev psüühiline kahju ja kaebus prokuratuuri peale tuleb menetlusse võtta. Välja tuleb selgitada seaduse rikkumise asjaolud ja määrata ekspertiis kaebaja psüühikahäire hindamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne, arvestades et kaebaja on 15.01.2026 teavitanud määruskaebuse esitamise ja selleks määruse tõlke saamise soovist (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuli tagastada

§ 121

lg 1 p-de 1 ja 4 alusel, mistõttu ei olnud alust kaaluda

§ 121lg 2 p 21 kohaldamist. 6. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 226 lg 3 esimene lause sätestab, et prokuratuur edastab süüdistusakti ja KrMS § 226 lg-s 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st 4 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 50 lg-st 2 peab vangla andma prokuratuurist saabunud kirja kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Süüdistusakti kättetoimetamine valele inimesele on õigusvastane. Siinsel juhul on võimalik, et kaebajani jõudis teise inimese kohta käiv süüdistusakt prokuratuuri ja/või vangla õigusvastase tegevuse tõttu. Kohus luges kaebusest õigesti välja, et kaebaja tahteks on taotleda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 7. Prokuratuuri poolt süüdistusakti edastamine süüdistatavale on kriminaalmenetluse toiming. Kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamise alused ning kord on sätestatud KrMS-s.

§ 4

lg 1 kohaselt ei kuulu prokuratuuri toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Juhul kui prokuratuur on kriminaalmenetluses tekitanud isikule kahju, saab selle hüvitamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel ning korras, s.o mitte halduskohtu kaudu. 8. Vangla poolt kinnipeetavale vanglasse saadetud kirja kätteandmine on haldustoiming. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel 2

§ 47lg 1 alusel lubatav.

9. Kuna kaebus tuli eespooltoodud põhjustel tagastada

§ 121

lg 1 p-de 1 ja 4 alusel sõltumata sisulisest hinnangust kahjunõude eduväljavaadete kohta, ei ole vajadust määrata kaebajale siinse asja ajamiseks riigi õigusabi korras esindajat (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5). 10. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid määruse põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega (

§ 203lg 2 ja § 200 p 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3